Vigala jõel, 21. juuni 2025

No peaaegu tuli kuu aega täis ilma püügivahendeid kätte võtmata. Haugipüügist sai ikka isu nii täis, et isegi mõttesse ei tulnud pikka aega, et läheks ja püüaks. Tonkad maja all jäid ka sisse panemata. Nüüd siis hakkab huvi vaikselt taastuma ja täna tegin päeval kakstunnikese oma jõele, suvisele vimmasirgele.

Väljas oli korralik eesti suveilm. Pilves, alla kahekümne kraadi sooja, vahel mõnest pilvest mõni piisk alla saadeti. Tugev tuul ulumas. Päike oli ka kusagil seal :-)

Veetase on viimased paar nädalat vihmade mõjul üle kalda olnud ja nii ootas mind keskpäeval ees üsna kiire vooluga püük. Tugeva lääne tuule tõttu sättisin ennast sirge alumisse otsa, kus põõsad pisut varju pakuvad, kuid vool tänu madalamale lõigule pisut kiirem, kui teises sirge otsas.

Stella oli varustatud kevadise rakendusega ja ei hakanud seda esiti muutma. Peibutussööt sisse ja läks sügavuse timmimiseks, seejärel juba püügiks.

Algus oli ikka väga väga nutune. Tühjad tiirud, vahet ei olnud kas lasin korgil vabatriivil vajuda või pidurdasin kergelt. Kuldse mõssi otsa pandud kärbsevastsed ei pakkunud kellelegi huvi.

Alles siis, kui lõpuks päris tugeva pidurdusega püüdma hakkasin, sain esimesed võtud. Needki sellised mikroskoobiga tuvastatavad - ülikerge nöks ja kui selle maha magasin, siis oli jälle tühi tiir... Kui aga ära haakisin, hakkas vaikselt särge otsa jääma.

Mingi hetk otsustasin volfram kirbu plastikvariandi vastu vahetada. Lootsin, et äkki kergem kirp hõljub isuäratavamalt, aga tulemus ei muutunud sellest paremaks. Pigem isegi vastupidi, sest nüüd jõudsid viidikad langevat kirpu rüüstama ja sageli jõudis jõe põhja ligi juba laastatud sööt.

Vimba alla meelitada ei õnnestunud. Kella kaheks oli peibutuse varu otsas ja pakkisin asjad kokku. Paarkümmend särge (kohalikud), mõned viidikad, üks turvapunn.

Mõtlen, et ei tea kas Velise latika jaoks on veel vara või peaks seda varsti luurama minema. Veetemperatuurid on sellised (15 kraadi ümber), et linask küll veel kudenud pole, latikas äkki ikka on. Kusagile kaugemale ei viitsiks ikka veel ennast sättida, kui siis oma jõgedele.

Soomes 23. mai 2025

Reedene sadu kestis ja kestis. Kõuts koos poistega jõudis Tallinnast enne kohale, kui tilkumine otsa sai. Lõpuks pumpasin paadist pea 50 liitrit vett välja! Peale kella kolme sai siis lõpuks peale sätitud. Kuigi siis veel kergelt tibas edasi.

Jigitamised sügavas ei pakkunud mingit infot peale ühe - kerge vool oli tekitatud. Punase maja punase poi juures sain ühe kobeda toksu, aga otsa ei jäänud ja käivitada teda enam kuidagi ei õnnestunud. Selleks ajaks oli paatkond Kõutsidega juba tõugja välja trollinud ning otsustasin ka liituda edasi-tagasi kulgeva liiklemisega.

Esimese trolliga sain käe valgeks ja teisegi võtu veel otsa. Karikko viidika tüüpi lant oli otsustanud korraks jalad kõhu alt välja võtta. Aga ainult korraks. Edasine oli tema jaoks juba lihtsalt vees tolgendamine.

Käisin korra mere ääres ära näitamaks teistele, kuhu homme pilduma võiksid minna. Testpildumise käigus sain kiirelt kaks võttu ja ühe haugi paati. Kuna seal pakutakse vaid hauge, siis kauemaks sinna jääda ei tahtnud ja tulin oma tavalisse tsooni tagasi.

Tegin järgmised paar tundi vaheldumisi jigi ja trollimist. Jigitamised rohelise poi ees ja järel, punase maja sirge põõsa juures, punase poi kõrval ja allavoolu, järgmise rohelise poi kandis. No null võttu. Samas kui profid punase poi kandist viis kena koha välja võlusid.

Selline olukord viis jigitamise isu nulli ja edasi vaid trollisin. Paar haugi punase karikkoga, üks tindi värvi karikkoga. Vahepeal pakuti meile kena rahesadu ka kaela...

Poole kaheksa paiku lahkus Kõutsi paatkond ja võtsin minagi suuna kodu poole. Viimane jigitamine sügaviku servas vaid kinnitas seda, et jigikoha ma täna ära meelitada ei suuda.

Mõne tunni peale 5 haugi, suurim kopikas üle 5 kilo. Kõutsi poisid laamendasid korralikult - 8 haugi ja 2 tõugjat. Tegijaks oli osutunud pealt kollane ja kõhu poolt valge jesse.

Ja oligi haugipüügi kevadreis läbi. Nüüd mõnda aega ei tahaks seda liiki mitte puudutada:-)

Soomes, 22. mai 2025

Neljapäeva algne ilmaennustus lubas hommikul vihma ja õhtuks kuiva. Mõtlesime, et teeks hommikul nii kaua kui kannatab, päeval kuivataks saunas riideid ja siis läheks õhtul peale. Hommikuks oli vihma veel natukene edasi lükanud, nii saimegi teha lõunani suure osa ajast ilma vihmata püüki ja siis maha tuldud.

Alustus sügava piiril ei andnud midagi ja üllatusena ka trollimine punase maja lõigul. Teisel tiirul küll sain kolm võttu, aga kõik pudenesid ära. Siis loodisin aga sidescaniga punase poi tsoonis ja nelja-viite kala pildilt nähes panime ankrusse. Ja vist esimest korda suutsin kala õigesti tuvastada, sest sellest ankrust tuli kolm haugi ja üks 50nene koha. Kõik relaxi kiirabiga.

Ankur allavoolu sai ka Urmas käe jigihaugiseks. Mul paar võttu... Kolmas ankur ei andnud enam midagi. Tõsi need kaks viimast ankrut ei otsinud ka loodilt kala, vaid tõmbasin paati lihtsalt viskepikkuse võrra allavoolu.

Uuesti trollimine pakkus juba natukene rohkem võtte. Kollane jesse ja tindivärvi karikko. Üldiselt tundub, et karikko aeg on juba paar päeva möödas ja jesse läheb rohkem peale.

Lõunast tulime maha. Mul viis ja Urmasel kaks haugi. Üks koha ka kaasas. Kaks kohapunni läksid tagasi (mõlemad kollase jessega).

...

Vihm lõppes kella neljaks. Saime riided selleks ajaks kenasti kuivaks ja suundusime õhtusele püügile. Maa poolt puhuv tuul, pilvine ilm, üsna soe, kõik nagu peaks olema sobilik ilusaks õhtuseks lammutamiseks. Kui vaid voolu ka oleks olnud.

Tulemused olid aga kentsakad. Et mitte öelda kaootilised. Tundus, et jigitamine natukene töötas aga trollimine oli ikka väga juhuslik. Tegime jigitamist umbes veerandi ajast ja 3/4 ajast lohistasime lante järgi. Trollimisega meil mõlemal vaid kolm võttu. Urmas realiseeris omad ära (suurim 4.7 kilo), mul läksid kaks haugi kaotsi. Taas sai kinnitust et haugide väljavõtmine kahvaga on saadanast. "Parim" haugiga mässamise tulemus oli see, kui kaks parda servas olnud lanti võrku kaasa haarati.

Jigitamine aga... Alustuseks sügava servast üks konkreetne pauk. Selle reisi ilusaim! Ülikauge viske peale löödi lanti ikka mõnuga. Siis punase poi alt üks haug ja ahven. Seejärel rohelise poi ülemisest servast päeva nali ... nurg! Päeva naelaks aga sama rohelise poi alumiselt küljelt 2.4 kilone koha. Kala oli ilus, aga nii lahjat võtmist poleks nagu oodanud. Üliväike nõks, peaaegu et ei tundnudki. Sellised ma ikka peas punnide võtu kategooriasse olen liigitanud... Ja päeva lõpetuseks kaks haugi rabamist sügava servast. Kõik võtud relaxi kiirabiga.

Üheksast tulime maha. Pealelõunane tulemus mul siis 2 haugi, 1 koha. Urmasel kolm haugi. Lisaks leidsime jõest hulpimas ühe pingi. Sellekst sai Urmas endale uue istumisaluse :-)

Reede lubab pea õhtuni tugevat vihma. Vast õhtul saab veel peale, siis aga on selleks hooajaks kevadise haugipüügi puhkusega ühel pool.

Soomes 21. mai 2025

Teisipäeva jätsin tuule tõttu sisuliselt vahele. Hommikul tegin kaks tundi kümne harus ja Bonderi käärus. Õhtul sama palju aega samal marssuudil. Kokku vaid kuus haugi. Tuul oli piki jõge ja laine päris jõhker. Ei leidnud kaladega ühist keelt. Toimivat lanti üles ei leidnud.

Sel ajal kui mina lasin sisuliselt päeva raisku võttis Bonder enda käärust 8.3 kilose koha. Kollase jessega. Võimas värk!

Kolmapäeval startis uue ankrumehe Urmasega mehitatud paat püügile juba kella üheksa paiku. Alustuseks linna bensiini järele, seejärel juba püüdma. Kontrollreid Bonderi käärus ei andnud elumärke. Järgmisena võtsime ette sügaviku järgse 5 meetrise ala ja panime korralikult täkkesse. Esimese viskega 48 cm koha paadis. Roosaka värviga.

Pommitasime samas ankrus pea tunnikese ja saime haugid enamvähem käima. Hulk võtte. Kokku 4 kala paadini. Suurim kala nii 4-5 kilo vahele. Mitmed äraminekud sekka. Igav ei olnud, võiks öelda et selle reisi parim ankrupaik. Tegijaks oli mingi sinakas-roheline suvaline mudel, mille nime minu mälus kahjuks ei ole.

Niisama järsku kui rõõm meid oli tabanud, lõppes võtt ühel hetkel kui lõigatult. Järgmisena juba mere tsooni. Punase maja aluse punase poi juurde. Ka siin sai kaks kala paadini veetud - kohapunn ja haug. Rohkem võtte ei olnud ja järgmisena tegime juba trollimist.

See valmistas totaalse pettumuse. Kaks tiiru erinevate lantidega, null võttu! Järgmine jigiankur pakkus täpselt sama palju võtte kui trollimine :-) Siis uuesti voblerid paadile sabasse ja kulgesime juba pikemaid tiire kuniks ühel hetkel kala võtu ära jõudsime oodata. Kella kahe paiku paugutati pisut usinamalt enne rohelist poid. Kahjuks vaid haugid.

Võtu algus oli kokku langenud tugevnenud tuule ja suurenenud lainega. Trotsisime kehvasid olusid kuniks midagigi toimus, kui aga tühi tiir sisse tuli siis lasime sellest paigast koheselt jalga.

 Teel sügavani korjasime veel kolm haugi kasti (sealhulgas Urmase uus tippmark 6.2 kilone) ja kuna sinna rohkem kalu ei mahtunud, läks Urmas kaldale fileerima. Mina jigitasin edutult samas tsoonis.

Edasi juba pikk tee kodupoole, mis pakkus vaid kolm võttu ja kaks kala.

Needki alles ilusa maja sirgel. Teiste sõnadega kala pani suu lukku. Samas ma pole sügava peal nii palju ja nii suuri kalu loodil näinudki. Aga ei jigi ega vobler ei sobinud neile. Kella seitsmest tulime maha ja sisuliselt hakkas koheselt ka korralikult sadama. Homme ja ülehomme ka vihma lubab.

Kokku mul 11 haugi ja 1 koha. Urmasel kuus haugi ja paadi suurim kala. Mehis ja Anti lammutasid jerkidega mere vanast punase poi kohast paarsada meetrit allavoolu. Nii jõe sängist, kui ka madalast. Tegevust oli jagunud kuhjaga.

Soomes, 19. mai 2025

Olin paar õhtut silla pealt putru vette loopinud ja eile tegin esimese katsetuse. 4 meetrine lihtkäsiõng, 0.28 pealiin ja 0.25 lips. Suur plastkirp koos kärbsevastsetega. Ja läks andmiseks. Särge, nurgu, viidikat... siis korraga kilone turb või säinas. Ei hakanud liigi uurimisele aega raiskama. Mõni aeg hiljem esimene lipsu limastamine, aga ära läks. Siis ligi kilone latikas ja korraga päts otsas... ja ära läks.

Kulus veel vast kümme minutit järgmise pätsini, selle väsitasin juba ära. 2.1 kg! Nii lühikese kaikaga polegi sellist saanud. Hiljem tuli veel üks kilone turb/säinas ja veel üks korralik latikapäts pääses minema. Seda kõike siis 1.5 tunni jooksul. Päris lahe oli istuda ja korki põrnitseda....

Täna sain aru, et olen haugipüügis jõudnud üleküllastumise staadiumisse. Sama jõgi, sama särav päike, ühesugune vihisev tuul ja ka kõik haugid on ka justkui ühe näoga. Tundub, et isu on täis saanud ja seda kuhjaga. Tiksusin terve päeva automaatreziimil ja tegelesin püügi asemel rohkem nuuskamisega. Nina tilgub nagu rikkis kraan.

Hommikul sai kella üheksa paiku peale. Alguses esimene tõugja tsoon, siis päikesepaneelidega suvila alune kivihunnik ja lõpuks mereäärne tõugja paik. Pole tõugjat. Null võttu. Mitte ei saa aru miks ta madalasse ei tule.

Järgmised kaks tundi kulusid jigitamise tähe all. Vahelduseks kiire kahe poi vaheline troll ka sekka. Jigiga üks haug, vobleriga teine. Kuidagi lahjavõitu. Alles peale kella 11 hakkas midagi juhtuma, aga selleks hetkeks oli loodetuule toodud laine selline, et minul oli käivitunud trollimise "mode". Alguses poide vahel, hiljem juba ülesvoolu minema.

Huvi pärast mängitasin 6 erinevat karikkot läbi. Kõigiga sai võtte, vaid üks jäi kalata. Samas see ainuke pakkus korraks otsa koha, kes minema pääses. Proovisin esimest korda ka rohelist karikkot. Algus oli võimas, esimese minutiga tõi haugi koju. Sõna otseses mõttes tõi - konks oli lõpusekaare taga kinni. Edasist hoogu aga ei olnud.

Laine aga kasvas ja kasvas ning ma otsustasin ära põgeneda. Kuhugi kus ei viskaks paati vett sisse.

Trollimine kuni tünnini pakkus vaid ühe haugi. Sügav muidugi jälle null... Tünni juures aga üllatas 1.9 kilone koha. Ma polnud veel rapala sinist-rohelist deep dancerit otsast võtnud, kui too otsa komistas. Tume kui tont. Hirmus tige kala oli. Märatses kastis nagu hull.

Tegin samas kohas veel teisegi tiiru, aga egas elu ole lill, et koheselt teine koha otsa kargab. Edasi juba ülesvoolu... Bonderi kääru järel paar kala. Ilusa maja all üks. Eilne kivihunniku järgne tsoon oli aga selline nagu ma harjunud olen - siin ei ole kala!

Diivani augu lõik oli tühi, mis tühi. Kümne haru alguses osas üks haug ja korraks ka koha otsas käis. Ja siis oli mul sellest päikese käes praadimisest enam kui küll. Tulin tulema.

Kokku 14 haugi ja 1 koha. Haug oli täna väiksem, vaid üks vääris kaalumist. Hirmus pikk aga kleenuke oli kopikas alla viie kilo. Kõik viimased kalad tulid uue rohe-kolla-punase karikkoga. See toimetasi päris kenasti.

Jerkijad kaugel merel käisid ja püügiisu täis püüdsid. Paarikiloseid hauge oli tulnud ketti.

Homme ja ülehomme lubab loodekaare tuult. Mere äärde ei saa.

Soomes, 18. mai 2025

Pühapäev. Vooluvaba päev. See tähendab teadagi mida...

Mõned märkmed päeva kohta:

* Punase maja sirge peal oli kala vaid alumise punase poi juures. Sealt ülesvoolu sain vaid kaks võttu. Koha ei paista seal hetkel olevat. Loodiekraan oli üsna tühjavõitu. Üksikud haugid erinevates paikades. Vaid rohelise poi ümbrus oli küsimärk. Seal nagu kala näitas, aga võtma ei saa. Ei teagi kes seal olid... Jigitades tuli vaid punase poi tsoonist üks haug (kiirabi) ja paar väikese koha togimist. Rohelise ja järgmise punase tsoonis ei miskit.

* Teise sirge algus oli üsna lubav nii loodi vaadates kui ka võtte pakkudes. Sama ka vahetult enne sügavikku olev ala, nii paarisaja meetri ulatuses. Sirge alguse osast ka päeva ainuke koha 1.35 kg. Tindi värvi karikkoga. Vahetult enne sügavat sama landiga ka päeva suurim haug. 6.5 kg. Tükk aega kulus välja venitamise peale. Risti jõge puhunud põhja tuul surus paati pidevalt rohtu. Nii trollisin haugiga kaks korda teise kaldasse, enne kui too väsis ja ta lõpuks kätte sain. Too pani vahepeale nina ees põhja nii, et nina otsas oli savikamakas:-)

* Sügav ala on müstika. Kala näitab ja mitte vähe ja mitte väikeseid... aga võtte ei tule ei jigitades ega trollides. Müstiline. Paar soomlast seal ka proovimas käisid, aga peagi lahkusid.

* Bonderi käärus enam kala pole. Sellest annab märku ka kajakate puudumine. Samas on osaliselt haug pisut tünni poole liikunud. Sealt päeva parim võitleja, viie kilone haug, kes oli ühe konksuga silmakoopast kinni ja keda väsitasin veel kauem kui suurimat haugi. Pikka aega uskusin, et nüüd tuleb 8-9 kilone ja kui kala pinda tuli oli pettumus suur. Tuli too pruuni-kolla-punase karikkoga. Päeva peale oli nii, et päikesega toimis too ja pilves ilmaga tindi värvi versioon.

* Ilusa maja sirge oli oma tüüpilistes võtukohtades üsna tühi. Samas üllatas täna kivihunnikust "pudeli" vahele jäänud lõik. Kui muidu on see täiesti mõttetu ala, siis täna tuli väga väikeste vahedega neli korralikku haugi järjest. Sealt ka päeva suuruselt teine kala 5.5 kilo. Tindi värvi karikko ruulis sellel hetkel.

* Diivani augu ala oli praktiliselt tühi. Väga vähe liiklust sattus ekraani peale. Üks koha punn sirge alguses otsa tuli, kuid ära kukkus. Kala pidi ikka üsna väike olema, sest isegi kärr ei viitsinud tööle asuda.

* Mere ääres olid eile võistlused. Seal rookisid soome paadid päris korralikult hauge välja. Ilmselt selle mõjul on nüüd mõneks ajaks seal seis ka lahjem. Väidetavalt täna vähemalt oli.

Kokku 13 haugi, 1 koha. Vesi oli juba 14 kraadi. Sooja ka juba üle 20 kraadi. Põhjakaare tugevad iilid hoiavad veel riideid seljas, muidu oleks puhas rannailm.

Soomes, 17. mai 2025

Hommikul ärgates oli tunne kapsas mis kapsas. Matsin igasugused püügiplaani mõtted maha. Peale kuuendat teed aga hakkas vaikselt eluvaim sisse tulema ja peast käis läbi, et mis seal vahet on kas istun toas või mootori taga trollides. Seda enam et päevaks lubas lausa 20 kraadi sooja. Põhiliseks argumendiks sai see, et pealelõuna pidi pilves olema. Äkki koha hakkab võtma, viimane hea kord oli samuti pilves ilmaga.

Peale kella ühte läksin vee peale. Suund otse mere äärde. Otsustasin, et jigitama ei hakka, tervislikel kaalutlustel... ning trollin ülesvoolu. Müstika oli see, et järgmised kolm kilomeetrit tulid ilma ühegi võtuta. Mis sest, et mängitasin kõik eelmiste päevade tegijad läbi.

Sügava äärde jõudes pisut tonkatasin ja siis läksin uuele ringile. Teine katse kahe poi vahel andis esimese kala. Tindi värvi karikko otsa tuli. Haug. Peale seda kala oli selle landi konksuvalik harmooniline - kolmik, kaksik ja üksik :-) Ainult järjekord ei klapi.

Lisa aga ei tulnud kuidagi. Lõpus tüdinesin sellest istumisest ära ja tegin kummagi poi juures kaks pikka jigitamist. Ühest kaks ja teisest üks kohanolk. Leidsin mingi roosaka relaxi, mis peale läks. Suuri kalu aga võtma ei saanud. Ei tea kas neid seal oligi.

Järgmine trollimine ei pakkunud jälle midagi ja nii otsisin landikarbist välja lillaka karikko. Ei kulunud minutitki, kui too haugile kallale läks ja kala paati tõi. Uskumatu lant. Kui teda ei võeta, siis võtab ta ise :-)

Üks kala veel sellega ja seejärel istutasin ta kiiruga pingile tagasi. Ei saa nii hea landiga riskida, las teised proovivad ka.

Tagasiteel koju trollides vahetasin lante rohkem, kui nädalas sokke. Tünni sirgele jõudes algas vist võtuaeg, sest siis otsustas tumeda selja ja heleda küljega karikko järjest hauge võtma hakata. Iga natukese aja tagant kargas otsa.

Kell kaheksa tulin maha. Kokku 11 haugi (suurimad 6 kg ja 5.5kg). Kohad aga on kuhugi ära kadunud.