Soomes, 02.-03. juuli 2026

Neljapäeva ilm oli jälle ütlemata mõnus. Ennelõunal oli kergelt pilvine ja tuuletu. Pealelõunal anti päikest ja vahepeal ka pisut tuult. Sooja nii 24 kraadi ringis.

Alustasin hommikul 9 paiku põõsaaugu tsoonist ja kammisin seda kolm tundi. Võtt oli võrreldes varasema päevaga sisuliselt olematu. Seitse võtmist, tulemuseks üks koha ja üks haug. Tüdinesin sellisest võtutempost ja kolisin mere äärde ära.

Esimene tiir punase maja all trollides ei pakkunud midagi huvitavat, aga esimeses jigiankrus sain päeva parima "veerandtunnikese". Kaheksa korralikku võtmist, üks koha (poolteist kilo) ja kaks haugi käisid paadis. Paar ilusat tühja lööki jäid närima. Kala tundus kobeda suurusega olevat. Viisteist minutit see nali kestis ja edasi tuli vaikus.

Proovisin erinevaid ankrupaiku läbi, aga koha rohkem käima ei saanud. Mõned haugid tekitasid elevust, aga üldiselt oli võtt ikka väga kaootiline.

Viie paiku trollisin tagasi põõsa tsooni ja korjasin teepealt ühe koha ja mõned haugid veel juurde. Jigitasin uuesti paar tunnikest sügava peal ja sain mõned võtud. Kaks neist olid ikka väga veenvad litrid, aga kummalegi ei jäänud kala otsa. Nii veenvad, et otsustasin lisakonksu jigile juurde panna. Peale seda aga ei saanud enam võttugi...

Kaheksa paiku tulin maha. Kokku 5 mõõdukoha (3 neist allapoole paadi alammõõtu), 11 haugi. Teine paatkond sai ka ühe koha haugidele seltsiks. Võrgus mõned linaskid.

...

Reedeks lubas vihma ja korralikult. Lausa11 mm. Kuna vaatasime öist jalkat, siis sai peale mindud alles kella 11 paiku.

Päev ei tulnudki eriti vihmane, vahel kergelt tilkus, aga märjaks saamisest oli asi kaugel. Samas pani aga ilmamuutus koha suu täiesti lukku. Proovisin nii põõsa augu tsoonis, mere äärest ja ka teise sirge keskelt. Kokku vaid kuus jigivõttu ja noodki sellised kerged togimised. Ei ühtegi konkreetset pauku.

Trollimine oli samuti nutune. Nii tulin juba kella viiest tüdinenult maha. Nii masendavat päeva ei mäletagi. Tulemuseks 0 koha ja viis haugi. Üks ahven ka veel.

Samal ajal oli Mihkel kümne haru läbi kammimas ja seal oli haug hullult aktiivne.  Koha aga ei tulnud  ka sealt.

Soomes, 30.06-01.07.2026

Uskumatu lugu, aga peale eelmist Soomes käiku kalale vahepeale ei jõudnudki. Nüüd siis tulin mökki tagasi. Nii umbes nädalaks. Suve nautima.

Esmaspäeval tulin üle lahe ja jõudsin jalka ajaks kenasti kohale. Teisipäeva ennelõuna trimmerdasin vahepeal kasvanud rohu ära ja alles lõuna paiku läksin vee peale. Tegin lühikese päeva, sest õhtul ju järgmine jalka mats vaja ära vaadata :-)

Ilm paistis sillapeal nii mõnusalt soe. Jõe peal aga ootas ees tugev lääne tuul ja nii oli peagi mul seljas nii fliis kui ka kilejope. Puhus korralikult, nii et põõsaaugus ankrusse saamine osutus pea võimatuks missiooniks. Suurema ankruga aegajalt ikka jäi kuhugi seisma, et siis mõne aja pärast vastu voolu edasi triivida.

Olin reisiks Keio nõuandel soetanud endale jäigema ridva ja uue nööri. Sättisin need siis kohe ka töökorda ja üritasin asjast sotti saada.

Nööri puhul nagu esialgu ei tundnud erilist vahet. Värv oli mõnusalt erk, aga laulis rulli peal sama moodi nagu power pro. Tugevuse kohta esimese päeva järel midagi kosta ei oska.Ridvaga oli aga nii ja naa. Sellise lainega, nagu täna, oli muidugi kehva esimest korda uut ritva proovida, aga esmamuljed kanduvad pigem positiivse poole peale. Võtte oli tõesti selgelt paremini tunda ja ridva tippu ei pea iga puudutuse hoomamiseks pikalt jõllitama. Samas aga haakimine justkui küll paremaks ei läinud (võrreldes jigmasteriga). Sain paari tunni jooksul neli tugevat võttu. Ükski neist ei jäänud otsa. Sama ka 5-6 togimise kohta. Võib-olla oli see alguse asi... Ritv on lühem kui vana ja võibolla haakimine pole veel käpas.

Miinuspoolele tuleb kanda aga see, et ridva tipp on sama värvi mis ritv tervikuna. Jigmasteril oli ots teist (erksamat) värvi ja selgelt nähtavam. Laines maadeldes oli ikka kergema jigiga püüdes raske aru saada, millal tina põhja jõudis. Eks järgmised päevad näitavad kuidas uus pill mängima hakkab.

Jigitades jäingi täna nullile. Trollides 12 haugi ja 1 mõõdukoha (+1 alakas). Haugi sort lahja. Üks kala oli nii 3.5 kilo kanti ja tegi mõnuga sõitu. Teised olid konnad. Tegijaks osutus neoonroheline rapala.

Vesi oli 22 kraadi soe. Voolu pole. Kalad olid käega katsudes maru soojad.

...

Teise päeva tegin juba pikema. Kell 9-18. Ilm oli super. Hommikul oli kergelt vines päike ja õrn tuul, siis läks pilve. Pealelõunal tegi tunnikese tugevamat tuult, aga muidu oli üldiselt selline kerge tuule päev.

Esimesed kaks tundi olid kopra augu tsoonis päris lõbusad. Pea igas teises ankrus sain võtu või kaks. Seeriaid ei pakutud, aga igav ka ei hakanud. Alguses ei jäänud kala jällegi otsa. Alles kuuenda võtu realiseerisin ära, kuigi neli võttu eelnevatest olid ikka korralikult tugevad matsud. Tore aeg kestis punkt kella 11-ni ja siis lõpetati see kui lõigatult. Sain siis selle ajaga 13 võttu, millest kaks kala ka paati. Kohad.

Trollisin samas tsoonis. Jigitasin uuesti. Ei miskit. Kuna tuul vaibus korraks täiesti ära ja vool kandis paati väga aeglaselt allavoolu, proovisin ka vertical jigingut. Mingi hetk loodile kena joon moodustus ja sinna pikalt paigale jäi. Mängitasin ja meelitasin... ja lõpuks väike krõps. Haakisin, aga otsa ei jäänud. Kui aga jigi uuesti alla lasin vajus kala otsa.

Päris korralik sõit läks lahti. Haug mässas kuis jäksas. Kulus pea viis minutit enne kui paati sain. 8+ kilone haug. Käega ümber kukla võtma ei ulatunud, tegin kahva limaseks.

Edasi juba mere äärde. Seal oli iseenesest päris tore. Kala togis, vahel võttis ära, aga sordiks vaid haug. Üks kohapunn eksis sekka. Sain seal nööri tugevuse ka ära testida. Käisin tõugjat püüdmas ja sain vobleri korralikult kinni. Kangutasin ja kangutasin, ei tulnud lahti. Lõpuks mõtlesin, et tõmban jõuga nööri katki. Aga ei, konksu tõmbas sirgeks! Päris hea, power pro-ga seda nalja poleks teinud.

Tagasitee sügavale trollisin. Teise sirge alguses üks koha. Paar haugi. Seejärel 2 tunnikest jigitamist sügava peal. 0 puudet! Lõpuks trollisin koju ära. Jalka ootas. Sügava algusest üks koha, edasi ei miskit.

Ritv jättis täna väga positiivse mulje. Kuna lainet polnud eriti, siis olid igasugused puudutused selgelt tunda. Sisuliselt sai püüda silmad kinni. Üldmulje siiamaani on, et pisemad võtud on selgelt tugevamini tunda; tugevamate võttude puhul vist vahe nii suur pole. Väsitamisel on muidugi pehmemal versioonil omad plussid, aga hetkel jään seda uut edasi kasutama. Vaatame mis tulevik toob.

Kokku täna 10 haugi ja 4 mõõdukoha (+2 punni). Hommikupoole toimis kohupiim, hiljem läks roheliseks üle. Mereääres sobis haugidele tumedam toon.

PS! Pealelõunal tulid Mihkel ja Kõuts. Kiire tiir mere äärde peale haugide neile midagi huvitavat ei pakkunud. Võrgust lisaks 1 linask.

Soome reis, viimane päev + kokkuvõte, 18. mai 2026

Küll see küllaga saamine käib ikka kähku. Ühel hetkel oli karikas täis ja aitas küll. Mul käis see klõks pühapäeval ära ja nii tegin esmaspäeval viimase püügipäeva. Eks ole saanud püüda kah juba piisavalt.

Päev tuli päikeseline, vahel mõni pilv ka ära eksis. Hommikul pisut udune. Lõunani oli pea tuuletu, peale seda aga tõstis lääne tuule üles ja see tekitas jõele vastiku laine. Alustasin jälle tünni tsoonist ja alles neljandas-viiendas ankrus sain esimese võtu. Järgmisel viskel ka kala paati. Teine koha tuli paar viset hiljem ja seejärel veel paar togimist ning korraga vaikus. Pidu kestis 15 minutit. 9-9.15.

Üle kahe tunni ei toimunud midagi. Vahet ei olnud kus proovisin. Isegi haug vaikis. Veerand kaheteistkümne paiku sättisin ennast põõsa auku. Kui eilne ennelõunane maiustamine jäi ära, siis täna alustati 11.30 nagu kellavärk. Ka siit ankrust sain kaks koha. Järgmisest veel ühe otsa. Togimist oli veelgi, kuniks tekkis lääne tuul ja püüdmine muutus vastikuks. Ankur ei pidanud, kergete peadega oli võimatu aru saada, millal põhi ja millal mitte. Natukene aega trotsisin ilma, seejärel käisin mere ääres ära.

Ega sealgi jigitada ei kannatanud, aga tegin siiski veerand tundi punase poi juures. Ahven eksis otsa. Seejärel kolisin trollimisele üle.

Tee pealt sügavikuni tuli 3 haugi (neoon karikko). Proovisin kahes paigas jigitada. Ekraan oli joonistanud mitu ilusat kaart... Ühest isegi kohapunni välja meelitasin, aga ei miskit enamat. Siis uuesti trollides kodupoole. Sellise lainega jigitamine... tänan ei.

Kotkad, kes olid ennast terve reisi pidevalt ennast taevas näidanud otsustasid täna maa peale kolida ja väikelindude saarekese okupeerida. Istusid seal kolmekesi ja lasid mu paadi vaid 50 meetri kaugusele, enne kui eemale lendasid ja hiljem samasse kohta tagasi tulid. Kokku olen neid max viiekesi koos lendamas näinud. Ei tea kas üks ja sama pesakond.

Trollides tuli veel paar väikest koha (neoon yozuri) ja üks haug, midagi ära võtta enam ei kõlvanud. Kella kuuest läksin juba maha.

Kokku 5 koha (+6 punni) sort kenam kui eile, kilo kanti ja ka +, 4 haugi, 1 ahven.

...

Mõned tagantjärele tarkused reisist:

1. Nii koharikast kevadet ei mäletagi. Kala oli palju, jigitamine toitis nagu sügisel. Äge! Nüüd on kolm mu suurimat püütud koha kõik saadud jigitades! Reisi suurim 6.5 kg.

2. Jigitades oli kaks põhivärvi: a) must selg-valge kõht, punakad sädemed seljas, punase sabaga (NB! Punane saba oli oluline - proovisin sama versiooni valge sabaga ja kohe üldse ei toiminud. Peale vildika kasutamist muutus tegijaks); väiksem versioon toimis paremini kui suurem; b) kärtsmürts rohelised, soovitavalt neoonikad; toimisid siis kui togimine kuidagi ära võtmiseks ei tahtnud realiseeruda.

3. Seekord toimis jigitades aeglasemapoolne kolme pöördega kerimine. Igasugused ärritused järskude 1 või 2 pöördega kerides põlati täiesti ära. Kuna voolu ei olnud, siis ilmselt oli põhjus selles. Kuigi kannatas vabalt püüda 12 grammistega, siis enim tundus ärritavat pisut raskema pea valik. 17-20 grammi oli parim.

4. Trollimisega seekord eriti sinapeale ei saanud. V.a. päris alguses kui must-valge karikko toitis. Hiljem millegipärast enam mitte. Neoon roheline oli üldine moe värv, minu sellevärvilised aga millegipärast ei toiminud. Võibolla võtsin liialt vähe riske ja sõidutasin lante põhjast liialt kõrgel (0.5-0.8 meetrit)? Aga landikaotus oli tänu sellele 0.

Soomes, 17 mai 2026

Tamur ja Kalev lahkusid, jäin üksi mökki. Kella kümne paiku peale sättides ootas mind päikeseline, kuid maru tugeva edela tuulega ilm.

Alustasin seekord tünni tsoonist. Eile maha tulles oli lood seal kenasti kalu näidanud. Kolmandas ankrus leidsin lõpuks kala üles ja sain esimese võtu. Peagi esimese pisikese mõõdukoha. Saatsin tagasi. Järgmises ankrus ka üks võtt. Peale seda juba põõsa augu piirkond, kus valitses täielik vaikus. Loodimine nagu lubas kala mitmes paigas, aga mida polnud oli võtt.

Tuterdasin seal tsoonis lõunani, lootes keskpäevaseid võtuminuteid. Neid aga ei tulnud ja nii kolisin trollima. Alustuseks kammisin pisut 5.5 meetri ala algust, sain sealt ühe haugi ja ühe koha. See koha sobis ka kasti panna. Teine tiir samas kohas nii lootusandev polnud ja otsustasin seepärast mere ääres ka ära käia.

Hooga punase maja alla ja sealt trollides ülesvoolu. Tuul puhus sellel sirgel otse peale ja polnud lootustki kuhugi paati ankrusse panna. Lood samas midagi head ka ei näidanud ja nii kulgesin rahumeeli põõsa augu tsooni poole tagasi. Selle tunnise kulgemise jooksul vaid üks võtt ning toogi ei jäänud otsa. Samas päris mitmes paigas enne sügava algust näitas korraliku kontsentratsiooniga kalu. Võtte aga ei tulnud, kala lihtsalt ei närinud.

Proovisin põõsaaugu tsoonis veel paar tunnikest jigitada. Pea igast ankrust sain võtu kätte, kuid mõõdukala vaid ühest püügipaigast.  Üks haug, üks koha. Alamõõdulisi ikka tilkus paarist ankrust lisaks. Kauemaks sinna ei jäänud, sest tuul käis närvidele.

Kodupoole trollides leidsin landikastist ühe yozuri, mis tagasiteel mõned haugid ja kaks koha tõid. Kella seitsmest tulin maha ära. Tahtmist rohkemaks polnud. Tundub et isu hakkab täis saama...

Kokku 5 koha (+4 punni), aga sort selline, et vaid kaks kaasa korjasin. 6 haugi. Suurim pea kuuene. Jigitamine oli tõeliselt raske - ankur ei pidanud, kergete jigipeadega polnud võimalik toimetada. Tõeliselt ebameeldiv.

Soomes, 16. mai 2026

Üsna vahelduv päev oli. Hommikul päike. Päeval pilves ja tuule poolt tekitatud laine. Õhtu päike ja palav.

Peale sai mindud üheksa paiku. Kiire kontroll Bonderi käärus ja edasi juba põõsa auku. Kuhu jäingi terveks päevaks ning kammisin selle erinevaid osasid korduvalt läbi.

Esimene ankur andis võtu ja korraliku koha otsa. Paadi all pääses minema, ei näinud. Pakuks kolme kilo kanti. Sellega olid ootused ja lootused loomulikult lakke tõstetud. Edasine aga oli nii ja naa.

Otseselt nagu kurta ei saa. Kala võttis aegajalt. Enamasti 1-2 võttu per ankur. Harva õnnestus rohkem teda käivitada. Sort oli alguses väga vilets aga hiljem läks pisut paremaks. Esimesed kolm olid ametlikult mõõdukalad, aga allapoole paadis kehtestatud alammõõtu.  Alles neljas sobis kasti panna.

Selline tilkuv periood kestis kuni lõunani mil pilved tulid, peale seda läks asi hoopis kehvemaks. Nüüd sain vaid ühe võtu ankru kohta ja enamasti olid need tühjad löögid. Selline asi kestis kella kolmeni ning peale seda tekkis vähemalt minul jigitades vaikus, mis kestis õhtuni välja.

Päeva värvid muutusid nagu kevadine Pariisi mood. Hommikul päikesega sobis pruun V saba. Pilve minnes hakkas kohupiima tahtma. Õhtul, noh seda maitset ma teada ei saanudki.

Imelikul kombel suutsin kella kuueni ennast haugidest eemale hoida. Alles siis sain jigitades 5-6 kilosed ja hiljem trollides veel ühe neljase. Koduteel trollides käisid üks haug ja koha ka veel otsas, aga pääsesid plehku. Seega trollides mul vaid üks kala. Sügava peal millegipärast voblerid koha üldse ei käivitanud.

Päeva saldo: 7 koha (+6 alakat), 2 haugi.

PS! Tamuri paat sai 12 koha. Suurim 5.7 tuli sügava tsoonist randi pealt.

Soomes, 15. mai 2026

Vihmaperiood sai läbi. Täna oli oodata päikest, pealelõunal veel eriti palju. Tuul puhus kagust, õhtupoole edelast. Õnneks mitte nii hullusti kui päev varem. Vesi 12.5 kraadi.

Kella üheksast läksin peale ja otsustasin avastada uusi alasid. Alustuseks diivani augu lõik. Lood ei olnud lubav, trollimine ei pakkunud midagi ja nii ankrusse ei pannudki.

Järgmisena ilusa maja rajoon, kus tegin kolm ankrut ja sain igast ühe võtu kätte. Esimese koha ka paati. Käivitumist aga ei toimunud ja nii liikusin edasi Bonderi kääru peale, kus madistasin kahe haugi ja ühe kohapunniga. Kuidagi nõrk tundus ja kuna kell lähenes poole 12le, siis kimasin põõsa auku.

Esimene vise ja ilus võtt. Edasi... Ankrupaiga vahetus toitis ja sain lõpuks rohkem kui ühe võtu. Aga otsa ei tahtnud kuidagi jääda. Alles neljanda värvivahetuse peale vajutati ära. 1.7 kilone. Pruunikas V saba oli siis see kes kalal kopsu üle maksa ajas. Üks punn veel samast ankrust, aga ikka jahtus auk ära.

Paar tunnikest kondasin edasi tagasi samas tsoonis. Aegajalt toimus mõni võtt, üks oli päris jõhker pauk. Mingi hetk anti isegi üks koha. Loid, üsna loid oli see veealune olek. Ja ega vee peal ka suurt parem polnud - päike küttis ja pealelõunane rammestus jõudis pärale.

Läksin seda maha raputama haugi tsooni, kus sain viis võttu ja kaks kala. Viiene ja neljane. Õnneks suured kohad seekord ei tülitanud.

Proovisin veel põõsaaugu üle, aga kuna laine kasvas ja ankur enam ei pidanud, siis kulgesin ülesvoolu minema. Kui loodil nägin rohkem kui kolme kala ühe koha peal, panin ankrusse. Kolmest ankrust sain kahes kalad võtma. Ühest üks kala kasti, teisest paar alamõõdulist tagasi.

Edasi trollisin juba kodupoole minema. See mind täna ka ei toitnud. Üks haug. Korra koha oli otsas. Ja oligi kõik. Kell kuus olin juba maas.

Päeva saldo: 4 koha (+3 punni), 5 haugi. Üsna loid päev oli. Igas mõttes.

Soomes, 6.5 kg, 14. mai 2026

Kolmas vihmapäev. Õnneks veel nõrgem sadu kui eile. Samas hakkas tuult tegema ja päris tugevalt. Terve päeva vaheldus päike ja vihm.

Peale sai mindud kella üheksa paiku ja paar esimest tundi veetsin Bonderi käärus. Päeva algus oli ikka väga passiivne, haug küll võttis, aga no mis võtt see ka oli. Kerged togimised või otsavajumised. Ei midagi sarnast nagu paar päeva varem. 4 haugi, 2 koha jigitades.

Peale kella 11 otsustasin edasi minna. Sügava peale. Sinna kus eile kolm korralikku võttu sain. Ja kohe läks ka actioniks. Esimese viskega tonks, teisega juba kala. Tegijaks oli must-hall-valge relaxi väike versioon. Huvitaval kombel otsustas see lant edasi anda võtte üle viske. Iga kord kui tuli tühi tiir mõtlesin, et vahetan... ja siis jälle krõps. Kõik võtud olid üsna õrnad tonksud, aga kala jäi enamasti otsa. Suurim koha 1.95 kg.

Kell 12 lõpetati kogu see pidu ja algas lõunaaeg. Järgmise nelja tunni jooksul käisin läbi kõik tähtsamad sügava ala lõigud. Sain kolm täiesti juhusliku aga tugevat võttu ja null kala. Proovisin vahepeal trollimist ja sain sama tiiru jooksul säina ning tõugja. Koha aga vaikis.

Siis jälle jigitama. Väsisin sellest lõputult tühja loopimisest lõpuks ära ja otsustasin minna haugi kiusama, et saaks jälle jigikala tunde kätte tagasi. Sinna kohta kus eile kolm tükki järjest tulid.

Paat sai nii seatud, et ankur istus sügavas, paadi ahtrist mõne meetri kaugusel algas 5.5 meetrine madalam ala. Panin neoonrohelise otsa ja esimene vise ning haug otsas. Selline neljane. Teine vise, võtt, otsa ei jäänud. Kolmandaks otsustasin räsitud rohelise ära võtta ja teistega proovida. Mängisin 4-5 värvi läbi, kui jõudsin mingi järgmist tüüpi roheliseni.

Esimene vise, päris kerimise lõpu osas, aga mitte veel paadi alt, pandi korralik pauk. Otsa jäi ja kus kukkus sõitma. Kärr siia ja kärr sinna. Ikka väga tige haug, paar korda aktiivsem kui ükskõik milline teine selle reisi jooksul. Võin mürki võtta, et tundsin kuidas ta peaga edasi-tagasi peksis. Paadi alla tagasi jõudes sööstis veel ankrunööri suunas. Kuidagi sain ta pidama. Siis jälle eemale, kuni lõpuks väsinult pinda kerkis. Mul jäi suu lahti, koha! Misasja. Ma polnud kahvagi veel valmis pannud, too kasutas sel ajal ära oma viimase jõu sööstuks, aga otsa jäi ning hetk hiljem juba kahvas.

Lant oli kohal täiega kurgus, et mitte öelda seedekulglas. Opereerimine toimus lõpusekaare tagant ja võttis ikka aega. 6.5 kilone.

Peksin siis samas ankrus sama lanti edasi, kui veerand tunni pärast järgmine pauk. Seekord käitus kala nagu koha. Tiirutas põhjas ringi, tegi aeglaseid sööste, üles ei tulnud jne. Lõpuks kui pika pika mässamise peale pinda tuli oli hämmastus suur. Viiene haug oli sabapidi kinni. Imelik, et ta mingeid kärriga pikki sööste ei teinud.

Rohkem selles ankrus midagi ei toimunud ja kuna olin väsinud pikast jigitamisest, kulgesin koju ära. Trollides yozuriga vaid üks haug lisandus. 

Kokku päeva saldo 7 haugi, 7 koha (+2 alamõõdulist).

Soomes, 13. mai 2026

Päevad pole vennad. Kuigi kolmapäeval tegi samuti vihmast ilma, tõsi kallas oluliselt vähem, siis koha närimine oli tuntavalt kehvem.

Peale sain kella poole kümne paiku. Alustuseks veetsin 1.5 tundi Bonderi käärus, seejärel avastasin neli tundi sügavat ja õhtu lõpuks tulin algusesse tagasi. Merele ei hakanud trügima, kuna kogu aeg nagu lubas tugevamat vihma ja olin vihmakeebi mökki unustanud. Õnneks lubaduseks see jäigi.

Jõudsin püügile ilmselt hommikuse võtu lõpuks. Kohe kolm ilusat võttu. Üks haug, üks koha. Seejärel läks nökerdamiseks ja käima enam neid ei saanudki. Tõsi ühe kiisa sain samuti:-). Proovisin trollimist ka, see ei pakkunud midagi ning suundusin edasi. Sügava peale.

Sügava alguse osa oli üsna vaikne. Null puudutust. Põõsa eel olevas tsoonis aga hakkas kala ennast kohe näitama. Esmalt paar kerget puudutust ja siis kolme viskega kolme konkreetset lööki. Null otsajäämist ... ja edasi vaikus. Proovisin paar ankrut läbi, aga ju siis polnud võtu aeg.

Sügava lõpus, 5.5 meetrisele alale mineva randi pealt tuli järgmine kolmik võtt. Kolm haugi. Põgenesin sealt ruttu. Serva pealt loodiga üle vaadates tundus neid seal rohkem olevat.

Kõige sügavama augu järel olevast randist sain haugi aga koha ei näidanud ennast üldse. Tolle leidsin lõpuks üles kopraaugust. Üksik võtt ja üksik kala tuli paati. Seega sügavas justkui kala oli, aga polnud ilmselt võtu aeg.

Bonderi käärus õhtut lõpetades mässasin haugidega. Nood tõmbasid ennast kole käima. Üks ründas silikooni viske järel enne kui lant põhja jõudis. Ei jäänud otsa. Järgmine vise samasse kohta ja täpselt samasugune laks ning kala jäi taha. Ilusaid võtte oli veelgi, aga enamus selgelt haugilike tulemuste või tunnustega. 

Huvitaval kombel olid väikesed koha ka täna passiivsemad - ei tea kas agressiivsed limased naabrid häirisid. Üks turb ja koha pakuti ka vahele.

Trollisin äramineku eel püügiala veel üle ja päeva ainukeseks trollikalaks kargas otsa 2.2 kilone tõugjas.

Kella kuuest tulin maha. Kokku 12 haugi, 3 koha (+5 alakat), 1 turb, 1 tõugjas, 1 kiisk. Lantidest toimisid täna roheline relax ja neoonroheline. Pruunikas V saba, mis eile toitis, ei pakkunud täna ühtegi võttu! Päevad pole vennad.