Peale kella ühte läksin vee peale. Suund otse mere äärde. Otsustasin, et jigitama ei hakka, tervislikel kaalutlustel... ning trollin ülesvoolu. Müstika oli see, et järgmised kolm kilomeetrit tulid ilma ühegi võtuta. Mis sest, et mängitasin kõik eelmiste päevade tegijad läbi.
Sügava äärde jõudes pisut tonkatasin ja siis läksin uuele ringile. Teine katse kahe poi vahel andis esimese kala. Tindi värvi karikko otsa tuli. Haug. Peale seda kala oli selle landi konksuvalik harmooniline - kolmik, kaksik ja üksik :-) Ainult järjekord ei klapi.
Lisa aga ei tulnud kuidagi. Lõpus tüdinesin sellest istumisest ära ja tegin kummagi poi juures kaks pikka jigitamist. Ühest kaks ja teisest üks kohanolk. Leidsin mingi roosaka relaxi, mis peale läks. Suuri kalu aga võtma ei saanud. Ei tea kas neid seal oligi.
Järgmine trollimine ei pakkunud jälle midagi ja nii otsisin landikarbist välja lillaka karikko. Ei kulunud minutitki, kui too haugile kallale läks ja kala paati tõi. Uskumatu lant. Kui teda ei võeta, siis võtab ta ise :-)
Üks kala veel sellega ja seejärel istutasin ta kiiruga pingile tagasi. Ei saa nii hea landiga riskida, las teised proovivad ka.
Tagasiteel koju trollides vahetasin lante rohkem, kui nädalas sokke. Tünni sirgele jõudes algas vist võtuaeg, sest siis otsustas tumeda selja ja heleda küljega karikko järjest hauge võtma hakata. Iga natukese aja tagant kargas otsa.
Kell kaheksa tulin maha. Kokku 11 haugi (suurimad 6 kg ja 5.5kg). Kohad aga on kuhugi ära kadunud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar