Nädal täis, 17.-18. august 2024

Laupäeva pealelõuna oli ideealne püügiilm. Algselt päikeseline, aga õhtuks läks kergelt pilve ära, tuul oli nõrk. Jõe peale tekkis liiklus, mida eelmistel päevadel polnud näha olnud. Kaks uut paati tiirutas lisaks naabrite omadele pidevalt ringi tupo jõest männi auguni.

Tegin kaks tiiru. Viimase neist kärestikkude alla välja. Ilmselt vee jahenemisest tingitult oli harjus aktiivsemaks muutunud. Kärestiku kiirest voolust alla sõites käis punase edi otsas viie minuti jooksul kolm harjust. Kaks pääsesid plehku, kolmas aga otsustas õhulende demonstreerides üle kõrval oleva liini hüpata ja keeras sellega laskumise tuksi.

Ka väikese harjuse vobleri otsas käis päeva peale mitmeid kalu. Kõik aga sellised 30 cm ümber, mis üle parda tagasi lähevad. Täna üllataval kombel aga ahvenaid ei olnudki.

Lõhevõttu polnud. Ainukene kala keda nägin, käis paadi kõrval pinnas, kaseaugul olles.

...

Pühapäevaks pakuti samuti mõnusat püügiilma, tõsi seekord päikest paistmas läbi õrna "vine". Sooja 20 kraadi. Tuul väga õrnalt edelast puhumas. Veetemperatuur oli langenud 18 kraadini. Veetase hästi natukene tõusnud. Madalaimast punktis on see nüüd umbes 3 cm kerkinud.

Päevase tiiru ajal, kui laskusin Timo kannul, nägin kuidas tal kala otsas käis. Käristas paar korda puna-musta jässe otsas ja siis kukkus ära. Teise kärestiku kõrvalt, ise olin sel ajal pumba auku läbi kammimas.

Endal õnnestus nädala teine lõhevõtt saada täiesti üllataval kombel. Kammisin viimase kärestiku kõrval olevat auku läbi. Tiirutasin seal oma pool tundi, üritades seal läbi proovida erinevaid lähenemisi - alates kiirest sõidust risti jõega, tugevast aerutamisest otse laskudes, väikeseid sikk-sakke tehes kõiki augu nurki läbi kammides.

Mingi hetk pani harjuse ritv, mis asetseb mul jalge ees, metsikult pendeldama ja käristades kisti nööri poolilt maha. Tuli välja, et üks hõbedane kilo-pooleteisene lõhe oli mikrovobleri peale närvi läinud. Väsitasin teda vooluvaikses nurgas nii et ritvu välja ei võtnud. Kongitsaga sellist ei raatsi ju rihtida ja kahva mul kaasas pole. Üritasin teda siis nii ära väsitada, et saaks käega paati tõsta. Sain kala juba paar korda käeulatusse, kui ta lõpuks lahti pääses.

Natukene naljakas tunne oli. Ma siin leotan pea kolmekümne euroseid spetsiaalseid lõhelante ja tema käivitus hoopis harjuse jaoks soetatud mikrovobleri peale.

Kella seitsmest algas keeluaaeg ja kuulutasin nädala lõppenuks. Ikka nulli peal lõherindel.