Esiletõstetud postitus

kolmapäev, 6. juuli 2016

Koju, 03. juuli 2016


Viimase päeva hommik pidi algselt algama kell kaheksa, aga linnamehed jõudsid hotellist mökki alles kella üheksaks, seetõttu start pisut venis. Viis minutit hiljem olime Ermiga juba peal. Püügiaega ju vaid kolm tundi… 
Ilm jahedam, kui eile, kuid siiski päikeseline. Tuul tugev ja puhus ida suunast. Vähe vilu tunde tekitas. Kihutasime otse kümne haru lõppu, kurve peale ja trollisime selle allavoolu liikudes läbi. Kummalgi üks väikese kala võtt, kuid paadini neid ei saanud. Edasi põõsa auku, kus Koit just esimese jigi koha välja võlus. Seadsime ennast nende paadist viskepikkuse võrra allapoole, üsna suvaliselt, sest kajalood ei võtnud hommikul pilti ette. Aku ilmselt täiesti tühi. Paar viset, kerge toks. Lantide vahetus – viidikas, miski pruun, miski kärts, uuesti vale mootori õli ja jälle keegi puudutas. Jändasime selle ühe kalaga veerand tundi ja otsustasime seejärel lahkuda.

Trollima eilset suure kala tsooni. Punasest poist punase poini. Null, suur ja ümmargune. Võttu ka mitte… Edasi kiirelt kontrollpeatus punase maja alla… jälle null. Tagasi kahe punase poi vahele. Tulemus ei erinenud kuidagi. Kogu selle saagimise peale oli meil rohkem kui kaks tundi kulunud.
Tagasi põõsa augu  tsooni jõudnud uurisime teiste saake. Koit oli saanud neli lima, Mihkel ühe lima. Koha polnud rohkem olnud. Meie paati lima ei huvitanud ja nii võtsime viimaseks pooltunniks ette hommikul läbi kammitud kaare. Üks kohapunn. Kummalgi paar haugi – korra isegi duublina tulid, mõlemal kala otsas. Tundus, et kala hakkab just nüüd võtma ... kui oligi aeg lahkuda. Praam ootas.

Selleks korraks siis reis jälle läbi. Suvised vimmad ootavad püüdmist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar