Esmaspäevane püügpäev jäi täiesti vahele. Tormas ja kallas mis hirmus. Oleks mul koer olnud, poleks teda välja saatnud, rääkimata ise kalale minekust. Ja ega ma sellise tuulega poleks mujale saanud minna ka, kui vaid kümne harule tiksuma.
Teisipäeval tegin reisi viimase püügipäeva. Hommikul kaheksa paiku peale ja kuuest maha, et ikka jalkat ka saaks näha. Päev oli alustuseks pilvine, hiljem toodi päike ka välja. Tuul oli hommikuks maha raugenud, aga pealelõunal hakkas uuesti lääne suunast kerima. Nii saingi jigitada vaid lõunani, peale seda ei püsinud paat enam ka suure ankruga paigapeal.
Võtuga oli nii nagu ka enne. Seda ei olnud, või sisuliselt ei olnud. Sügava peal oli null jigi puudutust, mere ääres neli kergemat sorti togimist. Kui tuul tõusis ja ankrus enam ei püsinud, avastasin enda jaoks vertical jigingu. Tuul puhus täpselt vastu (olematut) voolu ja kandis mind niimoodi vaiksel kiirusel edasi. Toimetasin punase poi juures sajameetri ulatuses. Võtsin sama lõiku kolm korda läbi.
Esimesel tiirul kaks kerget võttu. Korra oli ka üks kala otsasi. Teine tiir oli tühi. Kolmandal lisandus veel üks võtt. Kala küll ei saanud, aga oli hea vaheldus peale sunnitud trollimisele. Loodi pealt oli hea näha kuidas mõnel korral kala pea minut aega all passis ja siis kas võttis lõpuks ära või lahkus. Milline kiigutamine toimis ja milline mitte, selle kohta väga järeldusi teha ei julgeks. Küll aga tasub ilmselt soodsatel tuulte ja olematutel voolu oludel seda veel korra proovida.
Trollides sain samalt lõigult hommikul kaks koha, suurim 1.5 kg +. Hiljem lisandus koduteel kuus haugi ja üks väike turb. Haugid ja kohad olid otsa jäädes nagu laibad, ei mingit võitlust. Ime et nad sellises letargia olekus üldse võtsid.
Politsei kontroll sai ka ära nähtud. Vaadata taheti kalaluba ja päästevesti. Huvitaval kombel kalakasti piiluda ei tahetud. Trügisid üsna uljalt oma kummariga mu terava äärega parda vastu. Hea et nad oma parrast katki ei rebinud, oleks veel vihinaga ühe poole tühjaks saanud :-) Aga muidu viisakad ja asjalikult lühikese jutu mehed olid, said kohe aru, et ei mul ole aega lobiseda, kala vajab püüdmist :-)
...
Kokkuvõtvalt.
Seekordne reis oli lahja, kohe väga lahja. Kui alguses veel midagigi toimus, siis lõpp vajus täitsa kokku.
Veetemperatuur oli alguses 22, lõpuks 20 kraadi. Voolu polnud üldse. Ilmatingimused olid väga heitlikud, alguses oli veel kenake ilm, teises pooles aga enamasti sadas või tormas.
Jigi värvide toimimisest. Õige vastus oleks ilmselt, et minu landikastist ma neid üles ei leidnud:-) Mootoriõli sirpsabad ja rohelised/kollased ärritusvärvid tegid vahel mõne koha ärevamaks ning mõnikord ka kala tõid.
Trollides. Vikerkaare karikko, viidika karikko, sinine rapala deep jerk husky aegajalt midagi pakkusid. Sügava peal ei toiminud aga mitte kui miskit.
Positiivse poole peale läksid uue ridva ja nööri katsetamine, paar ägedat lööki jigile, vertical jigingu 8+ kilone haug. Miinuspoolele vähene võttude arv ja see et suuri kohasid seekord üle kavaldada ei õnnestnud.
Teadmine mille sellest korrast kaasa võtan on see et vertical jigingut peab rohkem proovima.
Neljapäeva hommikul tulime üle lahe ja kella kolme paiku sättisime juba peale. Andrus, kes just lahkus ütles, et kaks päeva olid olnud üli lahjad. Kahe peale üks koha, paar haugi, paar ahvenat, latikas. Käisid ära kõikvõimalikud potentsiaalsed tsoonid... Nutune värk. Vähemalt see üks koha oli olnud koll. 6+ kilone. Eeltoodust lähtuvalt said ootused ka meil oluliselt madalamale sätitud.
Püügiaeg kella kolme ja üheksa vahel. Käisin ära diivani augul, bonderi käärul, kopraaugus, sügava lõpus-madala alguses, punase maja punase poi all. Jigitasin kuis jaksasin. Null võttu, kaks latika lutsutamist. Hoolimata madalatest ootustest oli sellisest antivõtust ikka raske aru saada. Voolu natuke nagu oli; vesi oli tõsi küll kõrge, aga samas üsna puhas; veetemperatuur ca 20 kraadi kandis - seega ei miskit hullu nagu.
Tagasi trollisin. Lood näitas suures osas jõest tühjust. Punase maja all midagi nagu oli, järgmise sirge alguses paar ahvenaparve, sügavas vaid kaks varju... Kümne haru lõpus oli pisut kenam ekraanipilt, edasi aga olid kalad ekraanil ikka väga juhuslikud. Trollimise tulemusena kaks ahvenat suurelt jõelt ja kümne haru pumbajaama juurest üks koha. 50+ cm. Too ei liigutanud ka ennast välja kerides. Isegi kasti maandudes ei sipelnud alguses. Mingi shokk? Ja see oli kõik. 6 tundi 3 võttu. Masendav.
