neljapäev, 5. august 2021

Rekordite lainel jätkates, 04. august 2021

Tänane plaan oli üles ehitatud õhtusele võtule. Hommikul käisime linnas varusid täiendamas ja nii saime vee peale vahetult enne lõunat. Õhtuks lubas tuule vaibumist ja nii lootsime lõpuks mere äärde ka välja jõuda.

Alustasime Bonderi käärust allavoolu tiksumisega. Laine nii hull ei olnud kui eile, aga jänes siiski peal. Kiirelt sõita poleks võimalik olnud ja nii trollisime vaikselt sügava poole. Käsi sai üsna ruttu limaseks, korraliku sortimenti teepeal aga ette ei jäänud.

Sügava loodimine näitas üsna sama pilti, mis eelmised päevad. Uskumatult tühi. Üks korralik kala alguses, paar keskmist veel ja ülejäänud ... täiesti tühi pilt. Esimese ankru panime juba traditsiooniselt sügava alumisse serva. Ja egas siis tavasid saa rikkuda, peagi mul sinisega korralik tonks ja peale väsitamist kilone koha kastis. Päeva algus oli igati ok.

Erinevalt eelmistest päevadest valitses ankrupaigas edasi aga vaikus. Trollisime siis sügaviku teise otsa ja proovisime seal jigitamist. Üks väikene tonks ja null kala. Kuidagi väga passiivne olek, üldse mitte sinnapoole, mis kahel eelmisel päeval. Uuesti sügava alumisse otsa tagasi ja sama tulemus. Sellest proovimisest meile piisas ja otsustasime lainet trotsides merele välja murda.

Kõva võimlemise tulemusena saime tunnikene hiljem mere äärde. Teepeal paar haugipunni ja punase maja sirge pealt ka üksik kohapunn. Järgmise tunnikese veetsime juba sellel sirgel. Jigitasime erinevaid ankrupaiku ja trollisime sirge paar korda läbi.

Trollimisel proovisin ära ka uue Kirakka mudeli, mille hommikul olin ostnud. Sain tolle vaevu otsa panna, kui kümmekond sekundit hiljem ritv paindesse vajus. Mõõdupiiril koha oli selle üles korjanud. Pudistasin selle väljavõtmisel vette, kuna ei viitsinud kahvaga mässama hakata. Järgmisena leidis Kirakka kiirelt üles ühe haugipunni ja mõni aeg hiljem otsustas lausa ise kala paati tassima hakata - haug oli sõna otseses mõttes keskelt konksudega kinni haaratud. Tundus, et olin leidnud imelise landi, kuid järgmise tunni jooksul ei pakkunud too enam midagi. Aga huvitav vobler on ta ikkagi; läheb teine päris sügavale, kahjuks jäi sügavikus täna tema testimine veel ära, aga kui hiljem kodupoole trollides lant 6.5 meetri peal põhja koputas, siis tuleb vast 7+ meetrit ära ka.

Sirgest tüdinenud proovisime pisut merepoolset osa ka. Seal aga laine nii hull, et kauaks sinna ei jäänud. Tulime tagasi jõele ja trollisime tagasi sügaviku suunas. Ei olnud see mereäär see, mida olime lootnud...

Tee peal muidugi null võttu. Sügava alumises osas loomulikult kontrollpeatus. Null togimist. Ei tundunud lihtsalt jigitamise päev olevat ja nii otsustasime edasi trollida. Sügava peal. Panin oma Noeby kiirabi otsa ja alustasime 5 meetrise lõigu pealt ülesvoolu liikumist. Jõe vasakpoolses osas. Paigas, kus sügavus 5 meetri pealt 8 meetri peale kukkus, lasin poolilt nööri juurde. Ja nii nagu eelmine reis, see kellelegi ei meeldinud. Kala haaras lanti ja ritv pani pekslema enne kui nööri laskmise lõpetada jõudsin. Kena koha. 1.9 kilo. See oli Noeby kiirabi esimene võtt üldse (müüja oli väitnud, et sellega koha ei saa).

Saime veel paarsada meetrit edasi trollida, kui Ainil ritv kreeni vajus ja sidur vilistama hakkas. Seekord oli tegemist suurema kalaga ja paadikaaslane sai viis minutit kala vintsida. Uus isiklik rekord kargas nii poolelt kilolt (38 cm pikkune äkki nii palju kaalub) 3.49 kilo peale. Kopika võrra jäi minu eilsele kalale alla, aga maru ilus ja võimas koha.

(Rekordite parandamise kohapealt - no milline raiskamine. Bubka endale küll sellist laristamist ei lubanud :-) Oleks võinud vabalt sentimeeter haaval reisi lõpuni iga päev rekordeid teha:-). Üldse tundub Ainil kombeks olevat tippmarke hüppeliselt parandada - haugi rekord paranes lausa +5 kilo võrra, turva omale pani +1 kilo otsa, angerja rekordit alustas üldse kilosega.)

Kala andis meile pisukest indu juurde ja nii kammisime tsooni veel korra läbi. Ei midagi. Jigipeatus mõlemas otsas pakkus aga Ainile pisukese jigilaine. Sai mõlemast ankrust paar kohapunni, väiksema musta KP Baitsiga. Lisaks ahvena ja haugipunni ka veel sekka. Mul samal ajal aga ei miskit. Teised toonid ei sobitunud ilmselt kuidagi ja copy-pastet landivalikul tegema ei tahtud hakata.

Peagi seegi võtulaine otsa sai ja otsustasime koju ära trollida. Sama hästi oleks võinud ka hooga sõita - terve tee peale ei saanud me kumbki võttugi. Kümnest tulime maha ära.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar