Pärnu jõel Maiduga siiga otsimas, 18. veebruar 2014

Tallinnast startisin kell 8 Pärnu poole. Vaevalt sain linnapiirist välja, kui tuli kõne, mis ütles, et jõele ei saa peale, kaldad lahti. Mõtlesime Maiduga, et siiski läheme ja üritame...

...jõgi uuest sillast üle sõites täiesti tühi. Liikusime Maiduga ülesvoolu ja lõpuks leidsime koha, kus peale julgesime ronida. Sisse ei kukkunud ja jalgu märjaks ei saanud. Kaldaäärsest ohtlikust tsoonist üle saades, jõe jää jumalast timm, pole selle vihma ja vooluga sentigi kahanenud. Vanad augud isegi kergelt ära jäätanud. Seadsime sammud siia aukude poole.

Jagunesime kaheks ja hakkasime otsima. Mingi hetk umbes kümnendal augul, mul keegi "rippus" sääsevastse kimbu otsas. Ahvenapäts? Mängisin edasi, kuid  ära võtma ei kippunud. Viis minutit hiljem järsku nurupäts kõrgelt ründas. Konksu otsast vabaks ja tagasi; hetk hiljem teine samasugune sööta rabamas. Ka see tagasi. Rohkem sellest august ei tulnud. Liikusin edasi.

Järgmine auk natuke teisele liinile eelmisest paarkümmend meetrit eemal. Esimese tõste lõpus keegi kergelt puudutas. Järgmine tõste jälle kergelt. Ogalik? Kiisk? Aga võtud üsna kõrgelt. Mängisin edasi ja paar minutit hiljem, vahetult peale põhjast üles poole liikuma hakkamist käis korralik löök. Mitte ainult noogutist vaid ka ridvast käis tõmme läbi. Jes. Taha jäi. Midagi kobedat liigutas ennast põhja peal ja ei tahtnud mitte üles poole tulla. Tükk aega jändasin ja midagi valget hakkas läbipaistvast jääst läbi helkima. Jõudis augu alla välja. Siig! Kena kilo tuuri kala. Augu all läks rapsimiseks ja lõpuks rebiski ennast enne lahti kui pea auku jõudsin suunata. Krt...

Mait tormas ummisjalu sada meetrit alt poolt minu suunas ja kruttis endale augu samale liinile. Mõlemad mängitasime edasi. Mõnda aega hiljem Maidul korralik võtt, kuid otsa ei jäänud. Jätkasime jonnakalt, tegime ümbruskonna sõelapõhjaks, kuid rohkem võtte ei järgnenud.

Kell juba üks, otsustasime jalad välja sirutada ja kõndida kaugel eemal olevale vimmaaugule. Leppisime kokku, et tunnikese oleme, saame võtutunde kätte ja siis tuleme siiaaugule tagasi. Vimmaaugul mõnus vool. Nii kui kirbu alla lasin ja natuke mängitasin, pool meetrit tamiili juurde anda tuli... Enne kui jõudsin raskemat kirpu siduma hakata otsustas üks nibin nabin mõõtus vimb otsa ronida. Lasin tagasi. Vahetasin kirbu suurema vastu ja sain põhjatunde tagasi. Kohe ka kena kala võtt ja otsas. Venitasin kala jääauguni välja...ja...läks...krt...mis toimub...

Uuesti kirp alla, paar minutit põhja kohal mängitamist ja järgmine normaalne kala otsas. Teda jagus mul nii paariks sekundiks ja läinud ta oligi. Uurisin konksu - terav. Võtud lihtsalt nii "mokaotsast" et kalad ei jää korralikult kinni.

Peale teist äraminekut tekkis selles augus vaikus. Mait tõmbas samal ajal oma kaks kala välja ja ka laskis need minema. Kalad sellised nibinabin mõõtus. Las kasvavad. Otsisin edasi järgmistest aukudest, kuid ei miskit. Ja siis lõppes vool. Uuesti kergem marmõss otsa ja vanad augud läbi - nagu kaevus.

Mait liikus vaikselt mõnikümmend meetrit edasi ja hetk hiljem rääkis kehakeel, et keegi närib. Liikusin kaasa. Auk mõni meeter eemale ja kohe kirpu põhja lastes keegi rabas...ja kukkus ära. Pole hullu uus tiir ja jälle keegi otsas. Selle sain kätte ja lasin tagasi. Jätku aga ei tulnud. Tunnike sai läbi ja libisesime jääd mööda alla tuult siia püügipaika tagasi.

Nii kui kohale jõudsime Maidul võtt ja vaese mehe siig (vimb) jää peale. Võttis Maidu ikka kõvasti vanduma, pidi ju siig tulema... Püüdsime edasi, liikudes vaikselt alla voolu. Ühel hetkel leidsin augu, kus pika meelitamise peale vimma võtma meelitasin, mõni aeg hiljem väike ahven samast ja siis korraga põhja kohalt korralik laks. Ja väga kena kala otsas. Rõõmu jätkus seekord tervelt viieks-kuueks sekundiks enne kui ära kukkus. Ei teagi oli see siig või ahvena päts, vimma jaoks kuidagi liiga jõuline tundus. Edasi samast üks nurg ja kella neljast alates täielik vaikus. Mait ühe korraliku ahvenapätsi meelitas välja, kuid rohkemat ei tulnud ka temal. Poole kuueni passisime, kuid võtuks ei läinudki.

Kokkuvõtvalt, kolm vimba, mõned nurud, siiga sai nähtud, kole palju äraminekuid. Enamus aega sai punase marmõssiga püütud, vahepeal edutult ka kuldset proovisin. Kalavõtt äärmiselt pirtsakas, käima kuidagi ei läinud.. Jääl paksust küll, pealesaamine on problemaatiline. Ilm terve päeva päikest täis, nulli tuuri kraadiga. Tugev tuul läänest.