kolmapäev, 16. mai 2018

Viimane päev, 15. mai 2018

Esmaspäev tekitas sellise tunde, et hakkab vist aitama küll. Teisipäeva hommikul tegelesime juba praamipiletitega - otsus oli sündinud, kolmapäev enam ei püüa ja läheme varasema laevaga koju.

Hommik selline nagu ikka. Juba ärgates väljas soe päike. Mootor pakkus käivitades sedapuhku äreva hetkel, lüües korraliku suitsupahvaku üles. Midagi oli valesti. Tõstsime kaane maha ja uurisime olukorda tähtsa näoga. Peale õli kontrolli tuvastas meie professionaalne tehniline team, et kõik on korras. Kaas peale tagasi ja kontrolliks üks väike tiir koos kiirendusega. Kõik toimis. Osavate näppude klubi, mis muud...

Läksime peale ära. Mootor sõidu ajal rohkem mingeid erroreid sisse ei visanud. Kella veerand üheteistkümneks olime lõpuks mere ääres.

Püük algas Tõnu agressiivse katsega täna kõik kalad veest välja rebida. Esimene peatuspaik, tal kolm kala otsas, mul vaid üks. Teine ankrupaik andis sama tulemuse, mis eile - null, koma null. Miks selles lõigus kedagi ei ela?  Kolmandas püügipaigas läks aga andmiseks. Alguses eriti paarimehel. Vaikselt keriti üles laul sõnadega: "esimene koll käes, teine käes, näe juba kolmas, aga sul ei miskit". Võtsin siis ka hoo üles ja kukkusin laulu vaigistamiseks samuti hauge paadini vedima.

Eelmiste päevade tumedad toonid olid täna põlu alla sattunud. Näris täiega kiirabi. Proovisin huvipärast muud toonid ka läbi, peale kiirabi vaid väikese musta peale kala ennast näitas. Haisulandid said päris palju mänguaega, aga tolku sellest polnud. Arvan, et see aniisi lõhn, mis neil sees, on lihtsalt liialt agressiivse iseloomuga. Midagi pehmemat, näiteks värske kurgi lõhn võiks kevadisele haugile sobida.

Kui mingi aeg püügipaik jahtus, läksime viskepikkuste kaupa allavoolu. Pea igas peatuses toimus midagi, aga parimaks sai ikkagi see teine poi. Sealt lõpuks ka selle reisi suurim välja tuli. Relaxi kiirabiga, üsna kaugelt otsa kargas. Pikalt väsitamist, paadi alla trügimise katsed ... ja lõpuks ta kahvas oligi. 7+ kilone haug. Kõhna kui soolikas. Paadis hommikust peale kostnud "laul" lõppes kui lõigatult... Peale landi eemaldamise operatsiooni läks kala vette oma asju edasi ajama.

Sama poi juurest sain ka kõige ogarama haugi - neli korda võttis ja siis otsa jäi. Ikka nii et võtt, haakimine tühja, üks pööre vändaga, võtt, haakimine tühja... Niimoodi neli katset, polegi nii naiivset kuju enne saanud:-) 2+ kilone "koll" oli.

Ennelõunane püük lõppes korraliku laine saabumisega pisut enne kella kahte. Minema trollides  saime kumbki veel ühe kala, aga nende väljavõtmine veest oli juba katsumus. Laine hakkas vaikselt tagant sisse pressima....

Hommikupooliku skooriks jäi mul 12 kala (18st  rabamisest). Suurim siis 7+, teine 4+ kilo. Kolmeseid kamaluga. Kui eelmistel päevadel oli haug kinnise suuga rünnanud, siis täna võtud oluliselt agressiivsemad ja konkreetsemad. Päris mitu head laksu sain paadi alt kätte. Tõnu algedu sulas lõunaks lõpuks ära ja tulemuseks 16st haugist 9 kätte. Põhitegijaks mõlemal kiirabi värvides relax.. Lisaks üksikud kalad veel kollase relaxi ja väikese musta KP baitsiga.

...

Päevane latikapüük ei andnud midagi. Üritasime alguses suurel jõel, kuid tuul segas nii palju, et lõpuks saare taha peitu läksime. Seal aga... ok, Tõnu ühe paarisaja grammise sai, aga suur kala ei liikunud üldse.

Kella seitsmeks tõmbas tuule maha ja läksime õhtusele tiirule. Merel veel päris korralik laine, jänes peal. Kuidagi saime ikka kohale ja ankrusse. Polegi nii suure lainega püüdnud, pidin püüdmiseks paadi keskele kolima, muidu virutas vett sisse. Kõikus ikka jõhkralt.

Tegime sama lõigu läbi, mis hommikul. Tulemus selline, et kui hommikul ründas haug konkreetselt, siis mida õhtupoole, seda pirtsutavamaks võtt läks. Samuti käis kala suurus selgelt alla. Hommikused kolmesed asendusid kilo-pooleteise kilostega. Aga togis pidevalt ja tegevust jagus.

Õhtupooliku jooksul mul 15 kala otsas käis, aga neist vaid 5 paadini tuli. Tõnu kahest võtust ühe ära realiseeris. Suure lainega ta ilmselt väiksemaid võtte ära ei tunnetanud. Lantidest kaldus tulemuslikkus rohkem väikese musta poole kaldu, kuid lante vahetades toimis ka kiirabi. Lisaks paar kala musta-valge-punase relaxiga tuli. Teised toonid ei toiminud.

Kella üheksa paiku muutus võtt üsna olematuks ja trollisime minema. Tulemuseks veel üks koha konn ja Tõnul üks ära pudistatud 1+ kilone koha.

Kõik selleks korraks. Haugipüügi isuga on nüüd küll pikaks ajaks ühel pool.

...

Reis kokkuvõtvalt.


Suvi tuli ikka jube tormakalt vastu. Sellist ilma kevadel, kus 7 päeva jutti päevitada saab, ei mäletagi. Viimastel päevadel linnas temperatuur juba 29 kraadini tõusis, õnneks oli mere ääres jahedam. Lahkudes veetemperatuur 13 kraadini jõudis. Seda meres. Haug kõik puha kudenud, terve nädala peale vaid üks marjakala otsa jäi.

Lantidest tegijamad lisatud pildil. Paremini toiminud vasakul, vähem produktiivsemad paremal pool. Ülemine rida Tõnu oma - Relaxi kiirabi, Relaxi roheline, Wake mootoriõli, Wake vale mootoriõli, kollane Relax.  Alumised minu omad - must KP baitsi, väike must KP baitsi, Relaxi must-valge-punane, Relaxi kiirabi,  rohekas KP baitsi.

Kogu action käis kahe punase poi vahel. Traditsiooniline punane maja vedas täiega alt, kuigi seal kõrval olevas rohus oli kala kõvasti. Jõe peal sisuliselt ei püüdnudki - kui ikka 28 grammiga püüda ei saa, siis "sangpommi" heitmise võistlusel ma osaleda ei taha. Koha tundus ka meresuudmes olevat - trollides ikka vahel lõi otsa. Arvestades seda kui vähe me trollisime, siis...

Suurimad kalad. Mul 7+ kilo haug, 4+ kg kalu üle mitu, latikas vaid 1.7+, koha 1.6 kg; Tõnul haug 4.9 kg, koha 2.2 kg, latikas 1.6+ ja tema uus turva rekord (Ain hoia nüüd alt!) - 252 grammi!

Ülimalt lahe puhkus oli! Pikkus täpselt paras, et isu täis püüda.



teisipäev, 15. mai 2018

Päev mil sai küll, 14. mai 2018

Ega me hommikul just varased polnud. Nii poole kaheksa paiku sai silmad lahti tehtud ja veele minek võttis aega. Pikk ärkamine lihtsalt. Igal juhul startisime pisut enne poolt kümmet mere poole. 25 minutit täisgaasiga päevitamist ja kohal. Esimese poi juurde.

Igapäevase ja järjepideva päevitamise tulemusena lõppes nüüd ametlikult Tõnu tranformeerimise protsess - kangekaelsest valge rassi esindajast oli saanud päikese mõjul midagi muud:-) Ega ma ise vist parem välja ei näe, peeglit on juba paar päeva üritatud vältida:-)

Ilm nagu ikka. Välja arvatud tuul, mis oli keeranud läände ja puhus õrnalt vastuvoolu. Nii nõrgalt, et tekitas veele kerge katuse ja andis võimaluse põhjareljeefi korralikult lugeda.

Esimene vise musta KPga ja ... olin juba lõpetanud kerimise, tegin inertsist kaks tirgutamise tõstet, ning keegi laksas tugevalt. Otsa ei jäänud, aga milline algus. Järgnes Tõnu "hetk"- kolm võttu ja kolm kala pudises otsast. Rohelise relaxiga.  Ma jätkasin jonnakalt selle värvi vältimist ja proovisin teisi toone. Esialgu tulutult.

Teine ankruplats sai viskepikkuse võrra allavoolu. Seal kedagi ei elanud. Kolmas veel viskepikkus edasi. Algas kõik kuidagi mitte midagi ütlevalt. Mul täiega vaikus, Tõnul neljas võtt paadialuse  lajatusega. Otsa ei jäänud. Panin oma landi samale trajektoorile ja sain samast kohast ka laksu, kala korraks otsas ja ära pudises. Panin uuesti samale liinile ja kala uuesti laksas. Kena sõit, pikalt ja kangekaelselt punnitas vastu. 4.2 kilone haug. Uue väiksemat tüüpi musta KP baitsiga. Uskumatult elavaloomuline. Tõnu muidugi selle kala enda omaks luges - ta olla giidiks olnud mulle:-)

Järgnes 20 minutit täielikku actionit- võtt siit, võtt sealt. Paar haugi paadini sai toodud, kolmesed poisid, täkku täis... Tõnnil ka võtte palju, kuid kõik täna millegipärast plehku said. Mingi hetk ankrupaik jahtus ja tõmbasin paadi ankruga lohistades edasi.

Järgmises peatuses paar konna. Tõnu sai käe valgeks. Seejärel teise kaldasse, kus kõik järgnes sama meeldivas rütmis - võtt siit, võtt sealt. Mitte just ketti, vaid parajate vahedega, et igav ei hakkaks. Täna esimest korda see aasta tundsin, et hea kui kalad konksu otsast plehku said:-)

Viimase punase poi juures saime korduse varasemast actionist, kuigi selleks ajaks oli tuul juba lainele jänese tekitanud ja püüd ebameeldiv oli. Peale seda otsustasime, et meile aitab tänaseks sellest haugist küll. Kell oli pool kaks ja otsustasime kodupoole trollides liikuma hakata. Ega see meid haugidest päästnud - kahe poi vahel kahe peale veel viis kala otsas käis:-) Trollisime kuni punase majani välja.

Peale kella kahte suundusime mökki. Mul oli selleks ajaks olnud 29 kala otsas (sama palju kui üleeile terve päeva jooksul). 11 tükki käis paadist läbi. Enamus 2.5 + kalad. Vaid üks oli kilone konn. Tegijateks kahes suuruses KP baitsi mustad toonid ja must-hõbedane-punane relax. See oli silikoon oli päeva üllataja - leidsin selle kastist üsna lõpu poole ja toimis väga resultatiivselt. Paar võttu sain ka tindi värvi KP baitsiga.  Haisulandid aga täna ei toiminid.

Tõnul sama aja jooksul 17 kala otsas käis, paati 5 toimetas. Täna siis mul realiseerimise protsent üllataval kombel parem. Tõnul võtud enamuses rohelise relaxiga. Paar võttu ka vale õli ja musta-hõbedane-punane relaxiga.

Fileerimisnoa nüristamiseks võtsime kahepeale viis kala kaasa. Plaan oli küll kolme haugiga piirduda, aga kaks tükki näris trollides ennast niimoodi otsa, et vabastades neist eluslooma poleks saanud.

Igaljuhul sai meil mõlemal selleks päevaks haugist siiber ja õhtuks tagasi tulla ei plaaninud. Järgnes linnavisiit, seejärel paaritunnine katse silda parandada. Lõppes see sellise seisuga, mis oli kehvem kui alustades. No ma süüdistan selles kõiges juhiseid - nood olid, et võtad vanad poldid välja, paned uued sisse ja tehtud. Tutkit. Kogu kompott oli nii ära väändunud, et ei saanud kuidagi paika. Lõpuks lõime käega ja läksime latikale.

Latikat va limaslooma polnud aga kodus. Ühe konna sain kätte, üks normaalne pääses plehku, aga üldmulje jäi väga nõrk - siin justkui poleks neid sellel aastal. Veetemperatuur ka juba üle 12 kraadi - suvi mis suvi, peaks vist juba kohta sisse söötma.

Homme uus suvepäev ees ootamas. Lubab pea kolmkümmend kraadi ära teha.

esmaspäev, 14. mai 2018

Teised koju - meie jäime, 13. mai 2018

Õhtune eurovisioon venis ja venis, nii juhtuski et hommikul magasime kauem. Veele läksime alles kella kümneks. Ilm nagu ikka...Pole enne sellist kevadet siin olnud, kus nädal aega pakub suvitamise ilma. Uskumatu.

Otse mere äärde. Üllatusena püügiplats täiesti puhas. Kus siis soomlased on? Eilne hokivõit Kanda üle venis pikale? Võtsime mõlema paadiga kahe poi vahele püügikoha sisse ja kukkusime uhama. Meie tagumise, teine paat esimese poi juures.

Pool tundi hiljem pidime tunnistama, et meie lemmikoht ei tööta kohe üldse. Ainukeseks elumärgiks oli mustal silikoonil saba kadumine, ilma et ma midagi oleks märganud. Võib-olla oligi ära kulunud juba.

Sama lugu teises paadis, ka neil täiega vaikus. Ja nii läks siiberdamiseks. Varsti ka juba trollimiseks. Ei aidanud seegi. Lõpuks miski poole kaheteistkümne paiku tegi kala viieks minutiks karbi pisut avali. Sain esimese poi juures 3 võttu järjest. Korra ka keegi otsas vonkles. Seejärel rohu äärest veel üks kala otsa kargas, pääses seegi minema. Ja lõpetuseks kaks rabamist üsna paadi lähedalt, kuid kumbki otsa ei jäänud. Mismoodi nad niimoodi võtavad, et üldse otsa ei jää?

Tõnul samal ajal üks võtt ja teises paatkonnas üks haugipunn. No ikka päris punn. Peale seda pani kala uuesti suu kinni ... Poole ühe paiku oli meil sellest antivõtust kopp ees ja tulime tulema. Vastus hommikusele küsimusele kohalike püüdmise kohta - küllap neil oli teada info, et pühapäeval kala ei võta.

Võtsime suuna saare taha, latikale. Ega toogi keset päeva liikunud. Mingi nilbaka sain, aga see oli ka kõik. Tõnu sinininadega maadles, üks peaaegu ahven ka sekka.

Poole kolmest tulime maha ära. Saatsime turistid kodupoole minema ja läksime ise poodi. Motonetti. Kohale jõudes avastasime halva üllatusena, et pood kinni. Mis sest, et ukse peal silt, et pood on pühapäeval lahti. Vandusime ja suundusime Hongkongi. Seal aga valik nii nadi, et KP paitsi mustast versioonist ainult väiksem mudel saada oli.

Lisaks tegi Prisma linnavisiidile omakorda ka kena kingituse - tahtsime leiba osta, aga neil silt, et miski ei tööta ja värsket leiba pole. Tore. Võtsime siis mingid kõvaks läinud pakid ja tulime tulema. Peab vist homme jälle shoppama minema.

...

Õhtul kuue paiku läksime uuesti veele. Vahepeal oli päris kõva tuul olnud ja jõel paras laine peal. Õnneks näitas olukord rahunemise märke ja nii surusime ennast läbi laine mereni välja. Lima vajas ju püüdmist. Kloppis päris korralikult, aga paat pidas vastu. Ja mina ka:-)

Punase maja all esimene peatus. Seejärel punase poi juures. Seal kena jänes juba laines ratsutas. Kuidagi saime ankrusse ja laine täpselt selline piiripealne, et nibin-nabin paadi tagant vett sisse ei peksnud.

Panin alustuseks otsa ostetud KP paitsi musta väiksema versiooni ja sain kohe korraliku võtu ... ning ära pudisemise. Järgmine vise ja tint risti otsas. Tõnn juba kahetses, et neid väiksemaid ei ostnud:-) Jätku selles ankrupaigas ei tulnud, aga järgmises saime juba pisut actioni moodi suhtumist. Esmalt Tõnul laks paadi alt, aga otsa ei jäänud. Trügisin oma landiga samale rajale ja sain samuti laksu kätte. Haug mõneks sekundiks otsas kõikus ja siis teadagi mis...

Panin siis uuesti samale liinile ja täpselt samast kohast uus laks ja kala otsas. Seekord nii, et enam ära ei pudisenud. Pisut siduri suitsu ja kena sõitu. 3.2 kilone.

Järgnes Tõnu landipäästmise protsess ja peale seda kohe 2+ kilone otsa. Seejärel aga uus vaikus. Tõmbasime ankrupikkuse edasi ja hoppa esimese viskega plaks paadi lähedalt. Teise viskega teine. Paar viset vaikust ja peale landivahetust kolmas plaks samast kohast.  Krt. pooleteisene konn.

Kuna tuul rauges ja laine kahanes, kulgesime viskepikkuste kaupa allapoole. Pea igast ankrupaigast võtt. Tüüpiliselt esimese kahe viske jooksul. Peale seda aga uusi võtmisi ei kippunud tulema. Alumise punase poi juurest tuli lõpuks päeva suurim 4.4 kilone. Esmalt haaras lanti, ei jäänud otsa ja peale paari pööret vändaga rabas uuesti. Seekord juba täie vihaga. Lant täiega kurgus, nii et kätte ei saanudki. Fileerimislaual opereerib välja.

Samast ankrust ka päeva mõnusaim sõit, kui kilo pluss haug kogemata sabapidi otsa kargas. Kus aga lasi lauluga minema ...

Päeva lõpetasime trollimisega. See ei toitnud kohe üldse mitte.

Kui hommikul olin kuuest võtust null ära realiseerunud, siis õhtul õnnestus 15st kuus välja võluda. Lisaks üks ahven. Tõnul kaks haugi paati. Kuna fileerijad lahkusid, siis enamuse viskasime tagasi. Tõnu endale kaks tükki fileerimiseks jättis ja ma ühe. Üritasin ilma y luudeta fileed teha. 3.2 kilosest kalast sain katse tulemusena 875 grammi liha. Isegi natuke rohkem kui ma arvasin - lõikasin filee keskmise osa sisuliselt välja...

Mul kõik võtud kas suure musta KP paitsi või selle väiksema versiooniga. Tõnul rohelise relaxiga.

Homme juba uus päev.

pühapäev, 13. mai 2018

Kalatööstus avatud, 12. mai 2018

Vist nüüd neljas päev kohapeal. Ega vahet enam ei tee - ilm kogu see aeg päikeseline suvi, iga hommik sama näoga.

Ärkasime sedapuhku suure paugu peale. Mihkel oli ööseks sügavkülma coca purgi pannud, too otsustas nii poole seitsme paiku pauguga lõhkeda. Sügavkülma uks lendas lahti ja viskikõrvast oli esikust igalt poolt tahkes olekus noppida.

Kalale saime nagu ikka üheksa paiku. Ilm sama, teekond merele sama ... mis ei olnud sama oli ees ootav paatide armee. Kohalikud tulid ilusat ilma nautima. Paate ikka oli väga palju. Stabiilselt kümme tükki pidevalt nägemise ulatuses. Alustasime esimese punase poi juures ja peale kümmet minutit vaikust kolisime järgmise juurde. Ja kohe läks andmiseks. Musta KP paitsiga järgmise tunni jooksul kaheksa võttu. Kasti vaid üks poiss - nii mõnigi kala pikalt otsas, aga kukkusid pidevalt ära.

Tõnn samal ajal puhta vaikuses passis. Trollijad aegajalt midagi mööda minnes noppisid. Mul läks aga samas rütmis edasi - järjekindlalt keegi otsast ära kukkus. Mingi hetk oli seis 11 võtu peal, 1 kala kätte.  Kaheteistkümnenda juures teise paati meelitasin. 4.5 kilose. Mõni aeg hiljem Tõnu ka skoori avas, 4.9 kilosega.

Tore aeg kestis kella 12ni välja. Me polnud selle aja peale kordagi ankrupaika vahetanud - aegajalt keegi võttis ja sellest meil piisas. Ilm oli ilus, kala võttis, õlu oli külm... Vahelduseks mängisin erinevate värvidega - must KP paitsi, lillakas sama tootja oma, kiirabi relax, mootoriõli jne. Toimis ainult see, kus domineeris roheline toon, teised aga mitte.

Peale lõunat tekkis vaikus. Kolisime trollima. Kohe alguses kena kala otsas ... ja nagu ikka ... seejärel järgmine. Mõtlesime et lohistame selle sada meetrit allpool olevasse Kõutsi paati, las seal toimetavad ... see oli suur viga, kollane jesse sai ära karistatud tagumise otsa ära lõhkumisega.

Järgnes umbes kolm tundi ei midagit. Õigemini päevitamist. Haug pani karbi kinni, rahvas jooksis laiali, meie kondasime erinevates paikades. Kui eile päeval aegajalt midagi juhtus, siis täna mitte kui miskit. Vaikus kestis pea kella neljani, kui jõudsime tagasi hommikusse tsooni ja hakkasin uuesti lantidega katsetama.

Alustuseks võtsin ette Eestis tehtud lõhnastatud silikoonid. Haisesid nood ikka ikka väga kehvasti. Pessimistlikult panin punaka tooniga sirpsaba otsa ja saatsin teele. Viie sekundi pärast käis ridvast laks läbi ja mul silmad üllatust täis. Mida värki. Järgnes viis viset, aga uut puutumist mitte. Seejärel sai otsa rohelises toonis "haisukott". Seda ei tahtnud esiagu keegi, aga viienda viske peale keegi sedagi rabas. Otsa ei jäänud haug küll kummalgi korral, aga kellelegi need landid jalgu jäid. Ei pannudki neid kasti põhja unustusse - tuleb veel proovida.

Järgmisena võtsin ette erinevad toonid. Nii kümmekond värvi käis ridva otsast läbi. Heledad ei toiminud kohe üldse mitte. Üks rohepruun relax pakkus võtu, tumeroheline KP paitsi samuti, teistega ei miskit. Tõnu võlus ühel hetkel 2.2 kilosekoha välja.

...

Õhtust võttu kui sellist täna ära ei oodanudki. Aegajalt midagi tilkus, sain veel ühe 4+ kala, kes ka küünla ära tegi. Hommikuga võrreldes oli võtt ikka oluliselt kehvem.

Kella seitsmeni olime, siis tulime tulema. Aitas küll, tahtsime live pildis kalatööstuse vaevu näha - Kõuts ja Mihkel fileerisid kogu saagi ära. Nii umbes kolme tunniga:-)

Kokku mul siis 9 haugi. Kaks kala 4+ kilo. Lugesin kindlad võtud päeva peale ära. Lõunaks oli neid olnud 16, õhtuks 29 tükki (neist umbes 20 ka otsas olid mingi aja). Tõnul terve päeva peale kokku 7-8 võttu. Ehk siis pehmema ridvaga tunneb küll kõik pisemad võtud ära, aga realiseerimise protsent on oluliselt kehvem. Mulle see iseenesest sobib, actionit saab käsi kalaseks tegemata.

Tõnul päeva peale 3 haugi, üks koha, üks ahvenapunn. Kõutsil 5 haugi, Mihklil 6 haugi. Mihkel sai ainukesena viie kilo piiri lõhku. 5.4 kg. Teine paatkond õppis lõpuks ometi selle ära, et kui kala tahad saada, peab landi vette laskma:-)

PS! Käe peal oleva sammu loenduri järgi tegin päeva peale üle 10 000 sammu - huvitav küll kuidas:-) Ilmselt kõik laines kõikumised lähevad sammuna kirja.


laupäev, 12. mai 2018

Teine täispikk päev, 11. mai 2018

Kuigi õhtu venis pikale, olime hommikul tublid. Juba seitsmest üleval ja enne üheksat vee peal.

Ilm kopi-paste eilsest - päike, maatuul, soe. Merele jõudes vilu nagu eilegi. Alustasime punase poi juurest ja kammisime viskepikkuste kaupa allapoole. Mitte kui midagi. Nagu kaevus. Vaikselt kiskus päev samasse suunda kui eile. Siis aga ootamatult korralik võtt, kala taga ja ... ära pudises. Vähemalt andis lootust.

Paar viset hiljem, pika viske lõpus, landi vette maandumise järel, kohe keegi otsa vajus. Tuli nagu kilekott vastuvoolu. Ei ühtegi tõmmet. Latikas, konks keset keha kinni. Jube tõmmut värvi, ilmselt sisserännanu.-)

Järgnes pool tunnikest vaikust. Olime valmis juba trollimisele näpu andma, kuid tahtsin enne ühe paiga üle loodida. Selles kohas kena kõrguste muutus - kahekümne meetri jooksul muutus sügavus 2.5 meetri pealt meetri jagu madalamaks. Kümme meetrit hiljem, muutus aga jõgi uuesti sügavamaks tagasi. Ühesõnaga küngas keset sirget. Panime ennast künka tippu ankrusse ja paar viset hiljem Tõnul kala taga. Pika vastuvoolu venitamise tulemusena maandus 3.7 kilone haug kasti.

Samal ajal mul ka võtt, kuid kala jälle ära pudises. Viis minutoit vaikust ja lõpuks sain ka esimese haugi kasti. 3.6 kilone. Järgnes veel paar togimist, kuid lisa ei tulnud. Kell oli pool üksteist...

Kolisime trollima ja hoppa sain peagi järgmise kala kasti. Tõnu omast tsipake suurema, 3.9 kilone. Uuesti jigitama ja sealt  2.9 kilose.

...

Päev tiksus vaikselt edasi, andes aegajalt mõningaid võtte. Kusagil poole ühe paiku tekkis aga vaikus ja otsustasime maailma avastama minna. Rohtu. Jõe parempoolsesse serva.Vett nii 70-80 sentimeetrit, rohusaared ümberringi. Andsime plekile valu. Null, mis null. Tagasi vanasse tsooni, kuid ka seal kestis lõunane vaikus.

Järgmisena punase maja alla. Madala serva. Pommitasime seal uimaselt oma jigisid, sain isegi ühe vinge litri, mis päikese uimasusest üles äratas. Samal ajal üks soomlane mööda trollis ja meie nina alt kaks kala välja võttis. Üsna rohu seest. Peksime siis ka oma lante rohtu ja lõpuks üks lima ennastunustavalt ohvriks trügis. Kuidagi aga ei istunud see rohus mässamine ja nii kolisime varsti sügavamale tagasi.

Mingi hetk vahelduseks trollides 1.2 kilone koha. Siis jälle lima. Siis uuesti rohtu... Ja jälle tagasi. Päev ikka maru pikk ja ühe koha peal püüdes igav hakkab. Kaugemale jõepeale minna aga ei tundunud mingit mõtet - Kõuts/Mihkel seal ikka trollimas käisid aga midagi ei saanud.

...

Kella seitsme paiku pani aga haug karbi kinni. Järgneva tunni jooksul vaid üks võtt - 1.6 kilone koha. Muidu täiesti vaikne. Enne päikeseloojangut ikka korraks vee all aktiveeruti. Mõned võtud, ühe nii viiekilose haugi nägin ära, enne kui plehku pani. Kargas teine nii lähedalt otsa, kerkis seejärel pinda ja enne kui talle sidurist jooksuruumi vabastasin, käänas ennast konksu otsast minema.

Üks koll oli ka trollides otsas, aga see kukkus üsna ruttu ära. Tõmme oli küll jõhker, hea et ridva sabast kinni sain ... Päev sai lõpetatud nii kilose koha võtuga, mis vahetult enne kahvamist minema pääses. Sellest sai ka selle päeva mõõt lõplikult täis. Tulime tulema.

Kokku siis mul vaid 8 haugi (5 kala 3+ kilon), 2 koha ja 1 latikas. Samas päeva peale ikka kümneid äraminekuid. Ei aidanud siin lisakolmik ka midagi. Nii et igav küll ei olnud. Mul tegijaks must KP paitsi, teisi ei proovinud keski.

Tõnul näris mootoriõli. Tal 3 haugi. Teine paatkond 2 haugi ja 1 koha ära võttis. Samas nad muidugi pool päeva meie hauge fileerisid. Kuna Mihkel suudab fileerida 3 kilosest haugist 4 kilo liha, siis on sügavkülm varsti täis:-)

Nii et võrreldes eilsega kardinaalne muutus - hakkab vaikselt looma. Kogu action kahe punase poi vahel.


reede, 11. mai 2018

Pühad, 10. mai 2018

Hommikune TV programm andis teada, et Soomes on täna püha. Kas tõesti minu sünnipäeva puhul:-) Lipud puha lehvimas. Aitäh Soome:-)

Kella üheksaks saime veele. Kui mökki juurest lahkusime oli väljas kena päevitamise ilm. Päike säras taevas, pilvi polnud kusagil, soe... mere äärde jõudes kukkusime aga vammuseid selga ajama. Maatuul puhus täpselt piki jõge ja tegi ilma viluks.

Vool jões selline et poidest vaid tipud näha. Isegi mere ääres pidi püüdmiseks 25 grammise otsa panema, et normaalselt põhja kätte saada. Veetemperetuur 9 kraadi, mis õhtuks tõusis kraadi võrra.

Kaks esimest tundi andsime jigidega piitsa. Null. Seejärel kinkisime näpu saatanale ja kolisime trollimise peale ühe. Ja kohe "võimas kilone koll".  Järgnes paar tundi trollimist... ja rohkem ei midagi. Püügipiirkonnaks kahe punase poi vaheline ala. Proovitud sai nii voolusängist, kui ka madalamast äärest.

Lõuna paiku tulime maha, et Kõutsi ja Mihklit vastu võtta. Tunnike istumist ja siis tagasi veele.

Järgnes saare tagune, kus polnud sedapuhku kalapoegagi. Otsustasime, et enne kella viite merele tagasi ei trügi ja läksime kümne haru lõppu tonkatama. Mingi jama on nende kaladega, sest ka tonkasid rüüstasid vaid kiisad. Teistes liikidest ei kippu ega kõppu. Justkui kõik uimelised oleksid korraga rohtu kudema kolinud.

Peale viite sõitsime uuesti merele. Samasse tsooni, kus hommikul ja umbes teise viskega, punase poi tagant, läbis lõpuks ritva kauaoodatud tõmme. Kala jäi otsa, aga vaid mõneks sekundiks, enne kui lahti pudises. Tõmbe järgi nii paari-kolmekilone poiss. Lootus, et nüüd läheb lahti, kasvas hüppeliselt. Aga tutkit. Paar õrna proovimist veel sain, aga kätte ei miskit. Ei aidanud ka trollimine. Tõnul samuti null...

Kella seitsmeks sai meil siiber ja läksime tunnikeseks veel õhtusele latikale. Sedapuhku päikesepaneelidega maja tsooni. Tõnn ühe 1.67 kilose välja võlus, mulle vaid nurgu anti. Päeva lõpuks saime ankrust ka veel lahti. Jäi teine nii õnnetult puu taha kinni, et veerand tunnise üritamise järel loobusime. Puud kuidagi mööda põhja suutsime paadiga natukene venitada, aga põhjast üles tõsta ei jõudnud.

Teine paatkond sai pealelõunal trollides ühe ... kiisa. Nende püük toimus jõe peal ja merele nad vist ei jõudnudki.

PS! Õhtuks oli Kõuts kenasti kartulisalati ära hakkinud. Ja torti sõime ka. Ikkagi pidupäev:-)