Päevitamine vol.2, 06. august 2021

Eile oli igav, täna topelt igav. See oli muidugi ka ennustatav, lubas ju veel rohkem suve ja nii ka tegi.

Hommikul käisime jälle linnas, poes ja Motonetis. Ain sahkerdas tükk aega seal silikoonide letis ja haaras sealt suure koti mingeid uusi tegijaid. Hiljem tuli välja, et need uued tegijad päästsid ta päeva.

Päev ise kulges tervenisti sügava tsoonis. Vaid korra kulgesime esimese punase poini ja tagasi, ülejäänud aeg istusime kas jigiankrus või trollisime sügava peal edasi tagasi.

Ain sai üsna alguses uue mudeliga meie august ühe punni ja 1.3 kilose sügaviku alguse osast, kapsaaia kõrvalt. See jäi pikaks ajaks ainukeseks jigikalaks. Õhtul duubeldas ta samasugusega seisu. Sedapuhku siis meie tavalisest ankrust. Mul terve päeva peale vaid kolm jigivõttu ja kõik kukkusid ära. Olin eile oma viimase lisakahese konksu põhja jätnud ja see vajutas pitseri. Võtt nii kehv, et lihtsalt ei jäänud otsa.

Terve päeva sai mässatud tehniliste probleemidega. Eile vahetasin oma nööri ära. Uus sai pisut peenem powerpro kui tavaliselt, 0.13 mm. Mingil imelikul põhjusel hakkasin täna kaotama lante põhja nii, et peale kinni jäämist katkes nöör rulliku juurest. Rullikul endal nagu mingeid täkkeid juures ei olnud. Aru ei saanud, mis värk oli. Lõpuks vabastasin kinni jäänud jigisid lihtsalt nöörist tõmmates. Enam rulli peale survet ei julgenud jätta. Peab vist rulli vahetama hakkama.

Trollimisega sain siiski sügava madala piirilt ühe peaaegu 2 kilose. Rabas Noeby pruuni seljaga versiooni. Olime just oma tavalises kohas jigitanud, kui peale ankru hiivamist landi paadile sabasse panin, hetk hiljem ritv ka vajus. Ilmselt olime kellegi paadi alla meelitanud ja piisavalt närvi ajanud.

Üldiselt sel reisil sügaval trollimine ikkagi ei toida. Päeva peale veel vaid kaks võttu kahepeale ja need ka punnid.

Koduteel pea kuuesajase ahvena veel üles korjasin.

Homme viimane päev ja siis juba lappi. Lõhed ootavad. Mina ka.