Esmaspäeval otsustasin oma suurest laiskusest üle saada ja lutsu piiluma minna. Lubas ju õhtuks tõelist lutsupüügi ilma - vihma, tugevat lõunakaare tuult ja ka kuu pidi alles kella poole kaheksast üles ärkama.
Vanamõisa madalale vurasin kohale juba poole kolme paiku. Plaanis oli paar valget kala enne pimedat kätte saada, et kalatükid konksu otsa sättida. Kuna põllud olid hirmus märjad, siis neljarattaveolisega kartulivagusid tegema ei läinud ja harrastasin jõe äärde jõudmiseks kand-varvas tehnikat. Tee peal komistasin ka kellegi (põder?) magamiskoha peale, mis oli sügiseseks välisbasseiniks ümber kujundatud.
Kolm tonkat sisse. Kaks mullausside ja üks poolakatega. Poole kolmest kuni poole neljani oli täitsa lõbus. Valge kala oli selle aastaaja kohta üllatavalt aktiivne. Vimb, nurg, särg. Tõsi võtud olid enamasti sellised ühekordsed kellukeste helistamised, mille järel "magati" konksu otsa ilma rakendust liigutamata. Hämara ajaks oli mul igaljuhul vimmafilee olemas ja kahele tonkale kolmest ka konksu otsa sätitud.
Poole neljast võttis maad veealune vaikus. Hoolimata saabuvast kottpimedusest jättis luts oma õhtusöögi vahele. Eks tänapäeval ongi moes erinevaid dieete katsetada... Pimeda aja peale sain vaid neli võttu ja need kõik ussiga varustatud tonkaga. Vimb, särg, üks tühihaakimine ja üks alibiks sobilik näpupikkune lutsupoeg.
PS! Vanamõisa lauda all üks taskulamp ja sügava peal veel kaks tükki ringi luusisid. Minust nad sinna "lutsugate" tegema jäidki. Rumba all polnud aga ühtegi autot parkimas.