Jigipäev, 23. september 2023

Täna läksin peale plaaniga keerata uus lehekülg ja kulutada enamus püügiajast jigile. Kalasaaki on juba piisavalt palju, nii et isegi kui midagi ei saa, siis väga vahet pole. Trollimisest oli isu ikka täiega täis.

Hommikul suundusin vee peale kella poole kümne paiku ja võtsin ette kümne haru. Kui trollides sealt midagi tuleb, siis miks jigitades ei võiks? Katsusin paari tunni jooksul läbi kümne märgi aluse paarisaja meetri ulatuses ja saaretaguse. Üks togimine. Üks ahven lisaks, kui natukene tõugjat kiusata üritasin.

Poole kaheteistkümne paiku otsustasin ikkagi meresuudmesse ära minna. Vool oli täna nõrgem ja see andis lootust, et punase maja all kannatab ka jigitada. Kannataski. Mõnes kohas sai isegi 25 grammiga enam vähem hakkama, kuid 30ga oli mugavam püüda, sellega venitas ikka paadi alla välja.

Peal olnud kolme mehega eesti paat raporteeris neljast trollikohast, seega kala oli all olemas. Panin ennast punase poi alla ankrusse. Kui eelmiste päevadega on tekkinud juba harjumus tühjadest heidetest, siis seda üllatavam oli, kui paari viskega sain esimese korraliku võtu ja ilusa kala otsa. See oli tekkiva neljase seeria esimene kala. Kolm järgmist viset tõid kohe lisa. Kolm neist neljast väga ilusad poisid, suurim üle kahe kilo.

Ilus seeria katkes ja edasi läks juba vahelduvvõtuks. Punne oli päris palju, nood togisid ja hoidsid püügi huvitava ja ei lasknud tüdimust tekkitada. Vahetasin vahelduseks ankrupaika, liikudes paarikümne meetri kaupa allavoolu. Teises ankrus pakuti üks pooleteise kilone ja teine kahene koha. Täpselt samast paigast võtsid, olles justkui elava järjekorra moodustanud. Edasi toimetasid aga jälle punnid. 

Kolmandas ankrus mässasin pikka aega punnidega, kui  korraga veel üks litter kingiti. Päris paadi lähedalt lõi ja õnneks ka otsa jäi. 2.5 kilost jigiridvaga väsitada on ikka päris mõnus tunne. See sõitis enne kahvamist ikka mitu minutit.

Kella kahe paikku närbus asi ära. Üksikud punnide togimised jäid üha harvemaks ja otsustasin lõunasöögile minna. Trollima. Süüa rahus muidugi ei lubatud, sest kahe poi vahelist ala läbi käies sain neli võttu. Üks neist ka päeva suurim 2.7 kilone koha. Rohelise karikkoga.

Lõuna söödud jigitasin huvipärast sirge ülemise punase poi alt. Bonderil oli seal trollides üks väga suur koha plehku pääsenud. Oli juba kahvas olnud, kui kuidagi ikka välja väänles. Kolm ankrupaika, erinevate värvidega mängimine, paar togimist, üks mõõdukoha. Tundus, et siin kala oli, aga vist ei olnud võtu aeg.

Ülesvoolu rohkem minna ei tahtnud ja läksin kontrollisin oma lõunase jigiapaiga uuesti üle, kuid aktiivsust seal polnud. Mõned võtud, üks ilmselt ka korralikum kala, paar punni... Vaikselt hakkas tüdimus tekkima. Keha oli sellest jigitamisest juba päris kange. Olin ikkagi sisuliselt terve päeva ridvaga vehkinud ja otsustasin, et aitab. Trollin kodupoole minema.

Samal sirgel veel paar koha. Tünni sirgel ja ilusa maja sirgel seekord ei miskit. Poole seitsmest olin maas ja hakkasin kalu puhastama.

Kokkus tänase megaägeda päeva lõpuks siis 14 mõõdus koha, millest 9 ära võtsin. Fileerimisnorm tekitas C&R vajaduse :-) Lisaks pea paarkümmend alamõõdulist käest läbi käis. Üks haug ka. Koha sort oli ikka väga mega. 2.7, 2.5, 2.2, 2,2 ... Värvivalikutes olid mul täna kaks selget tegijat. Kohupiim rohelise sabaga ja fosfor roheline. Mõlemad sirpsabad. Teiste värvidega ei saanud ma võttugi.

Kalev ja Silm said trollides 15 koha. Aga sort neil oluliselt "peenem". Jigiga püüdes neil vaid punnid. Huvitaval kombel toimisid neil kõik värvid.

PS! Täna selle aasta kolmanda kalakontrolli ära nägin.