Esiletõstetud postitus

kolmapäev, 6. mai 2020

Paguluses vol.17

Viiekümne esimene päev, 06. mai 2020

Puhkuse esimese päeva magamine ei tahtnud mitte välja tulla. Juba kella poole kaheksast olin üleval. Peab seda põõnamist vist rohkem harjutama:-) 

Pikalt kodus ei molutanud ja juba kella üheksaks olin jõgede ristis kohal. Väljas juba siis imeilus ilm. Päeva peale tegi 16 kraadi sooja, lauspäike. Kuna loodetuul jäi püügipaigas metsa kinni, siis sõna otseses mõttes praadisin ennast kuus tundi jutti. Aga mõnus oli. Veetsin poole ajast lausa T-särgi väel. Vaid kummikud jalas olid tülinaks.

Teisel kaldal ka mõned püüdjad, nii eestlasi kui venelasi ning koeri ka veel sekka. Saatsin oma shokolaadi maitselise pudrukuuli vette ja sättisin lihtkäsika korda. Raskem ja suurem variant discopallist sai otsa seotud - tahtsin ikkagi suurest voolust pidurdades ka püüda.

Esimene tiir sügavuse sättimiseks ja teisel tiirul läks lahti. Täpselt selle liini pealt, kuhu söödapall oli maandunud. Tavalise triivi peal sai tehtud kerge stopp ja kork kerkis. Esimene vimb rahmeldas otsa. Seekord oli vaja kalad ära võtta ja sättisin sumba vette. Järgmine tiir, sama koht, sama liigutus, sama suur kala. Esimesed vimmad pigem natukene väiksemad kui tavaline keskmine kaal. Kolmas kala paar tiiru hiljem aga juba kenake. Ei hakanud teda tamiilist tõstma ja ronisin lausa alla veeäärde talle vastu. 700+ kena paks vimb.

Uhasin iga paari minuti tagant väikeseid söödakuulikesi ja nii õnnestus parv kenasti paigale saada.  Kuus kala tulid praktiliselt järjest enne kui all vaiksemaks kiskus. Kas sai parv hõredaks või oli põhjus milleski muus, aga sellise hooga enam pidu ei jätkunud. Kala oli all, vahel andis märku, mingi aeg võttis ära. Kui esimese tunni skooriks oli 6 kala, siis teine tõi vaid kolm. Tõsi mõned särjed ka lisaks.

Kolmandaks tunniks oli söödetud koht päris ära jahtunud ja sain hoopis altpool tagumise mätta kõrvalt kaks poissi järjest võtma. Hiljem ka kolmanda - too rabas juba tagasi tõmmatavat kirpu hoo pealt, kuid ei jäänud otsa. Sama tunni lõpuks aga kogunes söödetud püügipaika piisav hulk vimbasid ja võtsin kolm kala vanalt platsilt veel juurde. Seejärel tekkis vaikus.
Kestis too lausa tunnikese. Vastaskaldal, kus muidu oli üsna vaikne sattus üks kena naisterahvas lammutama. Vist oma neli vimba tuli väikeste vahedega. Mul sel ajal aga isegi mitte kergeid kergeid puuteid polnud - tundus, et kala ei olnud lihtsalt all. Vaikuse lõpetas alles tund aega hiljem kaks võttu voolu piirilt. Esimene oli selline, et haakimise järel anti mulle tagasi vaid paljas kirp - kuus vastset oli ühe liigutusega eemaldatud. Mustkunstnik selline... Teisel triivil suutsin kala aga uuesti võtma meelitada ja seekord sai vimb ka otsa haagitud. Ka kena pätsike, võitles voolus mehiselt.

Sama tunni sees sain söödaplatsilt ka veel kaks võttu ja ühe neist kätte, kuid seejärel keskpäevane siesta vee all jätkus. Seekord ka teisel kaldal. Kella kolmeni passisin ja siis tulin tulema.

Kokku siis 16 vimba ja vaid 5 särge. Ämbri sain kenasti täis ja vantsisin selle palavaga üle põllu autoni. Selja sai päris märjaks.

Vigala vesi +83 ja temperatuur 11 kraadi. Velise jõgi +50 ja 13.6 kraadi! Selliste veetasemete juures lookleb Velise kenasti minu kalda alla välja, andes võimaluse proovida nii voolust, selle servast kui ka vaikselt alalt. Ideaalsed tingimused. Õhurõhk 748 mm.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar