Pärnu jõel, 12. jaanuar 2026

Nädalavahetuse suur tuul sai otsa juba pühapäeval. Kuigi lubas ka siis puhuda, oli Vigalas vaikne mis vaikne. Kahjuks olin aga tollele päevale juba muud plaanid sättinud, nii sain ilusat ilma jää peal alles täna, esmaspäeval nautida.

Ilm oli tõesti kena. Kuus kraadi külma, päike säras taevas, tuul mis puhus põhjakaarest oli sisuliselt olematu. Nii oli see kell 11 jääle astudes ja kestis kuni õhtuni välja.

Tegin tavalise tiiru - vastaskalda sopi tsoon, põõsa auk, poi kant mõlemalt poolelt, reiu suue, viie lepa tsoon... ja siis tagasi sama rada pidi ning õhtu lõpetuseks oja alune tsoon.

Esimene auk näitas kenasti kala all ja kuna keegi korraks nagu puudutas ka, siis istusin selles paigas tulemuseta pea tund aega. Järgmised augud samuti ilusaid "madusid" ekraanile joonistasid, aga võtte... Vahetasin punase kirbu hõbedase vastu, seis sellest ei muutunud. Esimene kala tuli alles reiu suudmest, kui 300+ ahven allamängitava kirbu peatas. Ja kuigi all oli peale seda endiselt korralik liiklus, siis uut käivitumist ei toimunud.

Järgmine aktiivsus toimus kella ühe paiku, kui leppade tsooni olin jõudnud. Too auk päästis päeva. Tunni jooksul tilkus sealt 4 vimba ja 3 ahvenat välja. Võtud pea eranditult tempoka vimmamängu peale. Pärnu kohta üllatavalt kõrgelt võtmine - nii 20-80 cm põhjast. Aeglasemat muusikat üldse ei sallitud. Ühe võtu sain ka tirgutamise ja veel ühe agressiivse siia mängu peale.

Kella kahe paiku jahtus auk ära ja kulgesin oma jälgi pidi tagasi. Vanad augud ei pakkunud midagi. Õhtu lõpetuseks suundusin oja suudme tsooni. Tollest august lühikese ajaga kolm võttu ja kaks vimba jääle. Üks võtja ronis lausa nii kõrgele, et hetkel kui noogutit vajutati oli käsi täiesti välja sirutatud. No eks sa haagi sellises asendis. 

Ja jälle peale seda vaikus. Kala all näitas, uuesti käima ei mindud. Loojangu aeg samuti midagi head ei pakkunud ja nii tulin kolmveerand neljast maha. Ilmselt oleks saanud veel paarkümmend minutit püüda, aga tänaseks oli isu täis.

Siia võttu ei saanud. Tulemus kokku 6 vimba, 4 ahvenat.

Imeliselt ilus, päikeseline püügipäev. Jääd oli 6-7 puuripöörde jagu. Mõnes kohas oli lumekihi all vesi, aga enamasti oli hea kerge tatsata. Lund oli jääpeal ikka üsna vähe, nii 5 cm ringis. Voolu täna üldse polnud.

Kasaril, 10. jaanuar 2026

Külma oli küll vaid kuus kraadi, aga selle eest tugev kirde tuul, mis muutis ilma maru käredaks.  Puhus 15 m/s. Juba puid tuppa vedades tundus, et ega jää peal mugav olema ei saa. Sellegi poolest otsustasin Kasaril ära käia. Seal vanamõisa sirge peal oleks pidanud teoreetiliselt enamus tuuleiilidest kaldametsa kinni jääma; kuna aga seda salu kõvasti hõrendati, siis oli kaitset tuule eest nadilt.

Kohale jõudsin veerand kaheteistkümne paiku ja lähenesin jõele jälle valelt poolt kaldast. Autojälgi ees polnud ja ka jääl polnud keegi vahepeal käinud. Jää oli kolme päevaga umbes 3 cm paksenenud ja lume all olnud vee enamasti ära külmetanud. Hulga mõnusam oli tatsata.

Alustasin madala servast, kus loodipilt oli esimeses kahes augus täiesti tühi. Alles kolmandas tulid esimesed "maod" ekraanile. Kammisin kokku umbes viis auku läbi ja sain vaid nuru ning särje. Vimmast ei kippu ega kõppu.

Teiseks püügikohaks valisin salualuse tsooni. Seal oli ekraanipilt tunduvalt lubavam, aga peagi selgus, et tegemist oli nuruparvega. Nood ja ka kiisad olidki täna ainukesena natukenegi aktiivsemad liigutajad, teised liigid olid kuidagi väga unised.

Unna sain ka sisse. Lipu ka lehvima ja kenasti ketta tamiilist tühjaks jooksma. Kuna pole enam aastaid suitsumees, siis ununes tõdemus, et võtu järel pane sigaret ette ja selle ära tõmbamise järel haagi... kiirustasin liialt, haakimise järel oli korraks raskus otsas ja siis kukkus ära. Teist korda lipp ennast püsti sirutada enam ei viitsinud.

Mõllitamine oli sellise ilmaga ikka väga ebamugav. Kuna mulle meeldib paljakäsi püüda, siis näpud pidevalt külmetasid. Mängisin enamasti kordamööda erineva käega, samal ajal teist kätt taskus soojendades. Nii hull veel polnud, et kindaid püügi ajal kasutama hakata. Puurides ja asukohta vahetades küll.

Kella kolmest tulin maha. Kokku 9 nurgu, särg, ahven ja kolm kiiska. Võtvat vimba üles ei leidnud.

PS! Tee oli vahepeal korralikult lund täis tuisanud, aga Mazda ronis sellest kenasti läbi.