Viimane päev - edasi põhja, 07. august 2021

Aeg kulub ikka mega kiiresti. Oli meil kuus püügipäeva, täna juba viimane.

Ilm on muutumas. Vali tuul pidi olema terve päeva ja õhtuks lubas lisaks vihma. Jätsime sügaviku plaanid ja mere teema kõrvale ning otsustasime linna kantside kasuks. Kümne haru muidugi ka. Kui üks koll seal oli, äkki teine siis ka.

Alustasimegi kümne haru pidi üles trollimisega. Minult Jesse viidikas sabas ja Ainil sama tootja pruun versioon ning kohe läks haugipunnide rünnakuks. Saare kõrvalt oleva saja meetriga saime vist mõlemad paar korda sisse ja välja kerimist harjutada, enne kui edasi lubati liikuda.

See kümne haru trollimine pole üldse mingi meelakkumine. Põhja profiil on selline, et see kõigub pidevalt. Üsna tavaline lõik on selline, esmalt 4.5 meetrit vett ja siis korraga viiskümmend meetrit "mäestikku", kus sügavus käib pidevalt üles ja alla vahemikus 3-5 meetrit. Katsu sa sellise profiili juures ritv hoidjasse panna ja rahulikult õllet libistada. Pidev landi lähemale ja kaugemale kruttimine käib.

Enne tuulelippude sirgele jõudmist veel mõned haugipunnid, sekka ka ahvenat. Tuulelippude sirgel sain selle esimesel läbimisel, täpselt samast paigast, kus mõnepäeva tagune kala, võtu. Kala ei silganud, ei käristanud sidurit, hoidis põhja ja nõudis paadi juurde pumpamist. Koha 1,57 kg.

Tegime sama sirget paar korda läbi, enne kui linna edasi suundusime. Seal juba jalakäijate silla tsooni kammima. Nii trollides, kui ka jigitades. Lood isegi paari kala näitas ning mõned haugid ka liimile läksid, kuid koha me sealt üles ei leidnud. Sügavaimas osas küll sain sinisele silikoonile toksu, kuid ainukeseks koha märgiks see meile jäigi.

Edasi sai aega maha tambitud - trollisime linnast diivani auguni, nii kenake tund+ jupp, ja nii nagu ikka oli see lõik ikka uskumatult igav. Jälle paar haugi, ei ühtegi põnevat pilti loodil, ei ühtegi koha. Diivani augus see eest paar kenamat pilti ekraanile joonistus ja Ain ka ühe kohapunni, ilmselt selle reisi väikseima, välja meelitas.

Umbes sel ajal kustutati taevas päike ja vihmapilved vallutasid taevalaotuse. Kiirustasime selle peale uuesti kümne harule. Ilmamuutus mõjus haugidele üsna soodsalt, võtt läks agressiivsemaks ja lisaks landipikkustele hakkas ka õige pisut suuremaid tulema. Lõpuks Ain ka reisi suurima haugi, 3.7 kilose välja venitas.

Kohad aga... loodil elu justkui käis, kuid isegi kohapunne me seekord ei saanud rääkimata ilusatest kaladest. Poole üheksaks tüdinesime haugidega mässamisest ja tulime maha ära.

Enne lõppu sain oma nööri jamale veel uue nurga juurde. Panin vahelduseks ühes ankrus lapse Angry Birdsi popperi otsa. Ühe hetkel haug keeras veepinnal, rabas ja ... tagasi tuli ainult nöör. Raskust ei tundnudki. Kas siis nöör katkes trossi juurest või rammis haug hammastega nööri. Landist jäin kahjuks ilma.

Selleks korraks on siis kohadega ühel pool. Homme paneme asjad kokku. Ain kulgeb koju, mina edasi Lappi. Väylänpääle.