Suundusin üle põllu joonelt saare taha, kus ees ootas kaks püstist unnalippu. Otsas aga ei miskit. Kas tuul või mõni loom oli lipu vardasse ajanud. Istutasin ennast maha ja püüdsin alustuseks elussöödaks pisikesi nurge. Ikka kippusid suured sekka tulema ja kulus päris palju aega enne kui piisavalt väikesed värsked kalad likku sain panna. Siis juba latikale.
Lood oli lubav ja peagi ka esimese võtu kätte sain. Kala jäi otsa ja skoor sai avatud. Aga nagu eilegi, lisa ei pakutud. Tundub, et nad kulgevad seda liini pidi, aga paigale ei jää. Võibolla peaks söötma, aga sellega tegeleda ei viitsi.
Lõuna paiku jõudis kohale teine vahetus. Tõnu püüdis paar nurgu. Mul käis keegi korra unnalippu kergitamas, kuid sülitas sööda suust välja. Kuna midagi põnevat ei toimunud otsustasime marssida Hannu haru lõppu. Plaan oli hea, aga kümne märgi all tuli esimene pilv ja kolm "lumehelbekest" otsustasid mökki sooja minna. Nii läksingi üksi edasi.
Kontrollpeatus poolel teel. Särg. Kohapeal kolm auku. Särg. Ahven ei paistnud kodus olevat, ka varje loodi ekraanile ei joonistatud. Huvitaval kombel on väikestes harudes nii tugev vool, et pidin 2 meetri pealt püüdmiseks 2 hõbedase grammise kirbu otsa siduma.
Peale paaritunnist jändamist kulgesin tagasi. Vastu tuult ja vastu vihma. Oli see vast tulemine, aga kohale ma jõudsin. Uuesti saare taha. Seal ka õhtupooliku veetsin.
Mingi aeg latikad alt läbi ujusid. Seekord sain lausa kolm tükki võtma, kuid kõik pääsesid poolest veest minema. Tundusid kenas suuruses kalad. Koha täna millegipärast üldse unda ei puudutanud. Enne äratulekut üks haug vaid eksis ära.
Kokku siis üsna lahja päev. Haug, latikas, paar särge, ämbritäis nurgu :-) Seda kõike 18000 sammu peale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar