Viimased kaks kuud on möödunud töö tähe all ja kalal käidud ikka häbematult harva. Paar vimmapüüki ja rohkem ei miskit. Nüüd siis lõpuks puhkuse ja suvise lapi reisi aeg käes ja peagi saab hakata kumuleerunud püüginälga puhtal Tornio jõel rahuldama.
Seekord siis täiesti uutmoodi minek. Õhtul sadamasse, südaöisele Vikingile kajutisse magama ja hommiku pool kümme Helsinki poolt põhja suunas autoga vurama. Kohale peaks kenasti jalka pronksimängu ajaks jõudma ja kui hästi läheb (püügiload kätte saab), siis pühapäev ka esimene püük ära tehtud.
Ootused on loomulikult suured. Webis olev kalaloendur (http://www.rktl.fi/kala/kalavarat/tornionjoen_lohi_meritaimen/tornionjoen_nousulohien_kaikuluotaus/kesan_nousulohien_kaikuluotaus.html) ei ole seda ka mitte just väga madalal hoidnud. Loenduri andmetel on see aasta juba veerandi võrra rohkem kala üles läinud, kui siiani ajalooliselt parimal aastal. Ja juuli alles poole peal, küllap veel natuke lisagi tuleb. Saagidki netis ilusad ja suured - 23 kilone rekord, paar kahekümnest veel sinna otsa. Nagu parim unenägu. Loodetavasti jagub midagi ka minu reaalsusesse...
Sedapuhku saab püügivahendites eelmiste aastatega ka väike erand tehtud. Siiamaani olen kiivalt nelja ridva otsa kohalikku toodangut sättinud, nüüd kaasas ühe hea eesti landimeistri käsitöö kuue eksemplari näol. Proovime ära. Mine tea, äkki soome lõhedele välismaa maiused peale lähevad:-) Üks ritv saab vähemasti nende lantidega varustatud.
Seekordne lõhepüük saab teistmoodi olema ka selle kohapealt, et kui eelmistel kordadel kolm nädalat järjest oldud, siis sedapuhku juulis plaanis kaks nädalat, siis korraks koju ja augusti teises pooles veel üks nädal. Eelneva kümne aasta jooksul augustis vaid korra käinud ja seetõttu eriti ei oskagi ootusi teiseks retkeks püstitada. Esimeseks aga küll - tahaks vähemalt kaht lõhet kahvas näha.
Väga lux, ootan järge põnevusega
VastaKustuta