Alles õhtul kell kuus läksin uuesti peale. Suurem soe oli üle läinud ja jõel puhus korralik lõunatuul. Veetemperatur oli endiselt üle kahekümne kraadi. Ööpäeva jooksul oli vesi 2 cm kerkinud. Kusagil seal Põhja-Rootsis siis ilmselt sadas mingi aeg. Meil pole tilkagi tulnud, reedel peaks aga siingi sadama hakkama.
Lantidest läksid tulejoonele kollase sabaga jässe, punane edi, (uus) roosa valhalla, punane jässe. Lisaks sai punane mikrovobler harjuse ja ahvena jaoks paadi sabasse likku seatud.
Tulin seekord tupo jõe suudme juurest alla. Kuna lõuna tuul oli tugev, siis sellega oli hea ka kiiremaid lõike läbi sõuda. Tuul teeb suurema osa tööst ise ära, vaid suunda tuleb aeruga sättida. Seejärel kaseauk, kus passisin pea tund aega ühe koha peal tiirutades, enne kui edasi suundusin.
Haabade alune. Männi auk. Siis risti üle jõe pumba auku. Kiige juures olevat kivi kiusasin ka natukene aega, kui korraga uue landiga varustatud ritv vajus ja järgnes kärts-kärts-kärts. Ja sama ootamatult kui see kõik algas, see ka lõppes - ritv lendas hooga sirgu tagasi. No vähemalt võtu sain kätte, lohutasin ennast. Kui ma nüüd õigesti arvutasin, siis kulus selle võtu saamiseks ca 20 tundi sõudmist. Mnjah...
Tegin tiiru lõpuni ja siis tulin uuesti sama lõigu läbi. De ja vued ei toimunud. Kümnest tulin maha ära.
...
Hommikul tegin poole kaheksast poole üheteistkümneni (3 tundi!) tiiru mökki alt kuni viimase kärestiku alla välja. Kollase sabaga jässe sai vahetatud uue kuldse jässe vastu.
Kaks ahvenat, üks neist punase edi otsa ja üks harjus. Tänu tugevale lõunatuulele katsusin kõik head kohad sentimeeter haaval läbi. Lõhet aga üles ei leidnud. Ka pinnas keegi ei mänginud.
Vesi oli endiselt pea 20 kraadi. See peaks nüüd vaikselt langema hakkama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar