"Unenägu" Kasari jõest, 06. jaanuar 2026

Mõnusad külmakraadid jõudsid pärale. Esmaspäev oli selge ja päikeseline, nii hakkas loojangu paiku temperatuur korralikult kukkuma. Lõpuks oli akna taga üle 20 kraadi miinust. Majas kippus selle peale lausa jahedaks, sest põrandakütet ei tahtnud peale keerata. Jahedas magades tulevad ju toredamad unenäod :-)

...

Käisin siis jääolusid Kasaril piilumas. Üle põllu ei hakanud minema, kuna porisel ajal olid seal sellised rööpad traktori poolt sisse sõidetud, et... läksin keskküla tee poolt. Ehk siis teiselt poolt jõge. Pisut pikem ots kohale saamiseks, aga selle eest milline mõnus tee. Hea kohe sõita.

Üheteist paiku kohale jõudes oli talveilm juba pehmema pale ette keeranud. Külma oli vaid 8 kraadi ja kergelt tuli lund. Idakaare tuul oli üsna vaikne.

Proovisin tuuraga jääpaksust kuni jõe keskpaigani välja ja läksin auto juurde puurile järgi. Jääd oli 8-10 cm, korralik läbipaistev must jää, tuuraga auke sisse taguda tundus liialt vali ja vaevarikas tegevus.

Esimeseks püügitsooniks suundusin madalama otsa poole oleva lepasalu alla. Punane kirp, kaheksa sääsevastset, lood ka sisse ja läks püügiks. Päris mõnus oli olla, laia lund sadas ja külma ei tundunud üldse niipalju kui kraadiklaas näitas. Paljakäsi kannatas täiesti püüda.

Esimesest august nurg. Teisest vaikus. Kolmandast... seal keegi oli all. Lood väitis kala; keegi korra kirpu õrnalt puudutas... ja siis vajutati korralikult noogutile. Aga otsa ei jäänud. Võtt toimus nii 70-80 cm kõrgusel põhjast - ilmselt vimb. Uuesti teda käivitada ei suutnud. Tegin samas tsoonis veel ühe augu ja seejärel suundusin madala serva.

Seal on kalda lähedal mõnus 4.5 meetrine auk. Allavoolu läheb madalamaks, ülesvoolu on selline 3.5- 4 meetrine ala. Esimene võtt tuli kella ühe paiku pea kohe, kui uues kohas kirbuga mängima hakkasin. Istusin sel hetkel telefoni otsas ja nii manööverdasin vimba nii, et too sai lõpuks augus lahti. Noh ma oleks ju niikuinii ta tagasi lasknud, nüüd jäid käed kenasti kuivaks. Selline tavaline kasari poole kilone päts. Samast august veel üks nurg.

Järgmine auk mõni meeter allavoolu andis samuti vimma võtu. Lasin tolle teisest august vette tagasi. Seejärel kohe üks mere särg ja edasi... totaalne vaikus, mis kestis kella kolmeni välja. Vahet ei olnud, kus püüdsin - kammisin samas tsoonis, käisin lepasalu all, proovisin kõrkjate kõrval olevast august. Null võttu. Lood samas kalu näitas.

Kell kolm panin pillid kokku ja tulin tulema. Oli selline tavaline talviselt kapriisne võtupäev.

...

"Unenäost" jäi meeldiv mälestus. Lahe on see talvine püük!