pühapäev, 2. veebruar 2020

Vigala peal, 01. veebruar 2020

Tegelikult peaks pealkiri olema jorr-jorr-jorr, sest kuidas muidu suhtuda asjaolusse, et november ikka veel kestab. Juba neljas kuu läks käima. Masendavad ilmad, pidevalt kõrgem jõevesi ja talve ehk siis jää puudumine jätkub. Vastik, kaua võib. Kalale kuidagi ei kisu selliste ilmadega.

Eelmine nädal näitas korraks päikest ja kohe olin hakkamist täis ning otsustasin poolteist kilomeetrit vantsimist ette võtta, et korraks jõgede risti käsikaga proovida. Karistus oli kärme tulema. Kuna vesi oli liialt kõrge, +130 Vigala peal, siis oli kallas üle ujutatud ja 8 meetrise kaikaga vehkides sain umbes kümnenda viskega pea kohal oleva lepavõsa kätte. Rakendus jäi muidugi sinna ja nagu sellest vähe oleks, õnnestus uue rakenduse sidumisel mingisugusel hetkel ridva ülemisel pitsil jalge alla sattuda. Tagajärjeks oli et ühest ridvast sai kaks. Peenemast osast eraldus kolmkümmend sentimeetrit.

Ajasin selle eraldunud jupi siis tagurpidi selle ridvast sisse. Lõpptulemuseks kokkuvõtvalt, et nüüd on ritv 7.80 pikk ja ülemine jupp törts jäigem, kui peaks. Peab endale kevadeks vist ikkagi uue Stella muretsema, sest arvestades minu lõhkumise tempo kiirust on mul kevadeks vaevu mõni meeter kaigast järel :-)

Püügist pole suurt midagi rääkida. Madala peal, jõgede ristis, kala polnud. Mis on ka igate pidi loogiline, talv ju ikkagi. Tunnikene sügavamas käärus näitas, et särg oli võtu peal väljas, vimmast aga märke polnud.

...

See laupäev tegin veel kahetunnise tiiru jõe äärde. Esmalt tonkadega Rumba alla. Vesi oli langenud +122 peale. Mingisugused tarkpead olid jõe äärde grilli sättinud ja selle sinna jätnud. Suhtumine ikka nii, et jõe äärde võib kõiksugu jama jätta...Tunnikese passisin koos kahe venelasega, kes kääru teise otsa olid vallutanud. Selle aja jooksul polnud kellelgi mingitki võttu. Kauemaks mul kannatust ei jagunud...

Koduteel põikasin käsikaga korraks veel sügava kääru peale ja kiusasin ette vihmasaju algust särgesid. Vimmast endiselt ei kippu ega kõppu. Kuna vihma kallas kõvasti, siis ilmselt järjekordne veetõus kohe tekkimas on. Kestab see sügis, muudkui kestab.

Kõige naljakam on muidugi see, et nüüd kus mul vaim juba on leppinud, et talve ei tulegi ja vaikselt kevadevarustuse peale mõtlen, siis venelased ennustavad veebruari keskpaigast alates paari nädalat külma. Ehk siis äkki kuu aega talve tuleb? Justkui narritamiseks.