Koju, 24. september 2017

Viimase päeva hommikul ajas Simm rahva juba kella seitsme paiku üles. Nii nägime ikka päris hommiku ka ära. Päris ilus oli -  päikeseline ja karge. Tuul ka üsna nõrgake. Peale kella kaheksat sättisime ennast vee peale.

Alustasime suure kala paigast. Kolm ankrut, igas kolm-neli viset. Tulemuseks paar nagistamist ja Tarmol üks ... haug. See ei olnud küll põhjus miks nii vara ennast üles ajada. Ainukeseks kalaks see jäigi ja kiirustasime merele minema. Ilma vahepeatusteta.

Jõe suudmes kaks paati. Üks neist Kõutsi ja Simmi, teine soomlaste. Pühapäev ei ole kohalikele ilmselt varase ärkamise päev. Või on hoopis põhjus selles, et kala siis ei võta. Igal juhul sai järgmine tunnike nullitatud. All keskid olid - lood näitas pakse kalaparvi, ilmselt latikad ja nurud - kuid korralikke võtte polnud. Vaid mingid nõrgad puudutused, kui lant läbi parve vajus...

Kella poole üheteistkümneks oli meil sellest
nullitamisest enam kui küll. Otsustasime trollima minna. Tegime punase maja alt sügavani välja. Tulemuseks miinus üks - kaotasin landi. Ei ühte ainumastki võttu polnud. Uskumatu antinärimine käis.

Sügava peal pisut loodisin ja kui ühes kohas kaks kala pildile mahtus, panime paadi korraks ka ankrusse. Hoppaa ja kolmanda viskega ronis veest välja koha. Mõõdukas. Heleda täpilise silikooniga. Tarmo sai ka ühe võtu (kalu oli ju pildil kaks:-) ja sellega sai tippvõtt läbi. Tegime veel ühe ankru ja peale seda hooga sõites kümne haru lõppu. Plaan oli trollida sealt koju.

Kontrolli mõttes sai paat loomulikult korraks ka ankrusse pandud. Paar viset tühja ja siis jäi teise parempoolse kalda poole visatud lant kuhugi kinni. Hetk hiljem hakkas maakera liikuma ja hetkega oli päevane letargia pühitud. Tegin igaks juhuks veel haakimise ja kala hakkas selle peale liini teises otsas pekslema. Natuke lõugu lõgistanud, otsustas poiss ujuma hakata, liikudes haru parema kalda alt kaarega, nii et nöör oli kogu aeg pingul, teise kalda alla. Seal jäi ta korraga kinni - ei liikunud edasi ega tagasi. Arvasin et kivi taga ja manööverdasin paadi pisut teisele liinile ning kala sai uuesti liikuma, jättes enda taha veepinnale rebitud kupulehed.

Järgnes pikk madistamine paadi lähedal, kaks katset paadi alla ronida. Üks katse ahtrist, teine vööri poolelt. Mõlemad õnnestus kuidagi pareerida. Seejärel paar kümne meetrist sööstu enne kui ennast veepinda lasi tõmmata ja lõpuks ära kahvata. Polnudki teab mis väga suur haug (kaaluma ei hakanudki), aga selline korralik igiliikur. Siiamaani raudselt lahedaim sõit mida siinsed haugid on pakkunud. Pehme jigmaster ritv oma pehme olekuga ei lase sellist poissi nagu notti paati vedada ja annab kalale võimaluse korralikult oma jõudu demonstreerida. Ikka väga mõnus sõit oli olnud.

Peale seda trollisime koju ära. Tee peal paar haugitatti veel kiusamas käis, kuid kohaga oli taaskord kümne sirge peal kehvasti.

Simmi/Kõutsi paadil paar haugi. Kohasid polnud. Paar punni olid otsas käinud, kuid enne paati plehku saanud.

...

Kokkuvõtvalt üsna nadide tulemustega reis. Kaks esimest päeva polnudki nagu väga hullud, aga nädalavahetus vajus ikka täiesti ära. Voolu polnud ja kala lihtsalt ei närinud. Vee temperatuur ka alles 12.5 kraadi. Haug mässab alles rohus, sügis pole veel alanudki...

Kohalik ridaõnge panija olla rääkinud, et paar nädalat tagasi olid suured 5-6 kilosed kohad jões. Vool oli siis mega tugev ja suur koha ronis kümne harusse. Nüüd vool olematu ja kala kusagile kadunud. Tulemused ka temal nõrgad.

Lahkudes andsime teatepulga Bonderi seltskonnale üle - vast läheb neil paremini.

Päikene paistab ja ... 23. september 2017

Ilmateade oli helde ja lubas pealelõunaks päikest. Ka tuule vaibumist. Seetõttu otsustasime hommikupooliku jõe peal passida ja pealelõunal ennast merele vedada. Äratus oli kell 8 ja pool kümme võtsime suuna jõele.

Vastik ida tuul, pilves ilm. Suund otse eilse kena koha pakkunud paika. Ja kohe läks ka huvitavaks. Eriti Tarmol. Tal mitu võttu järjest, mul vaid üks ja seegi konn. Päädis see lõpuks sellega, et Tarmol kargas landi otsa keegi korralikum kala. Tuli vaevu venitades paadi alla välja ja tegi seal järsu sööstu ... ning kadus koos landiga. Nöör oli katkenud. Põhjus oli lihtne - sidur oli kinni keeratud. Ilmselt päris ilus koha oli...

Kala minek pani korraliku pitseri tervele järgmisele tunnile. Vaikus vee all. Täiega. Ei ühtegi põksu ka mitte. Tegime siis lohutuseks samal sirgel trollimise tiiru - samuti ilma võtuta.

Kella kaheteistkümne paiku hakkas vaikselt päike pilvedest läbi piiluma. Panime ennast uuesti samasse tsooni ankrusse ja mingi hetk sain kasti kalaseks. Ei miskit erilist. Jätku aga kuidagi ei kippunud tulema. Aegajalt paar üksikut togimist, kuid korralikke võtte mitte. Kell pool üks otsustasime merele kobida.

Kontrollpeatused Mehise kuivanud lepa all ja suure augu järgsel nõlval. Lood näitas kala, aga võtma neid ei saanud. Edasi juba punase maja sirgele välja. Huhh kus seal oli paate. Pea kümme paati erinevate alade peale laiali laotatult. Meie roheline poi oli ka hõivatud ja nii kobisime punase poi vastaskallast proovima.

Sain sealt nelja viskega kolm võttu, ühest ja samast kohast. Otsa ei jäänud. Ei aidanud järgnev värvide mäng ega mängu muutus. Kala togis, ilmselt kinnise suuga.

Mingi hetk jäi roheline poi ka vabaks ja kolisime sinna üle. Ka seal olukord üsna sama - miskid togimised aegajalt, kuid lihtsalt ei võta ära. Sama jama kestis õhtuni välja. Tegime aegajalt paar trollimise tiiru ja tulime siis uuesti samale sirgele tagasi. Olukord ei muutunud isegi kella viie paiku tekkinud vooluga. Ka trollimine polnud suurem asi, paar kala saime, aga erilist närimist polnud.

Õhtuks tulime veel suure kala tsooni tagasi, kuid ka seal kestis vaikus loojanguni välja.

Kogusaak sedapuhku ülinutune - 6 kala käispaadis, 2 kannatas ära võtta; Tarmol üks kala ära võetav. Teine paat trollis enamuse päevast mere ääres ja lõi ka meie kohad üle, aga viis koha kokku pole ka just hiilgav tulemus. Päeva päästis neile trollides otsa karanud 9.1 kilone (108cm) haug. Üks kala oli veel lõksu sirgu vedanud. See kõik muidugi Jaanusel, sest Kõuts põõnas terve päeva paadi ninas. Hoolimata magamisest lükkas Kõuts ümber kõnekäänu - magavale kassile hiir suhu ei jookse - ja korjas päeva jooksul välja kaks koha.

Aga päikest saime me kõik enam kui küll:-)

Lääne Soomes, 22. september 2017

Hommik algas meil hilja. Põhjus puhtalt selles, et väljas pilves ja hall ilm. Õhtune pikem meelelahutusprogramm ei olnud kindlasti selle põhjuseks:-) Jõele sättisime alles kusagil poole kümne paiku.

Päeva alustasime saare tagant. Eile teine paat seal kontrollimas käis ja ei saanud midagi. Ega meilgi paremini läinud. Miski võtupoja sain ja see oli ka kõik. Voolu polnud, suur koha polnud kodus. Edasi kümne haru pidi allapoole. Kivipaisu taga - üks võtt null kala. Paatide sisselaskmise kohast allavoolu mitu ankrupaika, üks kohapunn tulemuseks. Lõpuks sirutasime paadil jalad välja ja panime otse mere poole minema. Sügava peal üks kontrollpeatus ei andnud ka midagi.

Kell juba pool kaksteist kui punase maja sirgel rohelise poi juures ankrusse sättisime. Päike isegi korraks sel hetkel pilve tagant korraks vabanes... Esimene vise ja esimene kala kastis. Must-valge kp paitsi. Tundus, et jõudsime just õigeks ajaks, aga ei. Samast ankrust veel paar võtupoega, järgmisest miski punn, ülejärgmisest... asi kiskus aina vaiksemaks. Mängisin oma traditsioonilised värvid - kloun, mootoriõli, vale mootoriõli läbi; lisaks panin otsa ka mitte traditsioonilised - kiirabi, miski imelik lilla lant, siis veel üks lilla, rohekas punase sabaga, veel paar erinevates toonides kp paitsit... Ei aidanud seegi. Võtt oli lihtsalt läbi saanud.

Järgmine peatus punane poi. Seejärel mere peal olev punane poi. Mõlemast paar märki et kala all (togimist) aga korralikke võtte mitte üks teps. Otsustasime lõunasele trollimisele üle minna.

Pikalt ei teinud, mereäärne sirge. Kaks võttu, üks kala paati. Roheliste triipudega jessega ... ja siis jäin sellest voblerist ilma:-(  Tegime siis veel paar jigitamise ankrut oma tunnikese jagu ja kuna ikkagi midagi ei juhtunud, trollisime ülesvoolu minema.

Merest järgmine sirge oli väga hea. Päris mitu võttu ja ka mõned kalad paati. Kollase jessega. Sügavast aga ülesvoolu olev sirge null mis null. Ei ühtegi võttu terve sirge ega ka kääru peale. Esimene elumärk punnkoha näol tuli alles ilusa maja all. Mingi hetk oli vool ka tekkinud ja nii polnud pointi sügava peal rohkem püüda - sangpommi oleks pidanud koos konksuga kasutama, et põhja kätte saada...

Panime ennast ilusa maja kanti ankrusse ja sain ka ühe korraliku kala otsa. Ära läks. Puhas oma viga - seal üks paha koht ja sellest üle kerides arvasin, et lant põhja kinnitus, aga ei, ühel hetkel sain aru, et kala, aga haakimise olin lihtsalt maha maganud...

Paar ankrupaika seal kandis, siis kõrkjate äärde. Õigemini kohta, kus kunagi olid kõrkjad, nüüd enam aga millegipärast enam neid pole. Tegin seal oma korrapärased kolm viset ja kavatsesin neljanda ajal öelda, et läheme edasi, kui ootamatult kümme meetrit enne paati korralik mütakas. Ja kohe keegi nagu hailõugadega lõgistama pani. Kala suurus ilus, võitlus nagu haugil. Mässas päris pikalt põhja peal, enne kui pinda sain. Ilus koha hoopis. Pisut üle 2.5 kilo. Väga mõnus sellist tõmmata.


Koha ei ole ju enamasti ühe kaupa ja nii pommitasime edasi. Pea pool tunnikest samas ankrus. Proovisin ka landivahetust, kuid tulu ei miskit. Tundus et see koha oli ikka üksik, või siis keeldusid teised millegipärast koostööst. Ankrupaik allavoolu sain ka ühe kena võtu ja kellegi üle kilose kala ka korraks otsa, aga ära kukkus. Kuna kogu see võtt oli uskumatult kaootiline, siis otsustasime lihtsama vastupanu teed minna ja kolisime kümne harule trollima. Ega seegi parem olnud - terve pika sirge peale null võttu. Mismoodi need lõuna eesti mehed siit neid kolle trollides välja meelitavad, aru ei saa...

Õhtu lõpetasime saare taga nullitades. Päeva peale kokku mul 12 koha, millest 6 ära võtsin. Tarmo ühe koha paati sai ja paar punni kosuma saatis. Lisaks ta kahe haugiga maadles. Õnneks need meie kasti ei maandunud. Üks pääses vabadusse ja teine jäi Kõutsi püünisesse kinni, kuna too juhtus õigel ajal õiges kohas olema. Teine paat sai lisaks meie haugile veel kaks koha ja hulganisti diskomuusikat kohalikele pärismaalastele mängitatud. Nüüdsest siinkandis enam soome poppi ei kuulata:-)

NB! Päeva nael oli üks paadike, mis purjetades allavoolu merele suundus. Ilma mootorita. Kuidas ta küll tagasi sai:-)

Lääne Soomes, 21. september 2017

Pikk paus kalapüüki sai lõpuks läbi. Vahel lihtsalt läheb nii...

Täna maandusime Lääne Soomes mökkisse neljakesi - Tarmo, Kõuts, Simm ja mina. Teised kõik siin korduvalt käinud, Simm esimest korda. Kella nelja paiku jõudsime kohale ja kohe sai ka veele tormatud.

Ilm mõnusalt hilis-suvine, päikest piisavalt, sooja parajalt, tuult mõõdukalt. Ida kaarest. Paadid valmis seatud panime minema. Esimene peatus kümne märgi all, teine sirge teises otsas. Paar ahvena togimist ei andnud mingit lootust ja nii panime järgmisena merele minema. Punase maja alla. Alustasime rohelise poi tsoonist.


Skoori avas esimeses ankru paigas Simm - koleda erksa rohelise otsa kobistas üks alamõõduline. Nibin nabin alla mõõdu, selline 44,95 senti. Rändas tagasi vette. Viis minutit hiljem ka minul võtt ja esimene kala kastis. Himustas teine must-valget kp paitsi lanti.

Ankur edasi veel üks koha, napilt alla mõõdu. Seejärel kaks ilusat võttu - keegi tagant ründas, nööri lõdvaks lõi... haakimisele aga otsa ei jäänud. Ja siis vaikus. Päris pikalt. Peaks ju parim võtu aeg olema, aga jões täiesti vaikus. Kolm soomlaste paati traalis edasi tagasi, neil vobleritega mõni üksik punn ja ka midagi paremat ei paistnud. Tegime siis vahelduseks ühe trolli pooltunnikese.


Kõuts ja Tarmo lahkusid umbes samal ajal üles voolu.

Trolli tiir ühel pool, võtsime siis uuesti algsesse tsooni ankrusse. Mingi hetk mul kolm koha pea järjest, mis kasti rändasid. Siis paar punni... Jaanus muutus aina vaiksemaks, kuni lõpuks landi vahetuse käigus suure viidikani jõudis - ja hoppa kaks kala kasti meelitas. Kuna päike oli juba loojunud, siis kihutasime peale järgmist ankrupaika paadiga mõni kilomeeter ülesvoolu, et kolle trollida. Null võttu, kummalgi... ja sellega oligi päev oligi läbi.



Kokku siis mul 7 koha, 4 kasti, Simmil 4 koha, kaks kasti. Simmi kohad olid muidugi korralikumad - nood meelitasid õhtul konjaki pudeli lauale. Ikkagi esimesed mõõdukohad. Teisel paatkonnal kaks koha, kummalgi püüdjatest üks. Mõlemad kalad trollides.

Homme siis esimene täispikk päev ootamas.