Ilmateade lubas juba eelmiseks neljapäevaks korralikku vihma ja tuult. Pidevalt on seda edasi nihutatud ning nüüd siis jõudis see lõpuks kätte. Ja kaunis rõveda põhja tuulega. Kui vihma kannatab ära, siis sellist tuult mis puhub piki voolu, eriti mitte.
Hommikul tegin esimese ilma trotsimise katse. Ronisin Rootsi kalda varju ja kammisin saare kalda poolset äärt kuni suure kivini. Kaks korda, kuna kivist allapoole minna polnud mõtet. Lantideks lillakas hejo, punane edi, lilla poppeli ja saksa jässe. Lõhest ei kippu ega kõppu. Ka harjused on oma isu tagasi hoidmas, vaid paar pisemat poissi pooleteise tunni peale.
Õhtul kell kuus katsetasin uuesti. Olin Kolaris soetanud järjekordse uue landi - Kirakka, mis sai ka otsa seotud. Paremalt lugedes läksid vette - lillakas hejo, punane edi, kirakka ja saksa värvides edi.
Vesi samal tasemel mis eile, õhtul võib-olla isegi sentimeetri kukkunud. Optimistilikust vaatenurgast mõõdetuna. Sodi ka vähem ujumas, kuid piisavalt palju, et iga kümne minuti tagant lante puhastada.
Esimene tiir sai tehtud sama mis hommikul. Kammisin kalda äärt läbi. Teiseks tiiruks otsustasin Soome kalda alla kolida. Tundus, et tuul jäi natukene vaiksemaks ja ehk kannatab sõita. No ega ikka eriti ei kannatanud küll - kogu trassi läbimine oli karm. Sõitsin kuni lõpuni ära, aga see oli paras kannatamine.
Poole üheks andsin alla, sellise ilmaga mina siit küll kala välja ei võta. Ega teisigi väga sellise tuulega peale tulnud. Üks paat jäi Rootsi kaldakive proovima, teine lahkus samal ajal kui mina.
Bonder ja co vallutasid salajärve. Väikeseid hauge kiusasid. Kuna homme ilm päris kole, siis läheme vaatame Jockfalli üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar