Karikko day, 29. september 2023

Täna õhtul keerab ilma ära. Tuul tõuseb ja keerab edelasse ning hiljem loodesse. See tähendab, et mereääre olud muutuvad veelgi ebameeldivamaks. Juba lõunatuulegagi on mul sellest pidevast undamisest kopp ees. Õnneks eile oli rahulikum ja sai pisut taastutud.

Hommik oli rämedalt pime. Sompus ja pilvine. Poole kümne paiku peale minnes suundusin juba traditsiooniliselt Hannu haru lõppu. Neli võttu, null otsa jäämist. Ilmselt punnid. Tegin testimiseks ka teises kaldas ühe ankru ja sain isegi ühe võtu. See tundus vähe tugevam kala, võtu järgi. Kuna hommik pole sellel jõel kunagi eriti hea, siis mõttes sättisin õhtul samasse paika tagasi tulla. Siis kui vool tugevam ja kala närib rohkem.

Jätsin püügipaiga selja taha ja suundusin joonelt mere äärde. Oma traditsioonilisse püügipaika. Mingi võõras eestlaste paat oli ka seal sirgel askeldamas. Üks oli veel hullult suure habemega, ilmselt mingi jõuluvana sugulane. Tõmbasid hirmsa hooga ankrut enda järel, kui ülevalt poolt alla suundusin. Jube kahtlased vennad, hoidsin igaksjuhuks eemale :-)

Algus oli vaikne. Loopisin juba traditsioonilisi värve, ei miskit. Järsku prahvatas - ilm ju hoopis tumedam kui tavaliselt. Kolisin "mootoriõli" laadsetele toodetele üle ja peagi võtte hakkasin saama. Kella kümne ja üheteistkümne vahel oli täitsa tore. Kala küll ei võtnud ketti, aga igav ka ei hakanud. Loomulikult jätkus trend, et otsa jäädi üliharva. Kui lõunast esimesele trollile läksin, olin saanud 12st võtust vaid 3 paati. Sort aga kena, üks alla ja kaks üle kilo. Suurem 2 kilone.

Trollimine ületas kõikvõimalikud saagihimuliste unistused. Mitte et saaki vaja oleks, aga kes siis võtule ei ütleb. Sain vaevu sada meetrit viidika/punase kõhuga karikkot sõidutada, kui esimene pooleteisene otsa lendas. Kala paadis, uuesti trollima ja sama koha pealt teine. Loodi pilt ka lubas ühte ja teist, nii ankrusse paningi. Jigi aga...no ei miskit puudutust ka. Polnud lihtsalt jigivõtu aeg.

Uuesti vobler paadile sabasse ja kolmas kala lendas otsa.  Tuleb tunnistada, et osad kohad tõesti lendavad otsa ja võitlevad nagu haugid; teisalt osad käituvad kui järgi veetav narts. Natukene aega hiljem ka neljas koha. See ajas juba pisut närvi ja nii tegin rohelisest poist allavoolu ala korraliku "läbi kammimise", pannes paadi viskepikkuste kaupa ankrusse. Kogu selle suure võimlemise tulemusena sai paar võttu ja ühe normaalse koha.

Kella kaheks oli minu jigivorm tänaseks lahtunud. Tüdimus, väsimus... Trollisin kodu poole minema.

Minu jaoks on trollimine nii puhkamiseks kui ka teatud alade läbi kammimiseks, et aru saada kus veel võiks jigitada. Seekordne landi järgi vedamine oli aga ootamatult aktiivne. Samal sirgel lendas kolm koha otsa. Jigitades neis paikades aga ei miskit. Jätsin siis mingi lõigu vahele ja trollisin tünni alla. Kahesaja meetriga kaks kala. Seal oli sellise vooluga jigitamiseks natukene liiga palju meetreid all ja nii suundusin järgmiseks juba hooga hommikusse tsooni.

Lootused olid suured, aga entusiasm suhteliselt madal. Jigitamise isu oli kustunud ja kui mõne viskega midagi ei pakutud, tulin kella neljast hoopis maha ära. 

Kokku siis neli jigikala ja üheksa trollikala. Kuna trollimisel lõi liiga aktiivselt koha otsa, siis mõtlesin uue reegli välja. Kalad, kes nööri lõdvaks lastes otsa jäid, need said paati. Kes kasutas võimaluse ära, see sai minna. Nii tuli koju kokku kaheksa kala. Suurim 2.6 kg.

Kalev ja Silm sai seitse koha. Kõik jigiga. Sort neil seekord lahjem.

Päikesepäev, 28. september 2023

Tänane plaan viis meid teisele poole linna. Polnud sinna veel läinud ja mereäärne rutiin vajas vaheldust. Hommikul tegin trenni ja siis poole üheteistkümnest peale. Ilmateade lubas lõpuks imeilusat ilma - päikest, olematut tuult, sooja. Nii tuli ka. Imeliselt ilusa ilmaga päev oli pea õhtuni välja. Peale kella nelja läks kergelt pilviseks, aga ei miskit hullu.

Alustasin Hannu haru ristist. Kuus viset ja viis võttu. Kolm sain kätte, konnad. Üks äraläinutest oli ka normaalne, nii kilone. Seejärel jahtus võtt ära ja uuesti käima ma neid ei saanudki. Trollisin linna poole minema.

Diivani augu ala. Jalakäijate silla eelne ala. Tööstusrajooni alune ala. Rekordkoha tsoon. Null võttu. Jigitada ei andnud, vool nii mega tugev, kõvasti kõvem kui mere ääres. Ilmselt delta lahustab seal selle voolu ikka ära.

Kell üks otsustasin, et aitab. Mere äärde hooga. Lootused olid kusjuures kohale jõudes päris suured, sest üle pika aja sai päikesega püüda. Algus aga oli jumala jama. Üksikud võtud, otsa ei jää. Tund aega piinlesin, seejärel läksin trollima. Kolm võttu, üks kilone kaasa. Siis uuesti jigitama.

Kella veerand viie paiku hakkas juhtuma. Esialgu mitme minutiliste vahedega, lõpuks käima läks. Mõnusad paugud, aga kala otsa ei jää. Üks tagant löömine, mille järel väga kena kala mõned sekundid otsas. Õõtsutas ritva ühe koha peal ja siis kukkus ära. Neli kala lõpuks ikka välja meelitasin, seitsmeteistkümnest võtust!

Värvidega olid segased lood. Roheline oli kindlaim valik, aga järjest seda loopides ei toimunud midagi. Vahele miski muu lant ja siis uuest roheline... Huvitavaim periood kestis pea viieni ja seejärel jahtus plats maha.

Trollisin seejärel minema. Hannu haru otsas tegin veel paar viset ja sain veel ühe mõõdukoha. Kokku siis jigitades täna viis mõõdukoha ja paar punni ning üksik ahven. Trollides kolm kala, kaks neist mõõdus. Suurim 1.7 kilo, jigitades.

Kalev ja Silm said kuus koha.

Täna tekkis tunne, et vist hakkab aitama. Peaks varsti tagasisõidu piletile mõtlema.

Soomes, 27. september 2023

Täna läksin hommikul otse merele. Otsimise jätsin teisele paatkonnale (hiljem selgus, et otsimine ei pakkunud midagi). Ise ei viitsinud sellega tegeleda. Ilma lubas ka vähem tuulisemat ja risti jõge, ehk tuli pakutav  mõnus kalapüügiilm tänuga vastu võtta. Hommikul oli pilves, kuid päeva peale tegi pisut ka päikest.

Päev kulges jigitamise tähe all. Kaks korda tegin söömiseks pausi trollimise näol ja kolmanda trollimise veel lahkumise puhul. Ülejäänud aeg istusin ankrus. Suurem osa ajast vanas tsoonis, kuid kaks erinevat paika sirge peal proovisin ka läbi.

Võtuga oli natukene teistmoodi kui eile. Mitte parem, vaid teistmoodi. Täna võtte vähem, kuid konkreetsemad ja ei ühtegi tagant löömist. Samas saagile see parendavalt ei mõjunud. Millegipärast ei kippunud võtjad jälle otsa jääma või siis kukkusid peagi lihtsalt ära. Huvi pärast lugesin kokku, et jigitades sain 17 võttu ja nendest kätte vaid 3 koha. Ei aidanud ka lisakonks. Kõik mõõtus, sest konnasid täna üldse polnud.

Lõunaseks trollimiseks panin otsa kolmanda ostetud karikko. Muidu viidika moodi, aga punaka kõhuga. Kus see pingilt tulnud lant tahtis ennast hirmsasti tõestada. Neli kala korjas sirge pealt kaasa, ühe neist seljast kinni tragitult. Suurima paarikilose pudistas küll ära, aga teised tassis koju. Hilisematel trollimistel see alguses hoog rauges, aga võtte ikka tõi veel. Täna teisi voblereid proovima ei hakanudki.

Jigivärvidest. Lõuna ajal proovisin pea viis
teist uut värvi läbi ja sain veel kaks silikooni juurde, millega midagigi on juhtunud. Muidu aga võttis täna jälle täiesti erinevaid värve - rohelist, valget ja ühte tumedat tooni. Kindlat tegijat aga ei olnud.

Õhtu kell viis trollisin minema. Üks koha järgmisel sirgel. Siis hooga diivani augu lõigule ja seal teine koha. Paar jigipausi lubavamates kohtades ei pakkunud midagi.

Kokku kaheksa koha. Suurim 1.6 kg. Kolm jigi ja viis trollides. Kalev ja Silm andsid täna käe jigile ja sellega tõmbus saak pisut koomale, viis koha kokku.

Trollimine ruulib, 26. september 2023

Jagasin tänase päeva kaheks. Kella üheni kala otsimas, Poole kahest mere äärde, kala püüdma. Kuigi ilmateade ei lubanud erilist tuult, siis tegelikkus tuli vastupidine. Lõuna tuul puhus tugevalt terve päeva. Üle pika aja nägime ka natukene päikest ja see tegi selle tuule talumise pisut paremaks.

Alustasin poole kümne paiku Hannu haru nurgast. Paari viskega esimene toks käes, seejärel hakkasin värvidega mängima. Peagi teise proovimise sain ja kolmandal katsel jäi kala lõpuks otsa. Mõõdukonn, nagu Kalev neid nimetab. Lisa sellest ankrust ei tulnud ja nii panin ennast 30 meetrit ülespoole, et saaks vana ankrupaika püüda. Peagi jälle võtt. Ja siis teine... kuid toda kala ma enam ära ei rääkinud. Hoolimata erinevatest värvipalettidest, uuest ankrupaigast ülesvooolu, ega ka uuest katsest samas ankrus.

Järgmisena ilusa maja rajooni. Trollisin esimese lubava loodipildini ja peksin seal ankrus jigidega vee vahtu. Seejärel teine samalaadne ankrupaik ja uuesti kõvasti loopimist. Ei puudutust ka. Nagu kaevus.

Uus paik juba kopraaugu vastas, kus eilne lood lubas suuri kolle. Maru raske on selle vooluga 9 meetrisest veest püüda, aga kuidagi sai toimetatud. Visked sellised 90 kraadi ulatuses. Lant 45 kraadi vastu voolu sisse ja 45 kraadi allavoolu välja. Elumärke ei pakutud. Seal ka väga aega ei raisanud.

Nood kolm tsooni võtsid kokku aega rohkem kui kolm tundi ja edasi tormasin juba merele. Joonelt punase poi alla, ankur lendas sisse õigesse paika juba lihasmälu põhjal. Järgmised paar tunnikest olid sürrealistlikud. Käisin ühte ja sama 200 meetrist lõiku läbi. Pea igas ankrus sain võtu või kaks. Minu kaks indikaatorist lanti äestati täiega puruks ja seetõttu olin sunnitud landikastis inventuuri tegema. Ja kogu selle uhamise tulemusena sain ühe mõõdukala ja kaks konna. 2/3 võttudest sellised tagant löömised, kus nöör lõdvaks läheb. Ülejäänud kribamised. Kui Kalev ütles, et trollides olid kaladel konksud kõik väljaspoolt suud kinni, siis kippus tekkima järeldus, et jigi peksti kinnise suuga. Aga kuidas siis silikoonid ribadeks läksid? Müstika... Hea selle asja juures oli vähemalt see, et leidsin kaks uut värvi, mis võtte pakkusid. Seega landikastis tasus sobrada.

Kella poole nelja paiku tegin lõunasöögi trollimise ja sain samalt sirgelt kolm koha. Kaks neist mõõtus. Seejärel kolisin oma lõigule tagasi, jigitama. Kahjuks keeras aga ilma pilviseks ja pimedaks ning see tegi võtud aina harvemaks. Ja nood ka ikka samamoodi, nöör löödi lõdvaks ja otsa ei jäädud.

Kuna tundus, et pilveviir läheb enne päikeseloojangut üle, siis jäin samasse tsooni passima õhtuni. Tunnike enne loojangut läkski pilv üle ja madal päike tuli nähtavale. Jigivõtule see kasuks aga ei tulnud, kõik jätkus täpselt samas rütmis. Aegajalt võtud, enamasti keegi otsa ei jäänud... Pool seitse otsustasin lahkuda. Justkui mõnituseks kargas kaks kala enne rohelist poid otsa. Teine neist 2-2.5 kilone pääses otsast paadi kõrval.

Kokku siis 3 jigi ja 3 trolli mõõdukala. Mõned punnid ka lisaks. Silm sai kuus ja Kalev viis mõõdukoha. Seega trollimine ruulis täna täiega, seda enam, et kui mul oli kala selline ca kilone, siis Silm sai ühe peaaegu 4 kilose, paar kahekilost ... seega ka oluliselt ilusama sordiga.

Vool oli pealelõunal endiselt vastikult tugev. Vesi oli minu loodi andmeil 16 kraadi.

Soomes, 25. september 2023

Hommikud on hirmus rutiinseks muutunud. Ühel ja samal ajal üles, suund samasse püügipaika, samasugune tuuline ilm iga päev. Samas ega mujalt pole kala üles leidnud ja seega pole tahet ka kuhugi mujale pikemaks minna. Täna käisid maailmameistrid teisel pool linna ära ja tulid juba ennelõunaks mere äärde. Vool pidi sealpool linna veel rängem olema ja kala võttugi ei saadud.

Rutiini muutuseks otsustasin, et täna merel kaua ei ole. Paar - kolm tundi max. Ja koheselt sinna ka ei tormanud vaid otsustasin Hannu haru otsa läbi proovida. Mõeldud tehtud ja esimese ankru teise viske ajal aeti mind virgeks. Paadi alt virutati ilus mats. 1.3 kilone koha roosaka landiga avas skoori.

Järgmist võttu tuli aga paar tundi oodata. Proovisin paaris ankrus sealsamas tsoonis, ei miskit. Siis käisin ilusa maja all, tegin seal paar ankrut ja ikka ei miskit. Lõpuks mere äärde ära läksin ja ka seal ei toimunud midagi. Alles kolmandas ankrus sain punase maja alt järgmise võtu. Too ei jäänud otsa. Neljandast ankrust aga suvatseti proovida lausa kaks korda ja 1.5 kilone koha leidis tee paati. Seekord kärts-rohelise  sirpsabaga.

Kui eelmistel päevadel togisid väikesed kohad korralikult, siis täna polnud neist mingit märki. Tegin veel teisegi ankrute tiiru samas tsoonis, kuid rohkem ükski kala ennast ei näidanud. Nii trollisingi ülesvoolu minema, plaaniga teha jigitamise peatusi paikades, kus kajalood lubavamaid märke näitab.

Tegin mitmed ankrud enne sügavat ja hiljem ka kümne haru peal. Jigivõttugi ei saanud. Samas lood ikka näitas päris palju kalasid, eriti kümne harus. Ja ega trolliminegi väga tulemusrikas polnud. Kaks võttu kogu selle distantsi peale, üks kala paadini. Päeva suurim koha 2.05 kg.

Peale kümne haru käisin korra veel hommikuses tsoonis ja sain kaks võttu ning ühe 45 cm kohapoisi korraks paati konksust vabanema. Värvivahetus meelitas kala ära, teist korda vana värvi ei tahetud. Kasti toda ei võtnud, sest selle reisi ametlik alammõõt on juba eilsest kilone kala.  Sama kehtib ka kahvamise kohta - kuni kilosed peavad paati saama ilma kahvata.

Õhtul pidime minema linna uut sügavkülmikut tooma. Vana andis otsad ja nii sättisimegi kella viiest vee pealt maha. Tundus, et just siis kui kala karbi lahti tegi.

Kokku siis neli koha. Kolm jigitades, üks trollides. Värvieelistusi juba teist päeva järjest ei taju - võtud on selleks liiga harva ja erinevate värvide peale.

Kalevil ja Silmul 4 koha. Suurim 3.01. Üks jigikala, kolm trollikala.

Soomes, 24. september 2023

Päevad pole vennad, tuleb tänase kohta konstanteerida. Kuna eile oli väiksem vool, siis lootsime kõik et  pühapäev tuleb samasugune. Ilma lubas ka täpselt sama. Kõik eeldused heaks võtuks olid loodud...

Kella poole kümnest sai peale mindud ja joonelt punase maja alla. Ankrupaik ju teada. Peagi juba püüdsin. Algus oli üsna vaikne. Mängisin erinevaid värve läbi, kuid keegi ei läinud liimile. Kulus pea pool tundi, enne kui esimene koha suu lahti tegi. Punn. Tegevus aktiveeris ka vähe kobedama koha, kes järgmisena võtma ronis. 1.7 kilone.

Hakkas nagu looma ja ... ei loonud ka. Võtte nagu oli. Tilkus üks haaval. Ka ilusaid pauke sain päeva peale neli tükki, aga erinevalt eilsest, ei jäänud nood lihtsalt otsa. Väiksed togisid ka kuidagi harvemalt ja ega neidki väga otsa ei jäänud. Sama lugu ka trollijatel, punne vähem, korralikke kalu harva... Ei olnud nagu eile.

Ja siis keerati veel vool ka lahti. Täiega. Lõunast alates pidi sisuliselt 5.5 meetrises sügavuses 35 grammisega püüdma. Võtule see tervistavalt just ei mõjunud. Kammisin kogu sirge erinevate ankrupaikadega läbi ja sain vaid ühe mõõdus 49 cm koha juurde. Paar punni ka lisaks.

Kella viiest oli kogu sellest jigitamisest kopp ees ja trollisin kodu poole minema. Väsitav ja pisut pettumust valmistav päev. Ootused olid vähe suuremad.

Kalev ja Silm said kumbki neli koha. Mõlemad ühe jigitades ja kolm trollides. Suurim 2.7 kilone trollides ilusa maja sirgel.

Päevad polnud mitte vennad.

Jigipäev, 23. september 2023

Täna läksin peale plaaniga keerata uus lehekülg ja kulutada enamus püügiajast jigile. Kalasaaki on juba piisavalt palju, nii et isegi kui midagi ei saa, siis väga vahet pole. Trollimisest oli isu ikka täiega täis.

Hommikul suundusin vee peale kella poole kümne paiku ja võtsin ette kümne haru. Kui trollides sealt midagi tuleb, siis miks jigitades ei võiks? Katsusin paari tunni jooksul läbi kümne märgi aluse paarisaja meetri ulatuses ja saaretaguse. Üks togimine. Üks ahven lisaks, kui natukene tõugjat kiusata üritasin.

Poole kaheteistkümne paiku otsustasin ikkagi meresuudmesse ära minna. Vool oli täna nõrgem ja see andis lootust, et punase maja all kannatab ka jigitada. Kannataski. Mõnes kohas sai isegi 25 grammiga enam vähem hakkama, kuid 30ga oli mugavam püüda, sellega venitas ikka paadi alla välja.

Peal olnud kolme mehega eesti paat raporteeris neljast trollikohast, seega kala oli all olemas. Panin ennast punase poi alla ankrusse. Kui eelmiste päevadega on tekkinud juba harjumus tühjadest heidetest, siis seda üllatavam oli, kui paari viskega sain esimese korraliku võtu ja ilusa kala otsa. See oli tekkiva neljase seeria esimene kala. Kolm järgmist viset tõid kohe lisa. Kolm neist neljast väga ilusad poisid, suurim üle kahe kilo.

Ilus seeria katkes ja edasi läks juba vahelduvvõtuks. Punne oli päris palju, nood togisid ja hoidsid püügi huvitava ja ei lasknud tüdimust tekkitada. Vahetasin vahelduseks ankrupaika, liikudes paarikümne meetri kaupa allavoolu. Teises ankrus pakuti üks pooleteise kilone ja teine kahene koha. Täpselt samast paigast võtsid, olles justkui elava järjekorra moodustanud. Edasi toimetasid aga jälle punnid. 

Kolmandas ankrus mässasin pikka aega punnidega, kui  korraga veel üks litter kingiti. Päris paadi lähedalt lõi ja õnneks ka otsa jäi. 2.5 kilost jigiridvaga väsitada on ikka päris mõnus tunne. See sõitis enne kahvamist ikka mitu minutit.

Kella kahe paikku närbus asi ära. Üksikud punnide togimised jäid üha harvemaks ja otsustasin lõunasöögile minna. Trollima. Süüa rahus muidugi ei lubatud, sest kahe poi vahelist ala läbi käies sain neli võttu. Üks neist ka päeva suurim 2.7 kilone koha. Rohelise karikkoga.

Lõuna söödud jigitasin huvipärast sirge ülemise punase poi alt. Bonderil oli seal trollides üks väga suur koha plehku pääsenud. Oli juba kahvas olnud, kui kuidagi ikka välja väänles. Kolm ankrupaika, erinevate värvidega mängimine, paar togimist, üks mõõdukoha. Tundus, et siin kala oli, aga vist ei olnud võtu aeg.

Ülesvoolu rohkem minna ei tahtnud ja läksin kontrollisin oma lõunase jigiapaiga uuesti üle, kuid aktiivsust seal polnud. Mõned võtud, üks ilmselt ka korralikum kala, paar punni... Vaikselt hakkas tüdimus tekkima. Keha oli sellest jigitamisest juba päris kange. Olin ikkagi sisuliselt terve päeva ridvaga vehkinud ja otsustasin, et aitab. Trollin kodupoole minema.

Samal sirgel veel paar koha. Tünni sirgel ja ilusa maja sirgel seekord ei miskit. Poole seitsmest olin maas ja hakkasin kalu puhastama.

Kokkus tänase megaägeda päeva lõpuks siis 14 mõõdus koha, millest 9 ära võtsin. Fileerimisnorm tekitas C&R vajaduse :-) Lisaks pea paarkümmend alamõõdulist käest läbi käis. Üks haug ka. Koha sort oli ikka väga mega. 2.7, 2.5, 2.2, 2,2 ... Värvivalikutes olid mul täna kaks selget tegijat. Kohupiim rohelise sabaga ja fosfor roheline. Mõlemad sirpsabad. Teiste värvidega ei saanud ma võttugi.

Kalev ja Silm said trollides 15 koha. Aga sort neil oluliselt "peenem". Jigiga püüdes neil vaid punnid. Huvitaval kombel toimisid neil kõik värvid.

PS! Täna selle aasta kolmanda kalakontrolli ära nägin. 

Poolik päev, 22. september 2023

Reede tegime pooliku päeva. Ennelõuna kulutasime linnale, sest meie mökki elanike raha tahtis karikko lantidele ära kulutamist. Ise tegin veel jooksuringi ka. Peale sain vee peale alles poole kahe paiku koos plaaniga õhtul kell seitse juba maha tulla ja sünnipäeva lauda istuda.

Alustuseks vaatasin jälle tõugjat liinide augus. Olin motonetist selle õige jesse saanud, mis kevadel töötas. Peksin siis seda, kuid tulemus ei erinenud eelmiste lantidega püügist. Tõugjas peksis viidikaid laiali, aga lanti võtma teda ei saanud.

Järgmine peatus kümne haru otsas. Jigitada tahtsin. Eilne troll oli selle püügiviisi piisavalt tüütuks muutnud ja täna üritasin vähemalt alguses seda vältida. Üks ahven ja üks võtt roosaka landi peale. Vool oli endiselt metsik, aga selles neli meetrit sügavas lõigus kannatas püüda kenasti. Kui vaid koha ennast oleks näidanud.

Seejärel mere äärde. Kontrolltiir trollides näitas, et koha on olemas ja nii parkisin ennast punase maja alla püüdma. Parkisin ühte kohta, püüda sain aga mitmest ankrupaigast. Tugev kagutuul surus paadi pidevalt ankrust lahti. Triiviva püügi tulemuseks kaks võttu, null kala.

Järgmine katse oli juba teadlikult triivi pealt püük. Panin ankru kokku ja viskasin paadile sabasse. Nii tegin terve sirge triivides vertical jigingut. Ei võttugi.

Kuna teised trollisid kogu aeg silme ees kohasid välja, läksin ka siis produktiivsema püügi peale üle. Proovisin uut karikko kärtsvärvides punase sabaga lanti ja sain järgmise korraliku tegija nimekirja, mida järgmistel päevadel uuesti vette saata. Vahepealne tiir pruunika jesse ja yozu-riga ei pakkunud võtte. Nii jäingi selle uue landi ja eile tegusid teinud rohelise karikkoga toimetama.

Vahepeal üks jigipaus, kus ankrut jälle pidama ei saanud. Kaks võttu ja üks kohapunn tulemuseks. Viiidika wakega. Ja seejärel trollisin kodupoole minema. Sirge lõpp kala ei pakkunud. Järgmine sirge koos sügavaga sai vahele jäetud ja alles tünni all uuesti lant vette pandud. Nii kui ridva hoidjasse panin, see ka paindesse löödi. Agressiivselt. Selge haug ... kala tegi väsitades ka veel ühe sööstu nii et kärr sirises... seda ootamatum oli kui koha paadi kõrval veepinnale kerkis. Ei ole need kohad trollimisel alati sellised rasked "nartsud". Mõni ikka võitleb ka.

Ilusa maja lõigult ka veel kaks koha ja oligi aeg maha minna. Kokku sai ära võetud 6 koha. Kaks mõõdus kala ja neli punni veel lisaks käest läbi käisid. Tänane sort oli väiksem kui eile. Suurim 1.66 kilo.

Kalev ja Silm võtsid ka kuus kala ära. Bonder ja Piia said kümne harust kolm kenamat üle kahe kilost kala. Suurim 2.7 kilo. Ülo, Kalle ja Jüri võtsid 12 kala meresuudmest kaasa.

Veetemperatuur 16.5 kraadi.