Tegin üsna mitu tiiru Tupo jõe ja rootsi kivi vahelisel alal. Korra ka pumba augus ära käisin, kuid allapoole kärestikke ei läinud. Kuigi nüüd vist juba võiks oma kivisid püüdma minna. Veetase vaikselt nagu lubab.
Ainukene võtt päeva peale tuli haabade rajoonist väljumise järel, Bonderi kivi kandis. Tegin seal pöörde, et liinid uuesti paadile sabasse korjata, kui vasakpoolset punast jässet rabati. Ritv lendas hooga paindesse ja samal hetkel kerkis hele keha pinda, tegi ümber oma telje pöörde ja suundus kärina saatel allavoolu. Sain aerudega kenasti hoo sisse, kui korraga kärin lõppes ja ritv paindest sirgeks lendas. Ära kukkus.
Väga vanduma ei kippunudki. Oli alles esimene otsast läinud kala reisi jooksul. Ikka juhtub. Ei tundunud ka koll olevat, kuid hele tõusja oli kindlasti.
Nägin täna ka ühte kolli veepinnal aeglaselt "delfiini" mängimas. Julgelt üle kümne kilone emane kala oli kindlasti. Võtma toda aga ei saanud. Seekord...
...
Täna saabusid põhjalätlased ja aerutasid samuti vee vahtu. Mark sai kohe esimesel laskumisel seitsme kilose marjakala Iivika kivi kandist, mis hiljem suurepärase loimulohina jurtas valmis. Oli tõesti hea. Isegi mulle, kes kala väga ei söö, tundus see toode päris healt mahlane ja maitsev. Salajase retsepti võlusõnad koosnesid sõnadest mesi, sidrun ja kadaka viht. Tõsi kadaka viha asemel kasutati pohlavihta.
Mark sai teise samasuguse kalaga veel maadelda. Pumba augus, kuid kärestiku juures sai kala siiski minema. Koos landiga.
Tamuril oli ka esimesel laskumisel kala otsas, kui pääses ritvade välja korjamise ajal minema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar