Palavus saabus, 03. juuli 2021

Kolmas päev. Või neljas päev? Vahet pole. Igal juhul suvepäev.

Tänaseks lubas lausa 30 kraadi sooja. Valmistusin kõige hullemaks. Eriti hommikul paati korda seades, kui juba metsikult päikese käes küttis. Iga liigutus võttis higistama... Aga paadi liikvele saades läks olukord paremaks. Liikuv õhk ja kerge tuul jõel, muutsid olukorra üsna talutavaks. Tõsi jooki kulus päeva peale päris kõvasti.

Alustasime põõsa august. Trollimise ja loodimisega. Kajalood oli üle mitme aja üsna head pilti näitav. Ilus kaar siin ja ilus kaar seal. Kala, ilusat kala, tundus sügavas olevat, kuid võtte ei järgnenud enne, kui kõige sügavama koha lõpus hakkasime voblereid välja tirima, et paati jigitamiseks ankrusse panna. Poolel teel paati kargas keegi otsa. Pekselemine viitas haugile ja nii ka oli. 2.5 kilone rändas kasti.

Panime ennast selle peale kopra augus ankrusse (alguses tahtsime kõige sügavamasse auku panna, aga seal oli üks soomlane, keda me esiti ei märganud, kalda lähedal ankrusse pannud ja tonkatas koha) ja peksime mõnda aega jigisid. Üks kerge toks kiirabi värvides silikooni peale ja üks landi kaotus.

Trollisime edasi mere poole. Soomlasest möödudes raporteeris too kahest kahe kilosest kohast. Mnjah. Esialgu ütlen veel ei kalatükiga püügi peale. Vaatab, võib-olla mõnda aega hiljem muudan arvamust.

Merele lähenedes hakkas vaikselt tuult tegema, mis mõnusalt tõusvat temperatuuri jahutas. Tekkinud laine peale muutusid haugipunnid eriti aktiivseks. Trollisime kahe poi vahel, punase maja all, ja pea iga tiiruga tuli midagi. Vahepeal käisime merel ka ära, kuid seal ei miskit. Sort oli muidugi selline...konn. Paar kilost lõi sekka ja mõni kohapunn ka, aga korralikku kala ei tulnudki ja kulgesime ülesvoolu tagasi.

Sügaval augul, mille kohalik vanamees oli vabastanud, tegime jigipausi ja Madis sai kilose haugi võtma. Süval trollides mul ka umbes samasugune. Suurt koha aga mitte. Ei jäänud sinnagi me pidama ja tulime ülesvoolu kodu poole edasi.

Ilusa maja all keera haug täiesti ära - mingi kahesaja meetrise lõigu jooksul kargas viis punni otsa. Ja ei ühtegi normaalset kala. Ei koha ega ka haugi.

Peale kella kuute tulime koju ära.

Teine paatkond lõi meid seekord üle. Haugidega. Üheksa tükki olid ära võtnud ja ka suurim kala oli nende päralt. Samas ei olnud ka neil korralikku sorti, sest suurim haud oli vaid 2.7 kilone. Kohasid neil samuti polnud. Tõsi päeva huvitavaim saak oli meil - laste veepüstol oli kellegi poolt jõkke pudistatud.

Õhtul oli jalka vahtimine tünnist ja viinaravi - Mihkel oli suutnud konksu näpust läbi tõmmata. Desifitseerimine toimus mõlemat pidi :-)

PS! Homsest jään üksi siia suvitama.