Esiletõstetud postitus

pühapäev, 18. juuni 2017

Tagasi koju, 18. juuni 2017

Viimane päev olin tubli ja tõusin lausa poole kaheksast üles. Ümberringi kõik norskasid. Korjasin kodinad paati ja panin otse merele. Tee peal kohendasin asju, et paadi nina liiga kerge poleks - kukkus teine üles-alla kole kõvasti perutama. Panin külmakasti ämbritäie vett ka lisaks ja sain paadi balanssi. Kiirus hoobilt 35 kilti tunnis. Mõnusa lennuga olin kohal alla kahekümne minutiga.

Ilm hoopis teisest mastist mis eile. Päike kusagilt läbi pilvede piilus, lisaks vilu lõunatuul puhus mulle peagi jope selga ja sokid jalga. Esimest korda selle reisi jooksul.

Alustasin püüki traditsiooniliselt punase poi tagant. Ja esimese viskega kohe krõbin nöörist läbi käis. Hea algus sai jätku teises ankrupaigas, kui kaugel keegi tagant landile selga lendas. Nöör hooga lõdvaks läks ja haakimise järel keegi taga. Haugi tõmbed kestsid nii umbes kümme sekundit kui kala plehku pääses. Tundus nii paari kilone olevat. Vise hiljem aga juba korralik närvihaige lanti ründas. Esmalt vajus otsa, oli konksu otsas paar sekundit ja kukkus ära ... kui kerima hakkasin vajus teist korda otsa ja jälle kukkus ära. Tegin üheste pööretega paar korda, kui juba mõnusa paugu sain. Viimast korda üritas keegi juba paadi alt ja jäi veel paariks sekundiks otsa enne kui ära kukkus. Ei teagi kas selle kõik korraldas üks kala või mitu. Viimane kes otsas oli tundus küll koha moodi olevat.

Panin selle nalja peale KP Baitsi must-valgele kehale lisakolmiku külge. Mõni vise hiljem keegi ka otsa maandus, kuid polnud sellest lisakolmikust mingit tolku. Kalarõõmu jätkus vaid paariks sekundiks. Sama nali veel mõni vise hiljem. Vaikselt kippus aga paik maha jahtuma ja tõmbasin uue ankrupikkuse edasi. Seal sain randist juba korraliku koha tonksu ja mõni pööre hiljem ka kena kala otsas. Ja jälle natukeseks ajaks. Nuta või naera, kätte ei saa. Ilmselt punnkohad lihtsalt pikka lanti ära haarata ei suutnud.

Kella üheksaks oli see nali läbi. Järgmise pooleteise tunni jooksul sain paar krõbinat ja ei miskit enamat. Ei aidanud värvi vahetus ega ka ankrupaiga vahetus. Katsusin veel korra samad paigad läbi ja kolisin trollima. Samasse tsooni. Vahet ei olnud, kalal suu lukus.


Kell üksteist suundusin kodu poole minema. Laine oli nii vastik ja tuul vilu ning ka jigitamise tahtmine oli selleks korraks otsa saanud. Kontroll loodimise tegin veel kopraaugu ja põõsaaugu vahel, kuid kolle polnud. Hooga koha käärule välja ja seal trollima.

Esmalt oranžikas-pruun jesse, see mis eile Sulevile haugi tõi. Kääru vasak külg esmalt ja seejärel paremat külge pidi tagasi. Null puudutust. Seejärel juba sügise kollane-punane jesse otsa ja kohe esimese saja meetriga haugipunn otsas. Veel sada meetrit ja teine samasugune veel paadis käis. Jõe teisel poolel näitas vaatetorni juures paari ilusat kala, kuid võtte sealt ei saanud.

Teine tiir kollasega nii rõõmsalt ei edenenud. Alles teise tiiru lõpus kargas korralik kala otsa ja peale väsitamast kahvasin kolme kilose paati.

Tegin veel ühe tiiru ja sain veel paar võttu ja paar haugi. Kell aga lendas kiiruga ja ühest tulin tulema. Koha täna ei näinudki.

...


Kokkuvõtvalt - koha püügi vaatenurgast siia suvel ikka väga tulla ei tasu. Need kollid mis siin aeg-ajalt tulevad on ikka väga juhuslik teema ja selleks peaks ilmselt päevad läbi trollima. See aga mulle ei istu mitte...

Valget prahti aga saaks püüda kõriauguni. Kui vaid sööta regulaarselt sisse kütta.

Vesi oli 16-17 kraadi.

Enne sügist siia enam tagasi ei tule.

PS! Emajõel Mel ja co kahel päeval 22+19 koha. Me valel jõel olime:-)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar