Viimane päev, 17. mai 2024

Hommikuse jooksmise jätsime vahele - kes siis viimasel päeval muuga kui kalapüügiga tegeleb. Seetõttu saime juba kella poole üheksa paiku peale, olles lausa esimesed, kes mökki sillalt paadiga lahkusid. Suund traditsiooniline ja sama ka päeva plaan.

Ilm tuli suviselt soe, päeva peale tegi 22 kraadi ära ja lõunapaiku ning õhtul olid päevakavas nn päevituskuurid. Vahepealsel ajal tegi pisut tugevamat lääne tuult, mis tassis merelt külma õhku peale ja sundis vammuseid uuesti selga tõmbama.

Alustasime merika tsoonist, siis tõugja kärestik, seejärel Bonderi käär. Sellest viimasest tassis rainbow trout yozuri ühe haugi välja ja pakkus võtu, mis jäi pikalt hinge vaevama. Tugev löök, seejärel ridva metsik pekslemine. Sellist võttu suudavad vaid merikas ja tõugjas pakkuda, kuna aga tõugja mässamine on tänu madalale veetemperatuurile veel natukene lahja, siis kahtlustan võtjas punast kala. Sain ridva hoidjast kätte ja pisut kala ka väsitama hakata, kui järsku teisest otsast raskus kadus.

Järgmisena juba punase maja sirge, kus esimese katse tegime rohelise poi järel olevas koha pakkunud paigas. Sain kaks toksu, mõlemal korral kala ka natukene otsas oli, enne kui ära kukkus. Edasi ei aitanud värvidevahetused ega miskit. Tulime samasse paika umbes tunnikene hiljem, kui saime kahepeale veel kaks võttu, mis otsast ära kukkusid. Minu oma tundus küll kobe kala olevat.

Peale koha proovimist tuli haugi kord. Punase maja alla nn haugi tsooni ja saime sealt mõned võtud, kuid pardani ei kippunud keegi tulema. Kala oli kuidagi nõrgalt haaramas ja ära pudistamine oli vähemalt minu puhul päeva märksõnaks number üks.

Tundub, et vesi on lõpuks nii soe, et koha hakkab merest jõkke trügima. Ain sai peagi jigikoha kätte ja trollimine pakkus samuti lisa. Ma andsin oma haugi vobleritele puhkepäeva ja suure osa ajast leotasin erksat oranz-valge-kollast karikkot. Too oli haugide suhtes peaaegu immuunne ja suutis enamasti neid vältida. Tõi välja kaks koha ja haaras vaid kaks haugi kaaspüügina kaasa. Samas kui Ain lammutas oma punasaba karikkoga hauge nii mis hirmus.

Lõuna paiku tekkis täielik vaikus. Trollisime ja jigitasime täiesti tulutult, vaid slaiderdamine pakkus miskit. Suutsin jälle oma landist ilma jääda. Tundub, et pean seda stiili püügi jaoks miskid paremate lõksudega trossid muretsema.

Pealelõunal saime eelmise suve tõugja ala lõpuks käima. Mul esimese viskega 3.6 kilone tõugjas, Ainil teise viskega kakssada grammi suurem. Siis tuli kalakontroll peale ja jahutas võtu maha. Tükk aega hiljem sain siiski ühe veel. Ei teagi, kas neid on seal veel vähe, või vaibus võtt lihtsalt ära. Kahtlustaks pigem esimest varianti, sest pinnas viidikate tagaajamisi veel ei toimu.

Peale kella viite trollisime minema. Punase maja sirge, järgmisest pool, siis tünni sirge ja bonderi käär. Tünni sirgelt tuli Ainil paar haugi, Bonderi käärust ka, muidu aga täiesti vaiksed kalavabad tsoonid. Ka loodi pilt oli üldjuhul tühi mis tühi.

Loomulikult käisime Bonderi kääru tõugja kärestikul uuesti ja sealt ka päeva kolmas tõugjas. Neid tilgub sealt ikka ühe kaupa, sest järjekordselt jäi see ainukeseks võtuks.

Merika tsooni sõitsime loomulikult võtuta läbi (no ei usu mina, et sealt midagi veel tuleb...) ja nii läksime õhtu lõpuks saare taha tonkatama. Paar väiksemat latikat, aga kolle enam tulla ei taha. Suur latikas koeb ka juba.

Päeva skooriks mul vaid 10 haugi, 3 tõugjat ja 2 koha. Ain seevastu laamendas isuga - 20 haugi, 3 koha, 1 tõugjas. Haugide puhul me vist 5 kilo täna lõhki ei saanudki. Kohadest suurim oli 2 kilone.

Veetmeperatuur oli 14 kraadi.

Ja oligi kevadine haugipüügi puhkus läbi.

...

Mida kõrva taha panna?

Tõugjas? Punase maja tõugja ala läks tööle alles 14 kraadise veetemperatuuri juures. Varem tundus tõugjas pigem põhja ligi istuvat (ka lood näitas väga harva keskvees olevaid kalu) ja käivitus vaid jigi loopides või voblerit vedades. Samas Bonderi kääru kärestikus oli kala külmema veega olemas. Huvitav millest selline erinevus?

Haug? Voblerid. Külmema veega toimis jesse (10-12 kraad), siis yozuri (11-13) kraadi) ja lõpuks karikko (12,5-14) kraadi). Rapala väga ei toiminud. Jigitamise värvivalik oli üsna lai ja väga selgeid tegijaid välja ei kujunenud. Alguses tundusid rohkem toimivat pigem pastelsemad toonid koos punasega värviga; veetemperatuuri soojenedes tulid kärtsumad värvid + tumedad (must, pruun) esile. Slaidereid tasus pidevalt loopida. Värvidest hõbedane sinine toimis. Papagoiga midagi ei saanud.

Koha? Midagi hakkas reaalselt juhtuma alles 13 kraadi juures, kuni sinnamaani üksikud ja harva; asi läks tunduvalt paremaks 14 kraadise vee puhul. Tundus, et varem jõkke kala veel ei tulnud või siis tulid üksikud kollid.

Latikas? Saare taguse võib soojema veega, kui 12 kraadi ära unustada. Siis on seal ainult punnid. Varem aga...

Merikas? Keskvee lanti tasub aeg-ajalt vedada (ka pime kana leiab tera :-)); tundub et Bonderi käär ja kümne haru neile meeldib. Rohkem ei oska midagi arvata - ikka hirmus juhuse värk.

Eelviimane päev, 16. mai 2024

Vaikselt hakkab puhkusereis otsa saama. Kaks päeva jäänud. Kui päris aus olla, siis ongi juba pisut pikaks kujunenud. Päevad on hakanud võtma ühesuguseid mõõtmeid, kalad on ka samasugused, erilisi üllatusi sekka ei kipu tulema ja eks iga asi tüütab lõpuks ära. Aga eks võtta tuleb reisist ikkagi, mis võtta annab ja nii olime täna juba kella üheksa paiku peale sättimas.

Päev oli päikeseline ja soe, kergemat tüüpi lõuna tuulega, mis õhtul keeras läände. Päris päevitamiseks mere äär ei sobinud, aga kui õhtul maha trollisime, siis jõe peal oli küll palav.

Alustasime kümne haru teises pooles, kuna merika tsooni trollides märkasime seal paari huvitavat varju, siis panime ankrusse ja piitsutasime neid. Hiljem haru alumine ots, siis tõugja kärestik, seejärel põõsaauk trollides... ja siis loogiline jätk juba mere ääres, sest kõik eeltoodud paigad ei pakkunud võttugi.

Mereäärne päev kujunes juba traditsiooniliselt erinevate püügiviiside harrastamiseks. Ka slaideri loopimise võtsime programmi tagasi. Tõsi, tõugja vobleriga jahtimist punase maja sirgel tegime vaid korra, See vobleri tühja loopimine siin ei paku sel aastal kuidagi resultaati. 

Enim toitsid püügiviisidest jigitamine ja trollimine. Jigitasime suurema osa ajast punase maja all, kus saime lisaks haugidele ka kaks tõugjat, ühe mina ja teise Ain. Tulid nad tunniajase vahega, samast tsoonist. Mõlemad kaalusid 3.45 kg ja vägisi tekkis kahtlus, et tegemist oli sama kalaga, kuna eelmise olime lahti lasknud.

Pealelõunal saime 15 min jigi actionit mere ääres, punase ja rohelise poi vahelises lõigus. Pea iga vise võtt. Osad kalad paadini, teine osa ära kukkusid. Ja siis nagu lõigatult võtt lõppes. Ei aidanud landivahetused ega ankrupaikade muutmised. Haugid oleks justkui edasi ujunud.

Trollimisel töötas täna järjekordselt eriti hästi yozuri rainbow trout, mis tõi mulle ka ühe kohadest. Teise koha toojaks oli musta pea ja kollase kehaga karikko. Kalad olid 2.0 ja 1.5 kilosed. Selle püügiviisi hiigelhetk oli maha tulles, kui Bonderi käär ärkas järsku täiega ellu. Saime selle ühekordsel läbimisel 8 haugi! Lausa ime, et paar endist päeva pole seal midagi pakkunud.

Slaiderdades saime sedapuhku vaid paar haugi. Oskasin kuidagi oma westini hõbedasest slaiderist lahti saada. Trossi lõks oli lahti tulnud ilmselt peale haugiga madistamist ja ühel hetkel oli lant kadunud.

Päev ise oli tervikuna mõnusalt aktiivne ja ilm peaaegu et imeline. Oleks tuul vaiksem olnud oleks ilmselt hirmus palav olla olnud, puhus aga just nii parajalt et liialt küpsetama ei hakanud.

Teist päeva järjest nägime, kuidas kotkas kala püüdis. Sai kellegi kätte ja üritas sellega siis lendu tõusta, samal ajal kajakatest ümber piiratud, kes kõik tahtsid saagist osa saada. Kotkas suutis mõnda aega kala tassida, siis aga uuesti vette potsatas. Lõpuks mitme ponnistuse järel sai ikka minema.

Päeva skooriks oli mul 19 haugi (suurim 5.34), 1 tõugjas, 2 koha. Ainil 10 haugi, 1 latikas (trollides selgapidi otsa jäi), 1 tõugjas.

Vesi 13.5 kraadi.

Linnapäev, 15. mai 2024

Tänaseks oli planeeritud varude täiendamise päev. See, et see juhtus järjekordsele tuulisele päevale, oli lihtsalt juhus. Puhus ikka päris kõvasti.

Tegime hommikujooksu, motoneti külastuse, toiduvarude täiendamise ja loomulikult burgeri lõunasöögi. Kella kaheks saime programmiga ühele poole ja kolisime paati üle. Teine paatkond oli selleks ajaks juba maha tulnud, et haugipuhastusvabriku liinid tööle panna.

Suundusime esmalt tõugjat luurama, seejärel juba joonelt punase maja alla. Tuul oli vastik küll, sõites pritsis pidevalt vett paati. Tänu sellele et tuulas risti jõge, polnud õnneks lainet, nii et püüda seal ikkagi kannatas, kuigi ääretult ebamugav oli olla.

Püügiprogramm koosnes seekord kolmest osast. Slaiderdamine jäi ära, kuna sellise tuulega kusagil rooääres madistada ei tundunud ahvatlev. Teised - jigitamine, trollimine, vobleriga tõugja jahtimine - kuulusid endiselt kavasse.

Esimene jigiround eriliselt ei hiilanud. Haug ja paar võttu. Järgnenud trollimine näitas aga uue soetatud karikko võimekust. Olen üldiselt pigem heledamate voblerite usku - tume vesi, paremini näha - sedapuhku valisin tumedama tooniga ja kus see alles kukkus hauge lammutama. Aini landid ei pääsenud kuidagi enam löögile.

Tõugja jahtimine eelmise aasta tsoonis ei pakkunud midagi. Järgmine jigilaine oli aga juba põnevam. Haugivõtte, äraminekuid, tagasilaskmisi (enam me ühtegi ära ei võta!). Lisaks meeldiva üllatusena, roosaka vertikaalse jiigitamise silikooni otsa, tõugjas. 3.63 kg.

Siis uuesti trollimine, mis andis Ainile 2.12 kilose koha. Muidu oli aga põhitegija endiselt uus karikko, kuni ühel hetkel tast ilma jäin. Haug oli otsas, väsitasin teda ja siis ühel hetkel... ei tea kas oli mingi täke kusagil nööril kahe silma vahele jäänud või andis sõlm järgi. Kala nii suur ka ei tundunud, et 25 cm pikkuse trossi koos landiga kurku ahmaks. Kahju. Hea lant oli, peab sellise uuesti ostma.

Kolmas jigipaus pakkus veel enam actionit. Haugid said vist aru, et õhtune võtuaeg on käes. Palju proovimisi ja äraminekuid. Ainil lisaks üks tõugjas 3.33 kilone. Seejärel jahtus aga paik maha ja peagi isegi lahkuma trollisime.

Lisaks punase maja sirgele tuli tünni lõigul kaks võttu ja Bonderi käärus üks kala. Kuidagi lahja. Õhtu lõpetamiseks kolisime nn tõugja "kärestikule", kus esimese viskega sain veel ühe tõugja (ca 2.5 kilonme, see läks vette tagasi) ja ühe 6 kilo kopikaga haugi. See tegi Aini trollimise haugile mõnekümne grammiga ära. Ilmselt ka suurim haug, peale Aini kunagise 9,5 kilose, mille käsitsi (ilma kahvata) välja võtnud olen. Tookord said näpud äestatud, seekord oli jäid nad terveks.

Õhtu lõpuks trollisime pinnalatidedega merika ala, kus loomulikult võtte ei toimunud. Tegime kõik õigesti, aga punased, need vedasid meid alt :-)

Päeva saldo 17 haugi, 2 tõugjat. Ainil 6 haugi, 1 koha, 1 tõugjas.

Vesi oli 12.5 kraadi - tundub, et sellest veesoojusest alates algas jões karikko aeg.

Suvi, 14. mai 2024

Lubas päeva peale 22 kraadi sooja ja seda tegi ka. Terve päev päikest ja üsna nõrka tuult tähendas sisuliselt praadimist tasasel tulel. Sellest hoolimata pidi vähemalt hommikul peale minnes fliisile lisaks talvejope peale panema. Merelt õhkas külma hingust, mis ennelõunal sooja taltsana hoidis.

Startisime poole kümne paiku ja alustasime tõugja tsoonis. See pakkus meile üllatusena 5 võttu. Neli mulle ja üks Ainile. Paar kala püsisid natukese aega otsas, enne kui lahti pääsesid. Eeldatavalt tõugjad, aga no mürki selle peale võtta ei julgeks. Veetemperatuuri tõustes tundub neile elu vaikselt sisse tulema.

Paarsada meetrit allavoolu saime käe valgeks, ahvenatega. Nood jäid ikka pikaks ajaks ainukesteks, kes paadini tulid, sest kui mere ääres püüdsime, siis esimesed võtud pääsesid kõik jooksu. Nii jigitades kui ka trollides. Kala oli alguses ikka täiesti passiivne, võtt selline aeglane otsa vajumine.

Alles lõuna paiku hakkas vaikselt juhtuma ja seda seekord nii jigi, trolli kui slaiderdamise peale. Haugi sort oli pisut väiksem kui päev varem, aga kala vähemalt näris. Lisaks lõi Ainile punase maja all kaks tõugjat otsa (2.88 ja 2.3 kilo).

Trollimises leidsin landikastist avamata rainbow trout yozuri, mis teistel lantidel täna selja prügiseks tegi. Lisaks tundus, et endiselt läheb peale disco muusika - kui eile meeldis haugidele Fancy "Bolero", sis täna mindi käima ABBA loomingu peale :-) Üldse päästis muusika tänase päeva, ilma selleta oleks ikka väga loiuks asi kätte läinud.

Slaiderdamine toitis seekord vaid ühes kohas kus püüdsime. Sealt ankrust kokku kahepeale kuus kala, muud ankrud aga midagi ei pakkunud. Sai proovitud mõlemal pool jõge.

Kulgesime kuni kella neljani seal rajoonis ja siis tulime püügipäeva lõpetuseks Bonderi kääru, kus Ain õhtu lõpetuseks kopikas alla kahese koha karikkoga ära rääkis. Pool kuus tulime juba maha ära. Sellise soojaga tervet päeva enam püüda ei jaksagi.

Mul kokku 15 haugi. Suurim 5 kilone. Lisaks üks ahven. Ainil 8 haugi, üks koha, kaks tõugjat, üks ahven.

Mehise ja Anti paat leidsid ühe 5+ kilose koha üles ja selle kõrvalt ka 7.6 kilose haugi.

PS! Peale sauna ütles Ain, et rohkem haugi ei võta. Liinitöö lõpetab :-) Ma pole fileerimisnuga veel väljagi võtnud :-)

Soomes, 13. mai 2024

Hommikul toimus jooksmine ja siis peale seda alles kella üheteistkümnest läksime peale. Kuna tänasest algas suvi ja õhutemperatuur tõusis pea paarikümne kraadini, siis ootas meid ees mõnus päikeseline, soe ja kergemapoolse tuulega päev. Mõnusad tingimused lihtsalt olemiseks.

Päev jagunes neljaks püügiviisiks: jigitamine, slaiderdamine, trollimine ja vobleriga tõugja püüdmine. Nende nelja stiili vahet me päev otsa tuterdasime. Kui üks püügiviis väsitas ära, võtsime teise. Kui see tüütas ära tuli kolmas... ja nii päev otsa, ringiratast. Nii ei tekkinud igavust ja vaheldust oli pidevalt. Lisaks aitasid aktiivsemad püügiviisid päevases päikeseletargias uinumast takistada.

Slaiderasin westini ujuva slaideriga. Viis kala. Suurim 4.3 kilone.  Ain kogus harjumiseks pikalt hoogu, katsetas kõiki erinevadi variante, siis vahepeal loobus... ja alustas uuesti. Lõpuks asjale pihta sai. Kaks kala selle stiili pealt.

Jigitamine täna praktiliselt ei toitnud. Saime vaid kaks kala. Mina ühe 1.9 kilose säina ja Ain ühe haugi. Too viimane oli täpselt kala keskkohast kinni tragitud ja selle venitamine suures voorus võttis oma kümme minutit aega. Ka kahva toppimine sellises asendis kala puhul on üsna valuline tegevus. Lihtsalt ei mahu ristipidi...

Trollimine pakkus päeval vast enim tegevust. Punase maja ja punase poi vahel oli mingi hetk selline, et me ei saanud sellelt 200 meetriselt lõigult lihtsalt minema. Pidevalt tuli kala otsa ja kui lõpuks haug lahti päästetud sai, alustasime trollimist samast kohast kus enne. Ja siis kõik see asi kordus... kuus korda kulus enne kui saime punasest poist mööda ja kergendatult ohkasime.

Lantidest olid täna tegijad jessed. Ainil punakas-must-valge, mul hõbedane. Yozuri omad olid ka päris tublid, aga karikko ja rapala omad käisid täna lati alt läbi. Nii UL variandid kui ka tavalised. Karikkod tõid vast kaks-kolm kala kokku, aga üks neist oli Aini saadud 2.35 kilone koha. 

Vobleriga tõugja püüdmine oli neljas teema, mida täna käsitlesime. Alustasime eilsest tõugja paigast, siis kammisime punase maja sirge ala korduvalt. Õhtu pool proovisime Bonderi kääru kärestiku osa ja eilset tõugja paika uuesti. Teine katse oli edukam ja 1.95 kilone õnnestus hõbedase jessega välja meelitada.

Tegelikult oli viies püügiviis veel. Õhtul trollisime merika lõiku kümne harus. Raudselt tegime kõik täiuslikult, ainuke häda oli see et forell polnud koostöö aldis ja ei andnud ennast näole :-) Miks mul on tunne, et võime seda tegevust oma mitukümmend korda katsetada, ilma et tulemust tuleks.

Päeva saldoks oli mul 17 haugi. Suurim 5.3 kilo. Päeval oli mõõt väga ilus, alla nelja kilo haugi naljalt polnud. Hiljem läks mõõt väiksemaks. Lisaks üks tõugjas ja üks säinas. Ainil 10 haugi ja üks koha.

Veetemperatuur on 11 kraadi.

Ulme päev, 12. mai 2024

Ulmeline päev. Mida kõike täna paati ei tulnud. Erinevaid liike, parajaid hauge ja paar üllatuskülalist veel pealekauba. Lisaks oli täna lõpuks ometi normaalne ilm, kus tuul ei puhunud enam kõrvu peast. Sompus ja parajalt soe, 13 kraadi. Kerge lõuna tuul. Imeline päev, paremat oleks raske tahta. Aga alustame algusest...

... Kell oli umbes pool üheksa kui paadi sadamast lahti lükkasime. Tee peal mõtlesin, et prooviks enne minekut kusagil, aga kuna tuul oli täiesti nullis, siis tundus juhuse kasutamata jätmine justkui patt. Ikka otse merele.

Algus oli konarlik. Panime ennast peale punast poid ankrusse ja kulgesime viskepikkuste kaupa allavoolu. Vaikus. Ei ühtegi puudutust ka, kui alles miski kolmandas ankrus lõpuks üks haug lasi ennas kiirabi silikoonil ära rääkida. Peagi sai Ain ka võtu ja tundus, et nüüd läheb actioniks, aga ei - Ain oli 1.1 kilose latika otsa traginud. Action jäi ära.

Umbes tunnise ponnistuse järel otsustasime  trollides parematele jahimaadele siirduda ja otse loomulikult tegi see püügiviis kalal suu lahti. Lühikesel poolekilomeetrisel lõigul tulid mõned haugid paati ja mõni pääses ka jooksu. Kuna iga võtu järel vajusime kala väsitades voolus sisuliselt algusesse tagasi, siis oli teekond punase maja alla kui üks lõputu lugu. Eht eestlaslik laulusalm, ikka kaks sammu edaspidi, üks samm tagasi, sobib siia meie paadi liikumist illustreerima.

Punase maja all tegime jigitamise. Lood lubas kala ja jigitamine ei petnud ka. Tõsi ühest ankrust naljalt üle ühe haugi ära ei rääkinud, aga tegevust oli piisavalt, et lõunani sellel lõigul aega veeta. Siis väsisime pigem ise ja kolisime trollima. Jessede ja karikkote maavõistlus vajas pidamist ja lisaks tahtsime tõugjat proovida. Trollimine toitis, tõugjas aga polnud kodus.

Pealõunal tegime veel kontrolltiiru merel nii jigitades kui slaideritega rohuäärt kammides. Seal me kedagi ära rääkida ei suutnud ja nii trollisime kodupoole minema.

Jõgi on ikka iga päevaga elavamaks muutumas. Nii saime punase maja sirgelt kala, tünni sirgelt ja ka Bonderi kääru alguses. Mingi hetk kajakate parve silmitsema jäime ja otsustasime selle koha ka läbi piitsutada. Tükk aega tühja loopimist ja siis korraga väikse jesse otsa võtt. Kala võitles suhteliselt laisalt ja olin kindel, et tegemist on haugiga. Üllatusena aga "puri" veepinna kohale kerkis. Tõugjas. 2.6 kilone. Ain järgmise viskega samast veel ühe haugi välja võttis.

Koht iseenesest on lahe. Voolu sees, meeter kuni kaks vett ja rämedalt kive täis. Sobiks nii forellile kui tõugjale suurepäraselt. Järgmistel päevadel peab seal kindlasti kontrollpeatusi tegema.

Kuna jutt paadis juba forellile ja tõugjale läks, siis otsustasime kümne haru madalavee lantidega trollida. Haugist oli ju enam kui küll ja kohast pole kippu ega kõppu, seega polnud meil ka miskit kaotada.

Pool kilti sõidetud kui loodil järsku pooles vees kala näitas. Oli teine selline kolmnurga kujuline, mis Aini teooria järgi haugi tähistab. Ütlesin veel, et egas pooles vees olev haug ei võta, kui Aini ritv kreeni vajus. Sel ajal kui ma oma ritva välja võtsin sõnas Ain järsku - forell. Siis läks kiireks kahva otsimiseks ja peale pisikest väsitamist kala kahva mahutati. Ilus kala. 76 cm pikk. 3.68 kilo raske. Täielik jackpot.

Ja ega rohkem polnudki midagi teha. Tulime koju ära. Kokku mul 12 haugi ja tõugjas. Suurimad haugid 6.0 kilone ja 5.7 kilone. Ainil 7 haugi, latikas ja forell. Oli üks müstiline päev.