Põikasin lõuna paiku paariks tunniks Kasarile, Vanamõisa alla. Kontrollima, kas toimub midagi...
... Sedapuhku olin jääpeal ainukene. Võtsin oma standardkohad ette ja käisin need läbi. Kurve juures sügava peal oli keegi kõvasti auke puurinud, kulutasin ka seal natukene aega. Kõikjal vaikus. Vaid mõned kiisad otsustasid aktiivsust näidata. Kella kolme paiku tulin tulema. Ei võta see kala.
Ilm: temperatuur 0 kraadi, tugev ida tuul, pilves; vesi väga madal ja vool olematu
pühapäev, 31. märts 2013
neljapäev, 28. märts 2013
Kasari jõgi 28. märts
Hommikused toimetused tehtud võtsin kella 1 paiku suuna jõe poole, et teha pisut luuret Kasari olude kohta. Esialgne plaan oli minna Rumba alla, aga igaksjuhuks otsustasin enne piiluda, et kas Vanamõisas on keegi autoga põllule tee sisse sõitnud. Oligi. Plaan sai ümber tehtud ja samas autoga üle põllu vuratud.
Jõel ees vaid üks püüdja. Läksin tegin juttu - mees oli nelja õngega ahvenat jahtimas. Võtud pidid nõrgad olema ja paari tunniga vaid üks punn jääle tulnud. Oli väga imestanud, et kuhu kala kadunud. Jaanuaris olid siit kõvasti ahvenat tõmmanud, kuid nüüd kus kala peaks võtma ei miskit. Soovisin püüdjale edu ja otsustasin sügavama poole suunduda.
Proovisin läbi sirge kõik sügavamad augud kuni kurveni välja. Tulemuseks 1 ahvena punn ja 1 kiisk. Ei aidanud marmõsside vahetamine, mängu tiheduse muutus, ega miski. Võtsin suuna tagasi auto poole tagasi.
Tagasi jõudes vestlesin uuesti võõraga, kes ennast minekule asutus. Kolm ahvenat ja rohkem miskit.
Mõtlesin, et proovin veel madalama osa servalt. Tegin seal kümmekond auku, pea igast august üks "sininina", aga ei ühtegi korralikku kala. Peale kella nelja tüdinesin ja võtsin suuna koju.
Ilm: temperatuur +1, lõunatuul mis hooti üsna tugev, pilvitu
Jõel ees vaid üks püüdja. Läksin tegin juttu - mees oli nelja õngega ahvenat jahtimas. Võtud pidid nõrgad olema ja paari tunniga vaid üks punn jääle tulnud. Oli väga imestanud, et kuhu kala kadunud. Jaanuaris olid siit kõvasti ahvenat tõmmanud, kuid nüüd kus kala peaks võtma ei miskit. Soovisin püüdjale edu ja otsustasin sügavama poole suunduda.
Proovisin läbi sirge kõik sügavamad augud kuni kurveni välja. Tulemuseks 1 ahvena punn ja 1 kiisk. Ei aidanud marmõsside vahetamine, mängu tiheduse muutus, ega miski. Võtsin suuna tagasi auto poole tagasi.
Tagasi jõudes vestlesin uuesti võõraga, kes ennast minekule asutus. Kolm ahvenat ja rohkem miskit.
Mõtlesin, et proovin veel madalama osa servalt. Tegin seal kümmekond auku, pea igast august üks "sininina", aga ei ühtegi korralikku kala. Peale kella nelja tüdinesin ja võtsin suuna koju.
Ilm: temperatuur +1, lõunatuul mis hooti üsna tugev, pilvitu
Pärnu jõgi 27. märts
Eilne kolmas päev Pärnu jõel algas varakult - unimütsid nagu me isaga oleme, suutsime ennast pisu ületada ja juba poole kaheksaks jõele lohistada.
Seadsime sammud sinna, kus eile lõpetasime. Puurisime kõik "võtuaugud" lahti ja püük sai alata.
Veerand tunni pärast oli selge, et vimb on siit kas jalga lasknud ja kõik teised liigid kaasa tõmmanud või kala lihtsalt veel ei võta. Kuna eelmise kahe päeva kogemus ütles, et kaugele kala otsima minek lõpeb meeletu vantsimise, higistamise ja aja raiskamisega, siis jäime oma mugavustsooni ja jätkasime seal kus alustasime; puurisime iga poole tunni tagant mõne meetri kaugusele uue augu ja tiirutasime ka vanad augud uuesti läbi.
Kella poole kümne paiku hakkas keegi papsi põiklanti togima, peale paari togimist lõpetas, selleks et uues augus sama nalja teha. Minul aga ei miskit. Kolisin seetõttu kohast paar kümmend meetrit kalda poole ja sain käe valgeks nuru ja kahe ahvenaga. Aga ka need augud ei andnud rohkem miskit ja nii saigi järjekordselt alustatud kohale tagasi kolitud.
Samal ajal isal kala muudkui togis ja togis, kuni ühel hetkel vimma välja tõstis. Lootus, et nüüd hakkab võtma, kadus aga kümne minutiga. Kala jätkas täpselt samamoodi. Võtsin sellepeale söödatopsi ja kolisin kalda varju, kus aga juba tunniga sai minu isu särgede sikutamisest täis.
Kell oli üks kui tagasi isa juurde vantsisin, selleks et näha kuidas ta teise vimma välja võttis. Seekord oli tegemist kalade lõunastamise stardipauguga. Järgmine tund mõõdus pideva kalavõtu saatel. Tõsi kaua pidu ühes augus ei kestnud sest parv liikus jupphaaval ülesvoolu. Tehes paar meetrit edasi uue augu, sai aga söömaaeg uue jätku ...
Suurem pillerkaar sai tunni pärast läbi, kuid õnneks ei lõppenud võtt täielikult. Tilkudes tuli kala kuni kella kuueni välja, kuni tüdinesime ja kodupoole sammud seadsime.
Kokku sai ära võetud kaheksa vimba ja paar tükki tagasi lastud; üle kümne nuru, teist samapalju suurt särge ja ka mõned ahvenad. Õhtu eel päeva naelaks ka üks kopsakas poole kilone ahven.
Ilm: +2 kraadi (tundus jahedam kui päev varem), nõrk tuul läänekaarest, pilvitu
Kolme päevase vimmatuuri kokkuvõtteks:
Seadsime sammud sinna, kus eile lõpetasime. Puurisime kõik "võtuaugud" lahti ja püük sai alata.
Veerand tunni pärast oli selge, et vimb on siit kas jalga lasknud ja kõik teised liigid kaasa tõmmanud või kala lihtsalt veel ei võta. Kuna eelmise kahe päeva kogemus ütles, et kaugele kala otsima minek lõpeb meeletu vantsimise, higistamise ja aja raiskamisega, siis jäime oma mugavustsooni ja jätkasime seal kus alustasime; puurisime iga poole tunni tagant mõne meetri kaugusele uue augu ja tiirutasime ka vanad augud uuesti läbi.
Kella poole kümne paiku hakkas keegi papsi põiklanti togima, peale paari togimist lõpetas, selleks et uues augus sama nalja teha. Minul aga ei miskit. Kolisin seetõttu kohast paar kümmend meetrit kalda poole ja sain käe valgeks nuru ja kahe ahvenaga. Aga ka need augud ei andnud rohkem miskit ja nii saigi järjekordselt alustatud kohale tagasi kolitud.
Samal ajal isal kala muudkui togis ja togis, kuni ühel hetkel vimma välja tõstis. Lootus, et nüüd hakkab võtma, kadus aga kümne minutiga. Kala jätkas täpselt samamoodi. Võtsin sellepeale söödatopsi ja kolisin kalda varju, kus aga juba tunniga sai minu isu särgede sikutamisest täis.
Kell oli üks kui tagasi isa juurde vantsisin, selleks et näha kuidas ta teise vimma välja võttis. Seekord oli tegemist kalade lõunastamise stardipauguga. Järgmine tund mõõdus pideva kalavõtu saatel. Tõsi kaua pidu ühes augus ei kestnud sest parv liikus jupphaaval ülesvoolu. Tehes paar meetrit edasi uue augu, sai aga söömaaeg uue jätku ...
Suurem pillerkaar sai tunni pärast läbi, kuid õnneks ei lõppenud võtt täielikult. Tilkudes tuli kala kuni kella kuueni välja, kuni tüdinesime ja kodupoole sammud seadsime.
Kokku sai ära võetud kaheksa vimba ja paar tükki tagasi lastud; üle kümne nuru, teist samapalju suurt särge ja ka mõned ahvenad. Õhtu eel päeva naelaks ka üks kopsakas poole kilone ahven.
Ilm: +2 kraadi (tundus jahedam kui päev varem), nõrk tuul läänekaarest, pilvitu
Kolme päevase vimmatuuri kokkuvõtteks:
- vimma võtt südatalviselt kapriisne, võtupuhangud lühikesed 1-2 tundi ning erinevatel aegadel
- vimb augus ja liigub söömiseks augu servades
- vimmavõtud ülikõrgelt - kuni 1.2 meetrit põhjast kõrgemal; kolme päeva peale vaid 1 vimb kes põhja ligidalt võttis; seevastu vimmaparve alt (põhja ligidalt) sai igasugust muud sodi - nurgu, särge ja vahel ahvenat
- põiki togib kenasti, aga matõlli ja punast kirpu võtab paremini; ülikiire mäng ajas kala närvi, aeglase vastu huvi puudus; "märku" andis kala enamasti tõstmise ajal, ära võttis pakutu aga "ülemise pausi" ajal
- huvitaval kombel "allapoole mäng " vimba võtma ei pannud; teised liigid läksid meeldasti sellele "liimile"
- enamus saadud vimbadest 350-450 grammi; üle poole kiloseid paar tükki, päris väikeseid polnud
teisipäev, 26. märts 2013
Pärnu jõgi 26. märts
Teine päev. Hommikul kell 8.30 olime isaga jõe ääres. Ilm mõnusalt karge, kerged miinuskraadid, vaikse tuule ja lauspäiksega. Imeline ilm jää pealt kalapüügiks.
Alustasime samast kohast kus eile, kuid seal ei toimunud midagi. Seejärel võtsime suuna ülesvoolu. Jõe keskpaigas sai tehtud teine auk ja sealt kaks kopsakat nurgu lühikese aja jooksul välja võetud ... ja need jäid pikaks ajaks päeva suurimateks kaladeks...
... edasi sai läbi puuritud pool Pärnu jõge kuni Reiuni suudmeni välja, aga mitte midagi. Ilm läks lõuna paiku päris soojaks ja kala otsimine aina vaevalisemaks. Ilm ja loodus olid ilusad, aga kole palav! Lumi muutus pehmeks, käia raske, puurida raske ...
Pealelõunal keerasime otsa ümber ja otsustasime suunduda tagasi sinna, kus nurud pesitsesid. Poolel teel liitus meiega ka Viljar, kes oli millalgi ennelõunal jõele jõudnud. Ka Viljari tulemused ei andnud põhjust rõõmuhõiseteks.
Kolmekesi koos võtsime suuna allavoolu ja otsisime kala edasi. Aegaajalt, midagi keegi ikka sai - nurud, särjed, ahvenapunnid, aga ei midagi erilist. Võtud olid üksikud ja väga kaootilised. Jää all valitsest vaikus. Ja nii kuni kella neljani välja, mil Viljar otsustas lahkuda ja ma otsustasin veel korra jalad selga võtta ning minna tagasi sinna kus mõne päeva eest vimba saime. Isa jäi allavoolu olevatesse sügavikesse nurgu narrima.
Pool viis olin mõne päeva taguste aukude juures tagasi. Lasin oma punase vimmamarmõssi alla ja läks lahti. Järgmise kahe tunni jooksul tuli kala üsna mitmest august. Põhjast kõrgemalt (pea meetri kõrgusel!) mängides tuli vimba, põhja kohalt nurgu ja ahvenat. Kala näris täiega. Meeletu kontrast kogu eelneva päevaga - kala oli täiega olemas ja näris korralikult.
Kokku siis jääle kümme vimba, mitmed poolest veest äraminekud; üks vimb tiris ennast augu alla kinni, nii et saigi lõpuks vabaks. Vahepeal järgnes võtt pea iga ülesmängimise peale. Vahel võtt rauges,selleks et järgmises augus samamoodi edasi minna. Mõnus õhtupoolik kestis poole seitsmeni välja.
Homme ootab ees kolmas päev!
Ilm: +3 kraadi, päeval kerge läänetuul, mis õhtul põhja keeras; päike, õhtupoole ka pilved
Alustasime samast kohast kus eile, kuid seal ei toimunud midagi. Seejärel võtsime suuna ülesvoolu. Jõe keskpaigas sai tehtud teine auk ja sealt kaks kopsakat nurgu lühikese aja jooksul välja võetud ... ja need jäid pikaks ajaks päeva suurimateks kaladeks...
... edasi sai läbi puuritud pool Pärnu jõge kuni Reiuni suudmeni välja, aga mitte midagi. Ilm läks lõuna paiku päris soojaks ja kala otsimine aina vaevalisemaks. Ilm ja loodus olid ilusad, aga kole palav! Lumi muutus pehmeks, käia raske, puurida raske ...
Pealelõunal keerasime otsa ümber ja otsustasime suunduda tagasi sinna, kus nurud pesitsesid. Poolel teel liitus meiega ka Viljar, kes oli millalgi ennelõunal jõele jõudnud. Ka Viljari tulemused ei andnud põhjust rõõmuhõiseteks.
Kolmekesi koos võtsime suuna allavoolu ja otsisime kala edasi. Aegaajalt, midagi keegi ikka sai - nurud, särjed, ahvenapunnid, aga ei midagi erilist. Võtud olid üksikud ja väga kaootilised. Jää all valitsest vaikus. Ja nii kuni kella neljani välja, mil Viljar otsustas lahkuda ja ma otsustasin veel korra jalad selga võtta ning minna tagasi sinna kus mõne päeva eest vimba saime. Isa jäi allavoolu olevatesse sügavikesse nurgu narrima.
Pool viis olin mõne päeva taguste aukude juures tagasi. Lasin oma punase vimmamarmõssi alla ja läks lahti. Järgmise kahe tunni jooksul tuli kala üsna mitmest august. Põhjast kõrgemalt (pea meetri kõrgusel!) mängides tuli vimba, põhja kohalt nurgu ja ahvenat. Kala näris täiega. Meeletu kontrast kogu eelneva päevaga - kala oli täiega olemas ja näris korralikult.
Kokku siis jääle kümme vimba, mitmed poolest veest äraminekud; üks vimb tiris ennast augu alla kinni, nii et saigi lõpuks vabaks. Vahepeal järgnes võtt pea iga ülesmängimise peale. Vahel võtt rauges,selleks et järgmises augus samamoodi edasi minna. Mõnus õhtupoolik kestis poole seitsmeni välja.
Homme ootab ees kolmas päev!
Ilm: +3 kraadi, päeval kerge läänetuul, mis õhtul põhja keeras; päike, õhtupoole ka pilved
esmaspäev, 25. märts 2013
Pärnu jõgi 25.märts
Peale kella 11st võtsin Tallinnast suuna Pärnu peale ja kella kahest olime isaga Lennuki all.
Ilm ilus, aga ei ühtegi püüdjat.
Otsisime oma üleeilsed augud üles ja alustasime püüki. Mina loomulikult kirbu ja sääsevastsega; isa põiktirguga. Esimesed augud näitasid, et kala on all - igast august paar võttu, aga kala ei jää otsa. Papsil ka paar lõõki põigi pihta, aga ei midagi.
Vaikselt otsides käisime vanad augud läbi. Lõpuks tulemused - isal kaks vimba (üks neist päris kena, tõrts alla 600 grammi), minul kaks nurgu. On aru saada, et vimb on all, aga ei võta.
Kolisime esimeste aukude peale tagasi ja õhtu poole sai välja meelitatud veel mõned kopsakas nurud, särjed ja ühe ahvena. Vimbasid ma täna ei saanudki. Homme uus katse.
Ilms: +3 kraadi sooja, kerge põhja tuul, kena päikesepaisteline ilm.
laupäev, 23. märts 2013
Pärnu jõgi 23. märts
Hommikul ajasime poisiga (6a poeg) varakult jalad alla ja võtsime suuna Pärnusse - mina kalale, poiss vanaemale külla.
Alustasin püügipäeva Pärnus sõudebaasi juures kell 10 koos Elioni kalaspordiklubi viie kaaslasega. Lisaks meile oli jää peal tõeline rahvakogunemine - ilm oli ilus ja ilmselt enamus Pärnu ja Tallinna kalameestest olid ennast jõele sättinud. Neid oli ikka sadu. Mingi hetk liitus meiega ka mu paps. Esimese paari tunni jooksul tõmbasid meie klubisportlased viidikaid ja mina paar kiiska. Kuigi kala ei tulnud, sai kõvasti antud...
Lõuna paiku leidsin lõpuks ka mõned vimmad üles ja kolmest saadud kalast kõlbas üks ka kotti panna. Enam-vähem samal ajal jõudis jõele ka poeg koos vanaemaga ning järgmised paar tundi sai pigem kommi söödud, kui kala püütud :-)
Kella kahe paiku sai otsustatud, et läheme isaga ülesvoolu kala otsima. Teised jätsime linna alla.
Läksime Lennuki kanti. Kohale jõudes selgus, et me ei olnudki ainukesed, kes sellest rahvamassis kalapüügist väsisid ja otsustasid suurest seltskonnast eemalt kala otsida. Jõe peal oli 8-9 meest.
Esimesed tehtud augud ei andnud midagi. Teises augus aga ootas all kala. Esimene vimb , napilt mõõdus, ronis jääle pea kohe kui punase kirbu alla olin lasknud. Järgmine tund oli tõeliselt mõnus. Vimb võttis ehedalt vimmalikult - andes paar korda märku, et on olemas, tehes korraliku võtu üsna kõrgelt (pea meeter) põhjast.
Mõnus tunne. 4 vimba tunniga jääle, suurim natuke alla poole kilo, paar äraminekut poolest vees; teist samapalju nurgu veel ka otsa. Samal ajal kui ma matõlliga kiskusin, sai isa ka põigiga paar poissi kätte.
Kella kolme paiku, kui linnas püüdnud poisid ka kohale jõudsid, tekkis vaikus. Mingi hetk isa sai veel ühe vimma ja mina särje, aga võtuhetk oli möödas.
Kella nelja paiku saatsime Elioni kalaspordiklubi pidulikult sauna poole teele ja otsustasime isaga veel natuke otsida. Mingi hetk sai paps alla ka kena kala, ilmselt latika, aga augu äärelt ta jalga lasi. Minul mõned vimma võtud, aga ei ühtegi jääle ning nurg ja särg. Päeva tipphetked olid ikkagi mõõdas.
Kokkuvõtvalt - tore päev. Vimb võttis kiiret mängu, põhjast väga kõrgelt (kõrgeim vast 1.2m põhjast) ja oli tunda, et teda ikka on. Ka teised püüdjad said aegajalt midagi, seega oli teda ka üsna laialt all. Tuleb varsti tagasi minna.
Ilm: -2 kraadi, tuul keerutas kõvasti, oli kõvasti nõrgem kui eelmistel päevadel. Vahelduv pilvisus.
Alustasin püügipäeva Pärnus sõudebaasi juures kell 10 koos Elioni kalaspordiklubi viie kaaslasega. Lisaks meile oli jää peal tõeline rahvakogunemine - ilm oli ilus ja ilmselt enamus Pärnu ja Tallinna kalameestest olid ennast jõele sättinud. Neid oli ikka sadu. Mingi hetk liitus meiega ka mu paps. Esimese paari tunni jooksul tõmbasid meie klubisportlased viidikaid ja mina paar kiiska. Kuigi kala ei tulnud, sai kõvasti antud...
Lõuna paiku leidsin lõpuks ka mõned vimmad üles ja kolmest saadud kalast kõlbas üks ka kotti panna. Enam-vähem samal ajal jõudis jõele ka poeg koos vanaemaga ning järgmised paar tundi sai pigem kommi söödud, kui kala püütud :-)
Kella kahe paiku sai otsustatud, et läheme isaga ülesvoolu kala otsima. Teised jätsime linna alla.
Läksime Lennuki kanti. Kohale jõudes selgus, et me ei olnudki ainukesed, kes sellest rahvamassis kalapüügist väsisid ja otsustasid suurest seltskonnast eemalt kala otsida. Jõe peal oli 8-9 meest.
Esimesed tehtud augud ei andnud midagi. Teises augus aga ootas all kala. Esimene vimb , napilt mõõdus, ronis jääle pea kohe kui punase kirbu alla olin lasknud. Järgmine tund oli tõeliselt mõnus. Vimb võttis ehedalt vimmalikult - andes paar korda märku, et on olemas, tehes korraliku võtu üsna kõrgelt (pea meeter) põhjast.
Mõnus tunne. 4 vimba tunniga jääle, suurim natuke alla poole kilo, paar äraminekut poolest vees; teist samapalju nurgu veel ka otsa. Samal ajal kui ma matõlliga kiskusin, sai isa ka põigiga paar poissi kätte.
Kella kolme paiku, kui linnas püüdnud poisid ka kohale jõudsid, tekkis vaikus. Mingi hetk isa sai veel ühe vimma ja mina särje, aga võtuhetk oli möödas.
Kella nelja paiku saatsime Elioni kalaspordiklubi pidulikult sauna poole teele ja otsustasime isaga veel natuke otsida. Mingi hetk sai paps alla ka kena kala, ilmselt latika, aga augu äärelt ta jalga lasi. Minul mõned vimma võtud, aga ei ühtegi jääle ning nurg ja särg. Päeva tipphetked olid ikkagi mõõdas.
Kokkuvõtvalt - tore päev. Vimb võttis kiiret mängu, põhjast väga kõrgelt (kõrgeim vast 1.2m põhjast) ja oli tunda, et teda ikka on. Ka teised püüdjad said aegajalt midagi, seega oli teda ka üsna laialt all. Tuleb varsti tagasi minna.
Ilm: -2 kraadi, tuul keerutas kõvasti, oli kõvasti nõrgem kui eelmistel päevadel. Vahelduv pilvisus.
reede, 22. märts 2013
Pärnu jõgi 22. märts
Vaadates hommikul Vana-Vigalast Pärnu suunas startides auto temperatuuri näitu -11 kraadi tekkis tunne, et äkki ei peaks minema ...
... kell 11 olime jõel. Kuna tuul oli tugev otsisime isaga kala seekord uuest sillast ülespoole liinide alt. Olen seal paar korda ka enne käinud, kuid eriliselt see koht ennast mällu jäädvustanud polnud.
Lisaks meile oli jõel 4-5 meest, neist enamus põiklantidega püüdjad.
Esimesed augud olid paljulubavad, kala all, paar põhjast tõstmist vastu lõuga, keegi ujub poole meetri peal vastu kirpu... ja esimene nurg otsustas lõunasöögiga alustada. Paar moka otsast proovimist veel ja siis tekkis vaikus. Egas midagi, uus auk viis meetrit ülesvoolu; sama trall - kerge proovimine, vastu ujumine ja... nurg. Mõll uuesti alla ja ahven, uuesti ja ... kiisk. Mismõttes. Uuesti alla .. ja vaikus. Kentsakas. Kannatasin viis minutit ja järgmine auk. Vaikus. Uus auk, vaikus...
Kuna isal ei olnud selle aja jooksul midagi juhtunud (ta püüab põigiga), otsustasime koha maha jätta ja minna ülesvoolu otsima. Umbes paarisaja meetri pärast hakkab paps seletama - kellelegi läks pihta, kellelegi kukkus selga, keegi togis. Vahin oma noogutit, 5 m eemal ja see ei näita mingeid elumärke.
Peale kümneminutilist togimist-pihtasaamist-selga kukkumist käis paps välja, et tule ja püüa välja. Vahetasime augud. Kui tavaliselt selline vahetus annab kohe võtu (ei taha tirku, tahab kirpu), siis sedapuhku mitte midagi.
Samal ajal minu augus hakkab isa oma lauluga jälle pihta - kukkus millegi pihta, keegi togis... ja siis ühel hetkel käsi valge. Mõõdus vimb august väljas. Ma samal ajal posin ja posin ning ei saa võtupoegagi...
Peale kala kättesaamist tekib ka papsil vaikus ja edasi läheb läheb meie tavaline triangel lahti - paar auku ülesvoolu, paar auku allavoolu, kõrvale sellest pisut eemal, aga ei miskit. Kui isa vanale augule tagasi läheb, saab ta kellegi proovimise, aga rohkem ei midagi. Kuna mul ei ole selle tunni jooksul mingitki puudutust kirbuga, proovin viis minutit ka balansiiriga, aga tüdinen sellest kohe. Egas midagi edasi ...
Paps jääb vanadele aukudele, ma panen viiskümmend meetrit edasi. Puurin augu, ei midagi. Puurin teise, sama jutt. Kuna lõuna on ammu käes, siis laen ennast pannkookidega, mis kaasa sai võetud. Tühi kõht on kõikse parem kokk:-)
Kõht täis ja kohe nurg otsas. Tuju kohe rõõmsam. Hetk veel ja peenike vimb ka jää peal. Kuna ei viitsi teda eelmisesse auku tagasi laskma minna, siis suunan ta samasse vette kustkohast ta just tuli. Peale seda tekib loomulikult vaikus.
Teen veel mõned augud, aga ei midagi ja otsustan tagasi suunduda kõige esimeste aukude juurde. Tee peal veel uurin papsilt, et kuidas tal - üks pliiatsi suurune turb ja rohkem miskit - vantsin tagasi.
Esimeste aukude juurde tagasi jõudes lähen kergema vastupanud teed ja künnan vanad augud läbi. Vaikus. Otsustan, et teen uued allavoolu. Mingi hetk väsin ja panen ridva augule seisma. Nooguti tõuseb ja nii kolmesajane nurg ronib august välja. Jätkan seisva söödaga - peenike vimb. Seekord lasen ta ühte teise auku. Mõne aja pärast teine vimb ja veel mõned nurud. Isa kolib seda nähes mu lähedale tagasi ja istub mu eelmisele augule. KUS JU EI OLNUD KALA! Ning võtab balansiiriga mõõdus vimma. No ei ole täna mõlli päev! Annan alla.
Järelejäänud aja jooksul veel mõned võtud, aga ei miskit ilusat. Kentsakas päev.
Proovitud sai nii väikeseid kui suuremaid kirpe; vahet ei olnud; tundus võtvat lühikeste aegade kaupa ja pigem seisvat sööta.
Ilm: -7 kraadi, särav päike, vastikult tugev kirde tuul.
neljapäev, 21. märts 2013
Vigala jõgi 21. märts
Tulin hommikul maale (Vana-Vigala) ja pealõuna sai otsustatud kalapüügi kasuks.
Võtsin kõne Maidule, kes Kasaril pidevalt püüdmas käib ja sain teada, et Karjamaa august üks vimb mõõdunud nädalavahetusel juba tuli. Aga üldiselt pidi ikka vilets olema...
Erilist optimismi jutt just ei tekitanud, aga tuleb ju ikka ise proovida ...seetõttu võtsin suuna Vanamõisa alla (Kasari), kuid täis tuisanud põld tuletas meelde aastate tagust "kinni istumist", millest aitas välja naaber oma traktoriga ja seetõttu, keerasin auto väikese (Vigala) jõe peale. Valisin püügikohaks Rumbast ülesvoolu olevad sügavamad kohad.
Alustasin kella kolme paiku, kui samas kandis olnud venelased just lahkusid. Olen sealt kohat eelnevalt ilusaid ahvenaid saanud ja kuna suviti saadakse sealt ka latikat, mõtlesin et kasutan Salmost ostetud Sensase Ice Fishing Pellet Bream Black sööta. Olin seda sama sööta kasutanud ka viimasel Soome reisil Kokemäenjokil, mil küll tundus, et kala ujub sellest söödast võimalikult kaugele ... aga erand pidi ju reeglit kinnitama:-) Igatahes, sai kaks auku sellega söödastatud ja püük sai alata.
Järgmised kolm tundi, sai puuritud umbes kümme uut auku, käidud katsumas söödastatud auke, mängitud kirpu nii aeglaselt kui kiirelt ... ja tulemuseks oli 1 kiisk ja 1 kolmekümne sentimeetrine haugitatt. Täielik vaikus vee all!
Uskumatult masendav - märts saab juba läbi, aga jões on justkui südatalv. Ei kippu, ega kõppu. Tuleks ometi sula.
Aga homme! Poest sai soetatud uusi vimma kirptirke, mis Pärnu jõelt kõik vimmad kohale meelitavad:-)
Ilm: -3 kraadi, tugev kirde tuul, pilvitu taevas.
PS! Vesi on jões väga madal.
Võtsin kõne Maidule, kes Kasaril pidevalt püüdmas käib ja sain teada, et Karjamaa august üks vimb mõõdunud nädalavahetusel juba tuli. Aga üldiselt pidi ikka vilets olema...
Erilist optimismi jutt just ei tekitanud, aga tuleb ju ikka ise proovida ...seetõttu võtsin suuna Vanamõisa alla (Kasari), kuid täis tuisanud põld tuletas meelde aastate tagust "kinni istumist", millest aitas välja naaber oma traktoriga ja seetõttu, keerasin auto väikese (Vigala) jõe peale. Valisin püügikohaks Rumbast ülesvoolu olevad sügavamad kohad.
Alustasin kella kolme paiku, kui samas kandis olnud venelased just lahkusid. Olen sealt kohat eelnevalt ilusaid ahvenaid saanud ja kuna suviti saadakse sealt ka latikat, mõtlesin et kasutan Salmost ostetud Sensase Ice Fishing Pellet Bream Black sööta. Olin seda sama sööta kasutanud ka viimasel Soome reisil Kokemäenjokil, mil küll tundus, et kala ujub sellest söödast võimalikult kaugele ... aga erand pidi ju reeglit kinnitama:-) Igatahes, sai kaks auku sellega söödastatud ja püük sai alata.
Järgmised kolm tundi, sai puuritud umbes kümme uut auku, käidud katsumas söödastatud auke, mängitud kirpu nii aeglaselt kui kiirelt ... ja tulemuseks oli 1 kiisk ja 1 kolmekümne sentimeetrine haugitatt. Täielik vaikus vee all!
Uskumatult masendav - märts saab juba läbi, aga jões on justkui südatalv. Ei kippu, ega kõppu. Tuleks ometi sula.
Aga homme! Poest sai soetatud uusi vimma kirptirke, mis Pärnu jõelt kõik vimmad kohale meelitavad:-)
Ilm: -3 kraadi, tugev kirde tuul, pilvitu taevas.
PS! Vesi on jões väga madal.
teisipäev, 19. märts 2013
Vigala jõgi 17. märts
17.03.2013
Märtsi keskpaik juba käes, aga külm ei anna järgi - öösiti pea kakskümmend pügalat alla nulli, päeval paar kraadi miinust koos särava päikesega. Pühapäevasel pealelõunal otsustasin paar tunnikest proovida kodu lähedasel lõigul, kus viimase jääga ikka vimbasid saadakse.
Jõgi on selles kohas kitsas, aga sügav. "Augus" kus proovisin on sügavust pea viis meetrit. Vesi oli väga madal ja vool pea olematu. Jälgede järgi oli keegi hommikul juba proovimas käinud. Tiirutasin paar tunnikest ligi kümne augu vahel, punase vimma marmõssi ja sääsevastsetega. Tulemuseks mõned ahvenad, särjed ja kiisad. Kala passiivne ja mängu väga ei taha. Vimba, keda otsima läksin, polnud kodus...
Vähemalt päevitatud sai:-)
Ilm: -2 kraadi, kerge kirde tuul, särav päike
Märtsi keskpaik juba käes, aga külm ei anna järgi - öösiti pea kakskümmend pügalat alla nulli, päeval paar kraadi miinust koos särava päikesega. Pühapäevasel pealelõunal otsustasin paar tunnikest proovida kodu lähedasel lõigul, kus viimase jääga ikka vimbasid saadakse.
Jõgi on selles kohas kitsas, aga sügav. "Augus" kus proovisin on sügavust pea viis meetrit. Vesi oli väga madal ja vool pea olematu. Jälgede järgi oli keegi hommikul juba proovimas käinud. Tiirutasin paar tunnikest ligi kümne augu vahel, punase vimma marmõssi ja sääsevastsetega. Tulemuseks mõned ahvenad, särjed ja kiisad. Kala passiivne ja mängu väga ei taha. Vimba, keda otsima läksin, polnud kodus...
Vähemalt päevitatud sai:-)
Ilm: -2 kraadi, kerge kirde tuul, särav päike
Tellimine:
Postitused (Atom)