Esiletõstetud postitus

teisipäev, 10. august 2021

Tere Lapimaa, 09. august 2021

Kell on 16.20. Püügikeelu lõpuni on veel 2 tundi ja 40 minutit. Ootusärevus on täiesti laes, näri või küüsi, et aeg kiiremini liikuma hakkaks. Kõik on valmis seatud, ainult see kell...

Paadiks valisin seekord teise paadi, kui eelmistel aastatel. Unto oli oma kuuri alt aastaid seisnud nn ühemehe paadi vette lasknud ja pakkus seda proovimiseks. Paras õõtsik on küll, kitsas ja pool meetrit lühem kui eelmine. Püsti selle peal tõusma ei kipu, aga sõuda tundus päris mugav, kui ta rannast mökki alla ära tõin. Täna proovin ära, kui ei sobi, kolin eelmiste aastate paadile tagasi.

Välja tõeliselt mõnus kalapüügi ilm. Pilves, sompus, tuuletu. Vahepeal midagi kergelt tilgub, aga ei midagi hullu. No kohe kutsub peale...

Ridvad on valmis ja landid seotud. Vaatasin veel 2014 aasta blogijutud üle, kus üsna sarnane ilm terve nädala kestis ja mehitasin peaaegu samasugused. Välja jäi vaid oranz  wäylä, teised kõik samad - punane edi, punane poppeli, lillakas hejo. Wäylä asemele tuli punakas-sinakas jässe. Ei teagi miks... Kahte ritva esialgu ei plaani kasutada, vaja esmalt harjuda olukorraga, seda enam et vesi on ikka maru madal.

Veeseis selline, et juuli alguse tasemetest kõva pool meetrit madalam. Ilmselt üks aegade madalamaid, kui siin olen olnud. Väidetavalt alumistest kärestikest enam mootoriga üles ei saa. Seega oma kivide sõitmine jääb ära. Kala on ilmselt üsna ühes kohas koos - sügavaimas vaos. Seega saavad kõik paadid üsna puntras püüdmas olema. Saab olema põnev.

Juhoga rääkisin ka. Tuli reedel ja on saanud 12 võttu, 3 kala. Üks nelja kilone ja kaks tittilohit. Millegipärast ei kipu lõhe otsa jääma. Tõsi siis kõik päikeselised päevad olid, vast on pilves ilmadega, mida vähemalt kolm päeva lubab, kala ka oluliselt agressiivsem. Saame näha...

16.30. No kohe üldse ei liigu need seierid.

...

Kell 23.53.

Saun oli mõnus, eriti peale sellist külmetamist mis täna jõel toimus. 

Punkt kell 19.00 lükkasin paadi kaldast lahti, plaaniga kohe ridvad püüdma panna. Juho, kurinahk, oli sama plaani teinud ja kuna tema mökki on 50 meetrit allavoolu, siis sättis üsna mu ette püüdma. Kulus vast 5 minutit, Jaanuse sauna järgses sügavamas kohas, kui Juho "tõmblema" hakkas. Kala otsas. Lõhe tegi korra ka kena hüppe, tundus nii 5-6 kilo kanti. Koos nad allavoolu kulgesid. Mingi aeg hiljem Juho tagasi tuli ja saaki eemalt presenteeris (PS! Neid ridu kirjutades kala suurust ei tea, eks see selgub...)

Ma ei lasknud ennast sellest segada ja kulgesin planeeritud trassi pidi allavoolu edasi. Rootsi saarest vasakult. Männi järgne kivi. Siis asjad kokku ja mootoriga tagasi. See oli karm  katsumus. Juba Iivika kivist mõnikümmend meetrit ülesvoolu leidis mootor esimese kivi üles. Õnneks olin gaasi maha võtnud. Tupo jõe suudmesse saamiseks pidin enda mökki kohal jõe ületama ja see võttis aega. Teosamul kulgemine üles tõstetud mootoriga ja ikka sain paar korda kivi tunda. Jube-jube madal ikka.

Teise tiiru tegin Tupo jõe suudmest (mida sisuliselt pole), katkise kivi eest, siis üle jõe, mökkide alune rajoon, Iivika kivi ja lõpetuseks üle jõe männi augu kivi. Selleks ajaks olin juba külmast võetud, sest peale 16-ndat padukat andis vihmariietus järgi ja tekkinud tuule mõjul jahtusin täiega maha. Tulin külma eest maha ära, kuigi püüda oleks veel saanud. Mökkis üllatusega avastasin, et kell oli juba 11, poleks küll osanud arvata et nüüd aeg nii kiiresti möödus.

Aga ega ma päris kalata ka ei jäänud. Teisel tiirul, Iivika kivi juures, korraga ridva ots "liigatas". Kärmed liigutused kätega ja mingi paine ritva tekkis. Ei mingit kärri. Ahven kurask ronis punase edi otsa. Panin siis landi vette tagasi ja mõni hetk hiljem sama asi jässega toimus. Jälle ahven... pagesin sealt tsoonist rutuga.

Nii, et traditsiooniliselt, läks esimene päev vett vedama. Aga äge oli ikkagi ja paat tundus ka suhteliselt hea. Homme proovin lisa ridvahoidjatega, kuidas nendega sõita on. Vana paadi suurim häda oligi see, et kui kuus kaigast taha tahtsin panna, siis lisaridvahoidjad sõiduajal vett paati pritsisid. Üsna märg olukord pole paadis kunagi just meeldivaim.

Mökki kaaslased Bonder ja Kalev vältisid vihmast ilma. Tegelikult oli see hea, sest soe saun kulus marjaks ära.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar