Pika lati jalutuskäik, 29. oktoober 2023

Veetasemed Kasari harudes on peale paari nädalat vaikselt allapoole vajumas, olles küll veel pisut kõrged ja kaldast väljas, aga juba üsna püütavad. Ega sellisel aastaajal mind väga need veed ei tõmbagi, aga nädalavahetusel tegi harvaesinevat tuulevaikust ja nii oleks patt olnud üldse kalal käimata jätta. Pühapäeval tegingi kolm tundi Vigala ja Velise harudel.

Ilm oli üsna nullilähedase temperatuuriga, pilves ja pime. Tänu sellele, et õhk sisuliselt seisis paigal oli aga olla üsna hea, isegi kindaid ei vajanud, ega ka sooja peakatet. Suvistele riietele sai soojem kiht alla pandud ja sellest piisas enam kui küll.

8 meetrine Stella, 0.3 mm tamiil otsa, tross ja ahvena värvides väike põik peibutajaks. Niimoodi varustatult käisin algatuseks enda haru talveaugud läbi. Vimmasirge + sügav teeäärne kaar. Vesi selge ja kõik lootused, et kala närib täiesti õigustatult olemas. Mida ei olnud aga oli kala. Tunnikene põigi leotamist ja null puudutust. Isegi haug kaldaääres olevate kõrkjate juures oli vaiki mis vaiki.

Pika latiga tirgutamisel võrreldes landipüügiga on paar selget eelist, aga ka puudust. Põhiline eelis ongi püügil kõrkjatega palistatud kallaste ääres. Kolme meetriste varte vahel endale spinninguga tee tekitamine nõuab vaeva, samas saab pika latiga kergelt põigi üle kõrkjate sirutada ja on üsna mugav kõrkjaäärset kaldaäärt läbi kammida.

Plussiks on ka see, et sööta saab pikalt ühe koha peal hoida. Seda siis kas eriti uimaselt mängitades või paigal hoides, aga ka ühe ja sama kohapeal sellega põhja koputades. Peaaegu nagu talvel, selle vahega, et jääaugu puurimiseks pole vaja vaeva näha.

Miinusteks on aga püügiraadius, mille ulatuse määrab ära ridva pikkus. Kaheksa meetrise latiga kannatab Kasari harudes püüda enamasti enda kaldast, kuni jõe keskpaigani. Seega jäävad teise kalda alused rajoonid suuresti läbi proovimata.

Kuna minu harul kala võtmas ei olnud, kolisin tunnikese järel Velise peale üle. Jõgede risti, kus talvel on alati ahven ootamas. Tolle võtt on seal küll kapriisne, aga hea on ju püüda kohas, kus sa tead et kala eksisteerib.

Algus oli üsna samalaadne, kuid peale ahvena värvides põigi vahetamist kuldse vastu sain vähemalt paari kala tähelepanu endale. Võtud olid uimased ja kala suurus ka väike, aga vähemasti midagigi. Püüda oli selles lõigus väga mugav. Sügavus umbes viis meetrit tähendas seda, ridva ots ei olnud taevasse suunatud ja pitsi jälgimiseks ei pidanud pead kuklasse ajama.

Proovisin sirge peal nii viiekümne meetri ulatuses ja piirdusin paari punniga. Seejärel otsustasin pisut vantsida ülesvoolu oleva nurgataguse tsooni juurde, kus veel üks punn ennast välja meelitada lasi. Suurt kala ei trehvanud ning ka haug ei tundnud pakutava vastu huvi ja nii tulin juba kella kolmest tulema. Õhtul pidi tulema Manchesteri derby ja see seadis püügile ajaraami.

Peaks järgmine nädalavahetus uuesti proovima, täitsa tore oli jalutada. Vaikselt hakkab vist püügiisu tagasi tulema.

Ja ongi puhkus läbi - kokkuvõte, 08. oktoober 2023

Pool aastat ja 1 nädal tagasi sai puhkus alguse ning täna on selle viimane päev. Looduse kevadisest tärkamisest, läbi imelise suve, oleme jõudnud sügisesse, mille nädavahetuse tormid sümboliseerivad kenasti algavat kaamose aega. Aeg lendab ikka maru kiirelt!

Kevadel sai puhkuse eel endale ka mõned eesmärgid püstitatud ning nüüd on õige aeg sellest kokkuvõte teha.

Sellised nad olid:

1. Vigala ja Velise üle Pärnu mnt asuvate paikade avastamine - käisime ja avastasime, päris äge oli, tasub teinekordki ette võtta.

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/04/vigala-ja-velise-ulemist-osa-uurimas-26.html

2. Reiu, Navesti ja Pärnu jõgi kevadel käsiõngega ära proovida - tehtud. Uskumatu kui kaugele see vimb ikka kevadel ronib. Oleks vist pidanud veel kõrgemalt (ülesvoolu) alustama. Ilmaga ikka üldse ei vedanud, maru külm päev sattus olema.

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/05/parnu-navesti-reiu-05-mai-2023.html

3. Vähemalt kahele forellinirele jõuda - tegemata. Soome omasid siia ei loeks, mõtlesin ikka Eesti niresid.

4. Väikese Emajõe kevadine latikas - käidud ja korralik nostalgia laks saadud. On ikka ilus kalapüügi jõgi küll.

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/04/reis-minevikku-13-aprill-2023.html

5. Hiiumaa säinas - käidud, midagi ka saadud. Suured kalad jäid meie eest peitu, aga reis ise oli ikka igati lahe. Aitäh Kristjanile võõrustamast! 

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/04/hiiumaal-03-04-aprill-2023.html

6. Kevadine merikas, äkki ka Hiiumaalt! - Hiiumaa merikat me küll ei käinud avastamas, aga põhja ranniku omasid küll. Vähemalt katse, sest kala me tookord ei saanud mitte.

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/04/jalle-jalutuskaik-aga-seekord-mere.html

7. Soomes kolme uue forelli ja lõhepaiga katsetamine (üks neist kindlasti  Nakkilakoski) - sai tehtud. Nakkilakoski, Merikarvia, Näätämö. Kõik olid ägedad, aga Näätämö ületas ikka ootusi megalt. Mõne tunniga kümme lõhet kaldale tõmmata, hulganisti võtte ja ära pääsemisi veel lisaks - no seda ei juhtu iga päev!

Nakkila: https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/05/avastamas-nakkilan-kosket-26-mai-2023.html

Merikarvia: https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/05/merikarvia-jogi-29-mai-2023.html

Näätämö: https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/08/neidennaatamo-jogi-04-05-august-2023.html

8. Põhja-Norras lapsega nädalane ellujäämise matk, ritvadega ikka - ohh see oli äge. Soovitan kõigil lapsevanematel oma laps viia mitmeks päevaks matkama kohta, kus ei ole võimalik trehvata teisi inimesi ning puudub internetiühendus. Sa näed oma last täiesti uues valguses... ja saavad nad ilma netita hakkama küll! Päris nädalat me metsas ei olnud, aga see on juba väikene pisiasi...

Borselva: https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/08/norra-borselva-1-31-juuli-01-august-2023.html ja: https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/08/borselva-2-02-03-august-2023.html

9. Säga, kas siis Emajõest või Lätist, vähemalt üritada... - njah, see jäi tegemata. Kuidagi ei klappinud ajastused.

10. Nõuni linask ja Marguse karbid -
tõele au andes sai esimene osa sellest isegi tehtud ja ka linask kätte saadud. Tõsi kuna püügiaega oli nii napilt ja sotsialiseerumine küla peal võttis oma aja, siis blogiposti sellest reisist ei sündinudki.  Karbitiigil jäi ajapuudusel samuti käimata. Loeme selle 1/3 osas täidetuks.

11. Võhandu ja veel paar uut nime Eesti kaardilt - Võhandu otseselt mitte, kuidagi kaugeks jäi, Eesti on ju nii suur... :-) aga uusi jõgesid sai avastatud küll. Raudna ja Halliste. Soomaa oli minu jaoks täiesti avastamata paik. Olin ilmselt viimane eestlane, kel seal käimata :-)

https://rainfishinglife.blogspot.com/2023/09/soomaad-avastamas-08-september-2023.html

Loeme selle 2/3 osas täidetuks.

12. Paadituur Väike Emajõgi --> Suur Emajõgi - tegemata. Sellest on kõige rohkem kahju, et ära jäi. Kunagi sai seda tehtud ja sellest oli äge mälestus. Järgmise analoogse puhkuse nimekirja peaks selle uuesti lisama.

Ehk siis kokkuvõtvalt  8/12 st sai tehtud.

Lisaks oli suur soov oma vesikonnast linask üles leida ja see jäi ka tegemata. Käies igal pool ringi oli hiljem väga keeruline kodu lähedal õnge kätte võtta. Seda eriti puhkuse teises pooles. Küllastumine kasvas aja jooksul ja linaski püük oli selgelt kannatajaks antud projektis.

Kevadine vimb ja haug, suvine lapi lõhe need said ka kenasti tehtud. Lisaks suvine ja sügisene koha Soomes. Avastasin enda jaoks tõugja püügi ägeduse (Soomes, mitte Eestis) ja jõudsin üle mitme aasta lennukapüügi uuesti kogemise mõttele.

Kokku sai selle aja jooksul tehtud 74 blogipostitust (käesolev on juba 75-s). Püütud sai ajaliselt palju, ilusaid kalu sai kätte saadud ja aidatud kaaslase kalu kahvata ning ka minema lastud. Mis peamine - puhatud sai mehemoodi.

Selle perioodi jooksul olid mulle head seltsi pakkumasl päris mitmed kalastuskamraadid - Ain, Tõnu, Kristjan, Urmas, Andres, Mihkel, Martin, Rain Rasmus, Juho, Margus, Rauno, Kalev... Aitäh teile selle eest!

Nüüd on aeg uuesti tööle minna!