Paat oli öö jooksul korralikult vett täis sadanud. Kõva kümme ämbrit sai välja loobitud, enne kui minekule sain.
Päeva peale lubas päikeselist ilma. Pool päeva sellist ka tuli. Õhtupoole keeras tuule üles ja pilved katsid päikese ära. Ennelõunal sai aga ilusat suvist ilma nautida.
Kooserdasin kuni teiste tulekuni Koskineni haru ja diivani augu vahet. Väike kala togis üsna isukalt. Selleks ajaks kui teised kohale saabusid oli mul juba kuus koha ja üks haug vette tagasi kasvama saadetud. Edasi jätkasime Tarmoga juba kahekesi paadis ja peagi sain ka esimese koha kala kasti. Kahjuks see jäigi pikaks ajaks ainukeseks.
Diivani auk ammendas ennast üsna ruttu ja kulgesime edasi linna suunas. Seal jalakäiate silla sirgel tegime järgmised jigipeatused ja üsna kohe sain päeva parima seeria. Klouni peale pea üle viske võtt, palju äraminekuid, mõned punnid paati ja tagasi. Suuri aga ei kusagilt. Trollides samas tsoonis sain tõsi küll ühe korralikuma koha ka korraks otsa, aga ära kukkus.
Edasi läks vaikseks ära, kuni ühel hetkel Tarmo avastas landikastist neoonrohelise värvi ja kukkus sellega vehkima. Pea iga vise võtt. Mul samal ajal sisuliselt mitte, kui midagi. Proovisin küll erinevatega kuni ka lõpuks midagi samalaadset oma varudest üles leidsin ja sain siis ka lohutuseks paar võttu. Umbes viis minutit hiljem pani kala aga suu päris kinni.
Edasi läbi linna kümne harusse ja seda trollides allavoolu. Tõsi voolu ei olnud... Suvel leitud kohasirgel tegime ka paar jigipeatust. Latikas kiusas ja kiusas, lõpuks üks koha ka liimile läks. Eldoraadot me siiski sealt ei leidnud. Kulgesime edasi, saareni. Sealt peale kontrolli suurele jõele tagasi.
Õhtu veetsime samas, kus hommiku. Diivani augu ja Koskineni hari vahet pendeldades. Kella kuueni midagi aegajalt veel juhtus, aga peale seda jahtus võtt täiega maha. Seitsmest tulime maha ära. Üsna ära tüütas see tühja vehkimine.
Täna huvi pärast punnid ära lugesin. Kokku siis 14 punni paadist läbi käis, neist vaid kolm ära kõlbas võtta. Ei olnud hea päev. Tarmo sai vist väikeseid isegi rohkem, kasti aga vaid ühe. Paar haugi ka meil veel kasti kogemata sattus.
Kõuts ja Mihkel läksid oma paadiga teisele poole linna ja kukkusid hauge hävitama. Kõuts tegi enda uue haugi rekordi , 7.6 kilo. Mihkel jändas ühe haugiga 15 minutit, kuni too ümber ankrunööri ronis, trossi lõksu sirgu tõmbas ja minema pääses. Arvas, et 10+ kilone. Need kalamehe jutud :-) Aga kasti lima nad igal-juhul välja võlusid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar