Kolmapäevane ilmaprognoos ei erinenud eelmise kahe päeva omast. Võibolla kraadi jagu vähem sooja - sügis ju käes.
Hommikul väga pealeminekuga ei kiirustanud, kuna päris külm oli. Sellegipoolest olin kella üheksast peal. Tegin kontrollreidi linna, et veenduda selles, et müra ja rahva sees kala püüda mulle endiselt ei meeldi ja kuna koha võtte polnud ka, siis olin tunni pärast suundumas juba mere poole.
Päeva jooksul oli seekord kaks aktiivsemat hetke. Esimene tuli veerand ühe paiku, kui kuldse jigi otsa lendas kahel järjestikusel viskel kaks kena koha. Suurim neist 1.85. Ja nii nagu eile oli see aktiivsuspuhang lühike. Kolmandat võttu enam ei pakutud, hoolimata pingutustest samas ankrus ja ka teises peatuspaigas.
Teine helgem hetk tekkis minul kella kuu paiku, kui sain samast ankrupaigast, mis päeval sisu oli pakkunud, korraga neli võttu. Kolm võtjatest ei jäänud otsa. Üks eriti hea pauguga otsa lennanu korraks jäi kinni, aga siis kukkus ära. Tundus kena poiss. Võtsid rohelist värvi. Lisa aga ei tulnud ja tegin vahelduseks lühikese trolli tiiru. Kümme minutit hiljem samasse tagasi jõudes, lendas kuldse jigi otsa koha enne kui lant põhjagi jõudis. Seekord sain kala ka kätte.
Muidu ülejäänud päev aga... kolm jigi võttu ja kaks trollimise võttu (pruuni jessega). Seega suhteliselt sarnane päev eilsega, kuigi võttude arv oli topelt parem.
Kokku viis mõõdukoha. Suurim 1.85.
...
Neljapäev oli selle reisi viimane päev.
Üllatavalt soe hommik oli ja ega päev ka väga külm ei olnud. Veetemperatuur oli langenud 13 kraadini.
Päeva veetsin mere ääres ja väga igav täna ei hakanudki. Pea igas ankrus midagi juhtus, kuigi kala anti väga harva. Toimisid beezikas ja roheline värv. Huvitaval kombel anti pea igas ankrus märku esimese viskega. Peale seda aga mitte kui miskit.
Hommikul voolu polnud. Ennelõunal vaikselt tekkis ja kella kolme paiku pidin lausa 25 grammise raskuspea otsa panema. Enne seda vehklesin terve päeva 12-17 grammistega.
Huvitaval kombel trollimine üldse ei toida. Täna vaid kolm võttu. Terve reisi suutsin voblerite landikadu vältida, täna komistasin... koguni kaks korda. Hooletus mismuud. Kollane jesse ja valge külje ning roheka kõhuga karikko jäid vette :-(
Kokku täna siis kuus mõõdukala. Viis võtsin kaasa. Suurim 1.7 kilo. Vaid üks kala trollides, ülejäänud jigitades.
Esmaspäev otsustasin varase pealemineku teha. Mine tea äkki närib hommikuti... Peale läksin juba kella kaheksa paiku, kui päike alles sirutas metsa tagant ennast välja. Maru külm oli. Päev tuli ka jahedam kui eile. Enam jope lukku lahti teha ei saanud.
Varasest minekust polnud aga mingit tolku. Esimese võtu sain mere tsoonis alles paar tundi hiljem. Voolu polnud, kalad ei närinud. Päev kujuneski üsna igavaks. Kokku vaid viis võttu jigitades. Trollides siiski natukene midagi pakuti. Kaks mõõdukoha, mõlemad pruuni jessega.
Paar trollides võttu oli veel. Meeldejäävaim rohelise jessega, kui õhtupoole kümne haru trollisin. Liinide all lõi otsa korralik kala. Tükk aega jagelesin temaga. Paadi alt üles ei saanud ja jälle kukkus ära nii et kala ennast ei näinudki. Ilmselt korralik koha.
Muidu aga oli üks neis päevadest, kui vaikselt igav hakkas.
...
Teisipäeva hommik oli maa valge. Korralik külm. Päeva peale tegi päike küll sooja ja õhtupoole oli täitsa mõnus olla, aga üldiselt oli vilu. Igatsesin oma talvekombet.
Päev oli suures osas sarnane eilsega. Paar erinevust siiski oli. Esiteks tekkis lõunapaiku korralik vool, mis tõsi küll mingit veealust elevust ei tekitanud. Teiseks sain kella poole üheteistkümne paiku oma "15 minutit".
Olin poolteist tundi juba nullitanud ja polnud võttugi saanud. Siis läksin rohelisest poist allapoolsest alast alustades trollima. Kohe lendas pruunika jesse otsa 2.25 kilone koha. Läks veel sada meetrit ja teine kala lendas otsa. See küll vaevu kilo kanti. Panin siis ennast koheselt samasse ka ankrusse ja sain esimese kuue viskega neli võttu. Kilone kala, väike alakas, üks ei jäänud otsa ja viimasena 2.8 kilone koha. Tulid nood kuldse jigi peale. Pärast viimast kala aga täielik vaikus. Ei aidanud värvide vahetused ega uus ankrupaik. Võtu veerandtund oli läbi saanud.
Ülejäänud päeva tiksusin samas tsoonis. Sain selle aja peale vaid kaks võttu jigiga ja kolm võttu trollides. Viimasega oli otsas ka 3+ kilone kala. Käis korra pinnas ja siis sai konksust lahti. Töö "peaaegu ärategijaks" osutus hõbedane-punase sabaga karikko. Hiljem too ennast natukene kompenseeris kui tõi koju 1.35 kilose koha, konksuga seljast kinni. Üsna samalaadne võitlus nagu suuremaga, vaid saak kõvasti väiksem.
Õhtul mingit võtulainet ei tulnudki. Kokku siis 7 mõõdukoha. 4 trollides ja 3 jigitades. 5 tükki võtsin ära. Kaks alamõõdulist ja üks haug ka veel lisaks. Too viimane tuli hommikul kontrolltrolli tehes saare juurest.
Nüüd on stabiilselt ilusad ilmad olnud, kuid võtule soosivalt pole need mõjunud. Imelik seis on jõel.
Laupäev läks nii aia taha kui üldse annab. Ilm oli ilus päikeseline ja soe, isegi jope sai maha võetud. Tuul oli vaikne, kahjuks küll põhja kaarest. Vool korralik - alla viie meetri sügavuses sai 25 grammiga hakkama, peale viite meetrit pidi juba 30 grammi kasutusele võtma. Kõik oli nagu ok, aga võtuga oli kehvasti.
Sain päeva peale vast 6-7 jigi võttu ja null võttu trollides! Minu landikarbis õiget trollimise lanti ei tundunud olevat. Päeva naelaks oli lõuna paiku saadud korralik pauk. Kala jäi otsa ja võttis aega et teda paadini venitada. Siis istutas ennast põhjapeale paigale ja edasi ei tulnud. Raputas peaga ja hoidis sabaga põhjast kinni. Mingi hetk tuli konks lahti ja läinud ta oligi nii, et teda ei näinudki. Kahju. Ilus suur koha tundus käitumise järgi.
...
Pühapäev tegi samasuguse ilma. Vaid tuule keeras kagu suunast puhuma. Peale sättisin suhteliselt hilja, peale hommikust jooksmist. Nii kella 10 paiku.
Eilsest mereääre pettumusest lähtuvalt otsustasin esmalt vaadata muid paiku. Ilusa maja sirge näitas üle trollides kenasid kalasid. Tegin seal viis kiiret ankrupaika aga ei saanud võttugi.
Järgmisena kopra auk ja sealt allavoolu. Jälle trollisin esmalt selle üle ja siis sobivamates paikades tegin ankrupeatused. Kahes kohas. Kopra augus endas ja sügaviku lõpus madalamaks mineva ala servas. Jälle null võttu.
Edasi suundusin juba mere äärde. Punase maja alla, kus üllataval kombel polnud kedagi püüdmas. Pühapäev, kõik vist magasid ennast välja. Sain endale seetõttu sobivad ankrupaigad järjest valida ja peagi sain käe kalaseks. 46 cm koha. Rändas tagasi. Kasti saamise alammõõt on nüüdsest 50 cm.
Terve päeva kuni kella poole kuueni veetsingi seal. Tegin vaheldumisi jigi ja trolli. Trügisin tekkinud paatide vahele endale ankrupaigad välja. Korraliku võtulainet selle aja sees ei olnud. Aegajalt tiksus midagi ja tundus, et mida õhtu poole seda kehvemaks.
Vool mis hommikul oli nõrk, rauges õhtuks päris maha. Sain kokku 7 mõõdukoha - 4 jigiga, 3 trollides. Sort aga väike, vaid kaks mahtus kasti... Kaks punnkoha ja üks ahven ka veel lisaks.
Trollides sain võtud rohelise jesse ja ülisügavale mineva deepdanceriga, mis oli sellistes jõuluehte värvides, mille kirjeldamiseks mul sõnu pole. Teiste lantide (oma 10 varianti käis läbi) peale ei saanud võttugi.
Jigitades tundus teema olevat hõbedane säbru. Võtud tulid nii wake viidika, kuldse, roosa-hõbedase, rohelise-hele tera, rohekas kollase heleda säbruga... Tumedate toonide ja kohupiima laadsete toodetega ei saanud seekord võttugi.
Õhtul maha tulles trollisin suurema osa koduteest läbi. Kala kuni põõsa auguni tundus olevat. Siis pikka maa tühjust ja ilusa maja tsoonis olid jälle kaared ekraanil. Võtte aga ei saanud.
Ilmaprognoos tulevikuks on üsna helge. Lubab pikalt kuiva ja stabiilselt sooja ilma. 15 kraadi kanti + päikest. Nii oli ka täna. Päeva halvim osa oli endiselt tuul. Too ei olnud küll enam nii tugev ja keeras rohkem loodest puhuma, aga lainet tegi ikka veel liialt. Sooja oli aga juba nii palju, et tegin talvejopel pooleks tunniks luku lahti. Asi seegi.
Üheksa paiku sättisin veele. Esmalt suund saare taha, kus... kaotasin oma eilse päeva jigilemmiku, valge kohupiima silikooni. Olin enne seda veel ühe võtu saanud, kuid kala keeras ennast mätta taha ja pääses seejärel plehku. Kahtlusaluseks sai kuulutatud latikas.
Edasi juba mere äärde. See mis ees ootas oli alguses ikka suhteliselt masendav. Voolu polnud. Võttu ka mitte. Sain pooleteisetunnise jigitamise peale ühe kerge tonksu. Masendav. Ootasin kella 11 ära, lootes et äkki siis midagigi, aga ei ja läksin veerand kaksteist hommikuvõileiva trollimisele.
Otsisin landikarbist kõige erksama karikko (punakas selg, valge külg, fosfor-roheline kõhualune) ja sättisin ennast mugavalt istuma. Sain võileivast vaevu esimese ampsu kui ritv vajus. Järgmised pool tundi olidki nii, et iga natukese aja tagant keegi rabas. Kokku viis võttu ja neli mõõdukala paadini. Kahe poi vahelise sirge peale.
Mõtlesin, et äkki siis jigi ka nüüd hakkas närima, aga kus sa sellega. Paar ankrupaika hiljem läksin teisele trollimise tiirule. See oli eelmisega võrreldes väga kahvatu. Korra keegi sättis ennast otsa, kuid kukkus ära. Tsoon kõik sama, mis eelmine tiir. Ilm ka sama. Võttu aga ei ole. Loomulikult läksin mõne aja pärast uuesti jigile üle. Punase maja tsooni.
Kella ühe paiku hakkas vaikselt voolu tekkima ja poole kahest tegi koha pisut aktiivsemaid liigutusi. Ühest jigipaigast kokku tunni ajaga neli koha paati. Suurim 2.2 kilone. Esimene kala tuli kohupiima värvi peale. Seejärel käivituti kaks viset järjest wake viidika peale, millest mul olid järel vaid riismed, mis konksu otsas tugevama viskega kuidagi püsida ei tahtnud. Viimane kala jälle kohupiima peale. Tahtis ikka hirmsasti mängitamist enne kui ära lõi. Kuldse silikooni otsa üks haugitatt ka ronis. Seejärel tekkis vaikus.
Kasutasin juhust ja tegin puhkusetrollimise. Null mis null. Ja tulin tagasi eelmisesse kala pakkunud tsooni. Paari viske järel õnnistati veel ühe kohaga, aga tundus et põnevam aeg oli möödas. Ei aidanud ankruvahetused ega ka allpool oleva rohelise poi juures katsetamised. Võtuga oli asi ühel pool.
Läksin siis neljandale trollimise tiirule. Kaalusin veel enne pikalt, et kas vahetan landi ära, kuna too juba pikka aega polnud midagi pakkunud. Jätsin ta siiski otsa ja ei pidanud kahetsema. Põõsa eest esimesel tiirul kilo + kala ja kui teist korda samast paigas üle sõitsin (vool viis mind vahepeal mere poole tagasi), õnnistati mind 3.3 kilose kohaga. Võitles küll kenasti. Ok mul oli sidur ka suht pehmeks keeratud, aga visa kala oli ikkagi.
Päeva viimane jigitamine ja veel viimane kord kahe poi vaheline trollimine ei pakkunud enam midagi huvitavat. Kuna saak vajas puhastamist, kiirustasin varakult koju ära. Kella kuuest olin juba maas.
Kokku siis 11 koha. 5 jigiga, 6 trollides. Üks haug ja üks jigiahven (isegi ei mäleta enam, millises ankrus tema otsa komistasin) ka veel lisaks.. Täitsa tore päev oli. Jigiperiood oleks võinud küll pikem olla, aga hea et sedagi anti.
Hommikul klaarisin eilse jooksmise võla ja seetõttu sain jõele alles poole kümne paiku. Väljas kena päike, eemal mõned pilved, kus ka pisaraid valati. Päeva peale pidi lausa 16 kraadi sooja tulema. Tuult lubas päevaks lääne kaarest, seega ootas ees lainel kiikumine. Hoolimata sellest soojast sai tänu sellele tuulele talvejopel terve päeva lukk kinni hoitud.
Kajaloodi temperatuuri näitamine "tervenes" ise järsku ära. Täna jõel siis veetemperatuur14 kraadi. Sidescan eile õhtul maha tulles korra pilti näitas, täna aga enam mitte. Tema iseparanemise protsess on vist pooleli.
Alustasin saare tagant, kus poole tunnise mängitamise tulemusena sain kaks latika täristamist. Koha näole ei andnud. Vool oli täiesti olematu (ja seda terve päev), mis ilmselt võtule soosivalt ei mõjunud. Edasi juba mere äärde.
Seal oli juba korralik laine peal, aga otsustasin seda täna trotsida ja jäin terveks päevaks sinna. Vahel viskas mõni laine ahtrist vett sisse; sama juhtus paar korda ka vastu lainet kiirelt sõites. Pilsipump sai tööd ja paat põhja ei läinud. Aga ebamugav oli püüda küll. Lainest tingitud "vale võtte" ja tühje haakimisi päeva peale ikka jagus. Päeva peale jigiga kokku vaid kaheksa võttu. Hommikupoole rohelise poi juures kolm võttu, üks kala paati. Kuldse-roheka seljaga silikooni võttis. Pealelõunal kolm võttu, millest jälle ühe ära realiseerisin. Üks võtt oli päris hea pauk. Lant oli vast 15 meetrit paadist, kui keegi jõuga lajatas. Äratas üles küll! Haaras roheka tooniga kohupiima värvi, millel mustad terad sees.
Ja kaks viiamast võttu sain kella poole kuue paiku. Mõlemad tulid jutti, haarasid mõne meetri kaugusel paadist pakutud jigi täiega kurku. Seekord oli otsas valge kohupiim, mustade teradega :-). Seega võttude arvult armetu päev.
Trollimine ei tahtnud jälle väga toita. Lõpuks kaks kala ikka kuidagi sain otsa, üks neist oli konn. Pruuni jessega. Tunne oli küll selline, et ega ei trolliks, kui jigitamise vahele puhkust ei vajaks. Suhteliselt mõttetu tegevus oli.
Kokku siis viis mõõdukoha. Suurim 1.8, trollides. Jigi omad 1-1.4 vahele. Sort selline paras fileerimise suurus.
Peale eilset fiaskot saab ainult paremaks minna. Sellise mõttega ajasin ennast juba enne kella seitset jalule. Väljas oli mega ilus vaikne ja selge ilm ja nii otsustasin trenni ära jätta ning peale hommikukohvi kohe peale minna. Kui kena ilma pakutakse, tuleb see ju vastu võtta.
Alustuseks suundusin saare alla ja sain unelmate alguse. Esimene vise, kaks vända pööret ja midagi vajus otsa. Kala. 2.1 kilone koha andis lootusele kinnitust, et eilsest tuleb ikka parem päev. Uimeline oli nii napilt suu juures olevast naharibast kinni, et ime et ta paadini tuli. Kahvas kukkus kohe konksu otsast lahti.
Jätkasingi samas tsoonis tunnikese. Mängisin värvidega ja sain kolm võttu ning ühe punnkoha paadini. Suuremat käivitumist ei tulnud ega tulnud ja nii suundusin lõpuks edasi.
Teine peatus sirge teises otsas ei pakkunud midagi. Seejärel loodisin pisut sügava peal, aga tühjust ekraanil nähes suundusin edasi. Mere poole. Pealelõunal pidi uuesti tuult tegema, seega tahtsin seal pigem varem ära käia.
Kaks ankrupaika punase maja all pakkusid küll ühe võtu aga mitte kala. Sama ka trollimine sama sirge peal. Loodi pilt oli elavam kui eile, aga võtte... hakkasin juba vaikselt kahetsema et kümne harust ära tulin, kui lõpuks merepoolse rohelise poi juurest esimese viskega 50 sendine otsa ennast väristas. Lisa jälle ei tulnud. Vahet ei olnud millist värvi talle pakkusin.
Tiirutasin samal sirgel erinevate ankrupaikade vahel kuni kella üheni, kui tuul laine üles keeras ja mind sealt minema ajas. Selle aja sees sain jigitades veel kolm võttu, aga otsa ei jäädud. Ära trollides tõi kollane yozuri ühe 46 cm pikkuse koha lisaks.
Põgenesin laine eest ülesvoolu. Mõned jigipeatused, ei miskit. Trollimine laineharjal kiikudes, ei miskit. Järgmine võtt tuli alles enne Bonderi kääru, aga võtja kukkus ära. Järgmine kala tuli võtma alles aga... kümne haru kitsast kohast. 1.8 kilone latikas oli uimepidi kinni jäänud. "Tegijaks" landiks rohe-kollane jesse.
Kümne haru hommikusest aktiivusest polnud õhtuks midagi järgi jäänud. Vool oli pealelõunal kinni keeratud ja kala aktiivsus närune. Ühe võtu saare taga sain, aga kala enam mitte. Kella kuuest sättisin ennast juba kodu poole minema.
PS! Esimene koha rohe-valge, teine pruuni jigiga. Lisaks teralise kohupiimaga paar võttu sain.
Sel aastal need Eesti kalapüügid kuidagi ei taha õnnestuda. Peale Lappit võtsin paar nädalat hoogu, ostsin värsked kärbsevastsed ära ja ... ei jõudnudki kuidagi pika kaikaga vee äärde. Küll jooksis üks asi vahele, siis teine ette. Nii läks lõpuks nii et Soome reis jõudis enne pärale.
Esmaspäeval tulin üle lahe. Rämeda tuule ja lainega. Kühveldasin tableti sisse, et mitte kalu toita. Õnnestus siiski elusalt veteväli ületada. Kella neljaks olin mökkis ja kella kuuest läksin vaatama kas selle valju tuulega kannatab midagi ka teha. Ega ei kannatanud eriti küll. Tünni sirge õõtsus korralikult, trollisin sealt ülesvoolu minema. Paar jigipeatust suurte lainete vahel ei tekitanud just suuremat sorti püügiisu. Ja siis otsustas tugev tuul ennast veel kahekordistada. Mingi räme burgaa tuli peale ja lahkusin "jooksujalu" kodumanu. No mida ilm!
Võtte ei saanudki.
Eelreklaam reisile oli olnud lubav - eelmise nädala lõpus oli koha korralikult närinud. Loodetavasti oli see tänane vaikuse hetk ühekordne erand ja homme läheb paremaks.
Paari päeva pärast lubab õnneks pisut paremaid ilmaolusid. Alustuseks peaks tulema paar jahedamat päeva. Siis saabub selline 15 kraadi tuuri ilm. Vihma paar ööd lubab. Vesi on juba praegu üsna kõrge, saab vist veel kõrgemaks!
Kajalood ei tahtnud täna veetemperatuuri serveerida, ei tea kas hakkab tuksi minema või piisab restardist. Veetemperatuur kõikus tema arvates 15 ja -5 kraadi vahel. Hea et jää peale ei tekkinud:-)
...
Järgmine hommik sai pikalt oodatud, enne kui peale läksin. Väljas tormas ja kallas vihma. Peale kella kümmet hakati vaikselt kraane kinni keerama ja ka tuuleiilid võtsid vähe lõdvemalt; sättisin ennast kohe esimesel võimalusel ka minekule. Ja sain mere äärde sõites vastikult rahet vastu vahtimist.
Päev kujunes kardinaalselt teistsuguseks kui olid ootused. Esiteks tuulas terve päeva nii, et mereääres üle poolteise tunni ei kannatanud olla. Lained olid minu jaoks liiga suured. Ja üldse oli päev selline, kus ibiz pidi olema käeulatuses. On ilusamaid ilmasid olnud. Teiseks oli kala karbi nii kinni pannud, et...
Esimese võtu sain alles kell pool neli, kui olin trollides ilusa maja tsooni jõudnud. Tolleks hetkeks oli otsas yozuri vobler, kes kena koha mõne sekundi otsas hoidis, enne kui too minema pääses. Teine võtt tuli poole kuue paiku, kui mõttes juba kodupoole sättisin. Olin lihtsalt kümne haru veel piiluma tulnud... Nii kilone koha tegi vähemalt kasti kalaseks. Rohekas kollase triibulise jesse otsa ronis. Ja rohkem võtte polnudki. Sealhulgas jigiga samuti mitte. Tollega oli null mis null. Ei puudutusi ka mitte.
Ilmselt on põhjus ilma muutuses. Veetase oli järsult kerkinud, kuigi vool ei olnud hull ja õhtu poole vajus seegi pigem aeglaseks... Veetemperatuur kukkus kolinal olles paari taguse päeva 17 kraadi pealt 14ni jõudnud. Lisaks puhus tuul põhjast-loodest ja sealt midagi head ju tulla ei saa. Loodetavasti olukord siiski stabiliseerub ja midagi hakkab ka toimuma.
Loodi järgi tundus kümne haru isegi lubavam kui suur jõgi. Aga noh mine sa tea - koha istub kindlasti kõht vastu põhja ja ei jää loodile nähagi. Nii et krt seda teab kus ta on.
Viimane päev. Tegin kolm laskumist. Ühe hommikul, teise pealelõunasel ajal ja kolmanda õhtul. Päris põnev päev oli.
Esimene laskumine. Lasin landid sadamast paadile järgi. Punane edi oli alles teel allavoolu, kui ritv hüppas. Hmm, kas tõesti lõi keegi? Kivi vastu niimoodi nagu ei põrkaks? Miski lõi tamiili landi konksu taha, nii et sain krussis tamiili. Õnneks avastasin selle üsna ruttu ja nii sain ümber sidumata ikka edasi laskuda.
Teine puudutus tehti rootsi saare kõrval. Kollase saba jässele pakuti mingi võtulaadne toode. Lõhe jaoks oli nagu natuke lahja. Ilmselt harjus. Sama juhtus sama landiga ka teel pumba auku. Landid läksid randist üle ja ritv põrkas. Aga mitte nii võimsalt kui eile, ilmselt ka pigem harjus.
Järgmine action... olin kamminud alumise kärestiku ees olevat kivi, sealt kus ühe väikese lõhe olin juba saanud. Arvestasin aga laskumisega pisut viltu ja ei saanud lante kivi eest läbi. Kaks läksid ühelt ja kaks teiselt poolt. No läks siis läks... laskusin sama vagu pidi edasi. Olin juba kärestikust ka mööda vajunud kui mõttest käis läbi, et sellest 2 meetri sügavuses vaos lõigust ei ole ma küll kunagi ühtegi võttu saanud. Samal hetkel pani parempoolne punase jässega ritv ennast kringlisse ja tegi kärtsu. Justkui Dzinni soov oleks täitunud ... ja kala kukkus ära.
Tõmbasin siis paadi kärestku taha, vaatasin landid üle ja läksin Rasmuse kivi kammima. Võtsin selle põhjalikult ette ja kasutasin kõik oma trikid ära. Ei miskit. Tõmbasin siis paati vaikselt kivist eemale ja mõtlesin, et huvitav, et miks see aasta minu kivide tsoon üldiselt nagu töötas, aga Rasmuse kivi konkreetselt mitte. Samal hetkel pani vasakpoolne kaigas (kollase saba jässe lant) vetruma ja vallandus kärr. Dzinni soov nr. 2? Nii kümneks sekundiks seda rõõmu jagus ja läinud ta oligi. Tundus et oli ilusa kala minek - jõulised tõmbed ja konkreetse minekuga kärr.
Teine sõit pealelõunasel ajal ei pakkunud midagi huvitavat. Käisin all väljas ära ja vaid üks harjus natukene veepinna kohal landi otsas tantsis. Kase augu ees.
Kolmas sõit sai kella poole kuue paiku ette võetud. Plaan oli hüvastijätuks tavatrass läbi sõita. Aga seda ei tahetud mul mitte lubada.
Landid sees jõudsin paadiga kase auku, mille vastavalt Juho õpetusele läbi kammisin. Auk oli sisuliselt läbi kui mõtlesin, et aru ei saa miks need kaseaugu võtud nii kaootilised on... Ja samal hetkel pandi korraliku pauguga parempoolse ridva otsas jooksu. Justkui Dzinni soov nr.3 oleks täitunud.
Seekord jäi kala otsa ja asusin temaga toimetama. Tõmbasin koos kõikide lantidega paadi hooga soome randa, ilma ritvu välja võtmata. Seal ühe käega ritva hoides, teise käega paadi kaldasse kinni sikutasin. Seejärel juba kala väsitamine.
62 cm pikkune ja 2.04 kilone isane kala sai peagi sabast randa tõstetud. Tegijaks siis seekord punane jässe. Tamur läks just paadiga mööda ja vaatas toimuva lõppvaatust sisuliselt pealt.
Mõtlesin ei, nii ikka ei saa lõpetada. Pean ikka oma trassi lõpuni sõudma. Panin siis paadile sadamast uuesti landid taha ja alustasin oma ristiretke uuesti.
Seekord ei lubatud mul isegi midagi soovima hakata! Vaevu olid neli lanti sees, liikusin veel paadiga kaldaaluse kärestiku servas, kui paremalt teine ritv pani pekslema Tõmbasin siis paati keskvee poole. Kala jäi otsa, aga nagu ei jooksnud kuhugi. Tuli justkui paadile järgi. Ritv paindes, kärr aga puudus. Ilmsel väike konn, mõtlesin.
Toimetasin siis teised ridvad välja. Vahepeal ritv justkui vetrus, aga ei miskit sõitu. Ritva haarates oli paine aga juba kadunud ja olin kindel, et kala pääses.
Kerisin siis jõhvi poolile ja ühel hetkel vaatasin, et tamiili muutkui tuleb ja tuleb... ja läheb vette minu paadist juba ülesvoolu! ... ja siis sain aru, et kala oli paigale jäänud ja ma olin unustanud ritva sisse pannes kärri peale panna. Jõhv jooksis poolilt maha, aga kuna kuulda seda polnud, siis ei registreerinud seda ka ära. Kerisin edasi ja peagi pinge ritva tekkis - kala oli endiselt otsas. Nüüd sain edaspidi juba kärinaga sõitu tunda.
Vahepeal kala keeras pinnas, siis tegi eemal ühe hüppe. Tittilohi see ei ole, sellest sain aru. Tõmbasin paadi randa samasse kohta kus eelmise kalaga mässasin ja keskendusin tolle väsitamisele. See võttis aega. Tamur jõudis vahepeal oma tiirult tagasi ja vaatas mind vist imeliku näoga - et ma alles seisin selle kohapeal ju :-)
Rannale lähemale kala saades sain aru, et lõhel oli tamiil ümber pea keritud ja see hoitis suus olevat konksu korralikult pinge all. Sain pisukese mässamise järel lõhel sabast kinni ja tõstsin tolle kaldale. Kenake emane lõhe. Kaalu vast 6-7 kilo kanti. Kiirelt paar pilti ja juba ma teda vette tagasi minema utsitasin. Natukene toibumist ja siis söösteti elu eest minema. Loodetavasti tuleb tal kena kude.
Suure töö tegijaks oli seekord kollase edi lant.
Läksin veel samast paigast uuesti peale, aga peagi jagas kompuuter lahti, et paremini lõpetada ei saaks ja panin pillid kotti. Selleks korraks oli siis Väylänpääga ühel pool. Kas järgmine aasta tuleme? Kahtlen - kui reeglid jäävad samaks, siis on see enam kui kahtlane. See kidadeta püük ei ole õige asi. Sain selle nädala jooksul 16st otsas olnud lõhest vaid 6 randa. See oleks nagu paukpadrunitega karujaht, lootuses et too saab südari... Päris frustreeriv on peale pikki sõudmistunde saada kalaga maadlemise rõõmu vaid üürikeseks ajaks. Seda enam, et tundus, et suured keeravad ennast kohe otsast ära. Väikestega on õnne rohkem. See viimane kala ei lähe arvesse - see oli pime juhus, et ta niimoodi otsa jäi.
Eks ole ju käidud kah juba. 23 aastat on pikk aeg!
Hommikul väga pealeminekuga ei kiirustanud, kuna päris külm oli. Sellegipoolest olin kella üheksast peal. Tegin kontrollreidi linna, et veenduda selles, et müra ja rahva sees kala püüda mulle endiselt ei meeldi ja kuna koha võtte polnud ka, siis olin tunni pärast suundumas juba mere poole.
Teine helgem hetk tekkis minul kella kuu paiku, kui sain samast ankrupaigast, mis päeval sisu oli pakkunud, korraga neli võttu. Kolm võtjatest ei jäänud otsa. Üks eriti hea pauguga otsa lennanu korraks jäi kinni, aga siis kukkus ära. Tundus kena poiss. Võtsid rohelist värvi. Lisa aga ei tulnud ja tegin vahelduseks lühikese trolli tiiru. Kümme minutit hiljem samasse tagasi jõudes, lendas kuldse jigi otsa koha enne kui lant põhjagi jõudis. Seekord sain kala ka kätte.
Muidu ülejäänud päev aga... kolm jigi võttu ja kaks trollimise võttu (pruuni jessega). Seega suhteliselt sarnane päev eilsega, kuigi võttude arv oli topelt parem.
Hommikul voolu polnud. Ennelõunal vaikselt tekkis ja kella kolme paiku pidin lausa 25 grammise raskuspea otsa panema. Enne seda vehklesin terve päeva 12-17 grammistega.
Huvitaval kombel trollimine üldse ei toida. Täna vaid kolm võttu. Terve reisi suutsin voblerite landikadu vältida, täna komistasin... koguni kaks korda. Hooletus mismuud. Kollane jesse ja valge külje ning roheka kõhuga karikko jäid vette :-(
Kokku täna siis kuus mõõdukala. Viis võtsin kaasa. Suurim 1.7 kilo. Vaid üks kala trollides, ülejäänud jigitades.
.jpg)
.jpg)