Rainy day, 15. august 2021

Laupäev sai minu jaoks varakult õhtule ja kalapüügist hoidsin eemale, Bonder aga võttis sellest nädalast viimast ning visa töö tulemusena sai väärilise palga. 9,6 kilone isane lõhe haaras sinist edi lanti otse meie sauna all. Ei ole nii et alati on head kohad kusagil kaugel. Ilus lõppakord nädalasele ponnistusele.

...

Pühapäeval sadas. Täiega. Hommikust õhtuni. Hommikune püük jäi ära, sest käisin perel Kolaris järel. Rong tõi naise ja lapse Lapimaale. Lisaks tuli Tamur läbi, Bonder lahkus... Seltskondlikud üritused päädisid sellega, et esimese laskumise tegin alles peale kella kolme. Paduvihma saatel.

Lantide valikus tegin ühe muudatuse. Ritv mis terve nädala oli omaette tiksunud ja mitte kui midagi pakkunud sai varustatud Bonderi sinise ediga. Sellesamaga, millega laupäeval kena isalõhe välja meelitati. Teised landid jäid samaks.

Esimene tiir Tupo jõe suudmest Rootsi kivini. Igav. Kui välja arvata see, et Timo nimeline soomlane minust allpool millegagi tegeles. Püsti paadis, istub paadis... uuesti püsti. Lõpuks pumba auku vooluga ära kandus ja silm enam ei seletanud, mis toimus. Hiljem selgus, et 4 kilose lõhega oli võitlust pidanud ja tollega üle madala põrutanud.

Teise tiiru tegin veel lühema. Maja alt Rootsi kivini. Ja ega see ei erinenud esimesest rohkem, kui vaid nägin haabade rajoonis ühte saba pinnas käimas. Üldse olen see reis maru vähe näinud kala pinnas. Samas Juho räägib, et ta kogu aeg näeb. Peab vist uued prillid endale ostma...

Teise tiiru lõpus puges vihmast ja põhja tuulest tingitud vilu naha vahele ja tulin maha ära. Soojenema. Nii tunnikeseks ja siis läksin kella kuuest viimasele katsele, enne kui kella seitsmene püügikeeld pärale pidi jõudma.

Lante ei muutnud, viskasin paadi veest tühjaks ja läksin maja alt viimasele tiirule. Ees üks soome paat tuterdamas ja peagi oli selja taga Juho vee peale tulemas.

Tiir nagu ikka vaos. Oma maja alt jõe keskele, seal voolu servas edasi tagasi pendeldades kuni linnusitakivini, mille esise läbi katsumine jälle pettumuse pakkus. No ei saa pihta. Juho sõnul tõuseb sealt sügavus 2.5 meetri pealt 1 meetri peale ja siis kui need landid vaikselt kerkivad ... no ei ole seda "siis" varianti mul.

Edasi juba Iivika kivi. Seejärel edasi sama joont pidi haabade alla. Kahe meetrise vao lõpu eel käis kellegi selg pinnas ja ega rohkem polnud vaja midagi öelda - käed tüürisid paadi automaatselt õigele joonele. Ja nii vajusin vaikselt kala näidanud koha suunas.

Landid olid juba õiges kohas ning pisut vist isegi möödas, aga ei midagi. Mida värki. Tegin siis soome ranna suunas sikk...sakini ma ei jõudud, sest kohe pöörde ajal vajus punase edi ritv.

Käed tööle, paadile kiirus sisse, kärr rullist välja. Ritv see peksles vahelduseks veel omasoodu. Käänasin paadi nina pisut rootsi poole ja korjasin ridvad välja. Eemal lõhe paar saltot ja ilusat hüpet pakkus ja kuigi vahepeal tundus, et ridvast pinge kadus, jäi kala siiski otsa. Tüürisin paadi üle jõe Rootsi saare taha ja võtsin lõpuks ridva hoidjast välja.

Järgne päris korralik madin. Kas põhjus oli selles, et võitlus käis madalas, või milleski muus, aga seekord oli tegemist korraliku duracelli jänesega. Sinna, tänna. sidur muudkui laulis. Paar korda paadi alla, kus ma ta jalaga paadi põhja tagudes eemale peletasin. Kongitsaga haaramise võimalust sisuliselt polnud, enne kui suure männi aluse kivi juures korraks see tekkis. Kuna algav suurem madalik oli hirmutavalt lähedal, siis kasutasin selle muidugi kohe ära. Kala oli veel täielikult väsitamata ja see väljendus metsikus väänlemises kongitsa otsas, nii et verd pritsis kalast pool paati täis ja arm kala kehas polnud just ilus. Üks retsitumaid kalu, aga paati ta lõpuks maandus.

Emane. 6.1 kilo. Punase edi landiga. Tundub, et mu kalad on kõik üsna ühte mõõtu. Äkki hiinast ostetud kaal lihtsalt valetab? Kell oli 18.40 kui maandusin randa. Esimest korda siis nn viimase hetke kala, enne kui püügikeeld peale tuli.

Nädala koondsaldo siis: kuus kala. Kaks neist 1-2 kilo vahel. Neli neist 5+ kilo ja kõik marjakalad. Polnud paha nädal, vaid 2014 aasta omale jääb vist alla. Sügavkülm on marja ja kala täis. Kaks nädalat aga on veel minna. Elämä on laiffii!