Uue silla all pisut vaba vett, kuid kalda ääres jää. Kulgesin edasi Tammiste all. Kõik kenasti jääs. Isegi ilus valge lumekiht peal. Sindi laululava vastas olev madalik oli küll jäävaba, aga mitte ei usu, et kala hetkel juba kärestikku ronib ja kulgesin edasi.. Sindi silla pealt vaadates jõgi kallastest jääs, keskelt aga vaba. Reiu all täielik talv, isegi suudmes ei pastnud vaba vee triipusid kusagilt. Nii jõudsingi oma otsimisega kesklinna välja. Vähemalt tünni all oli vesi vaba. Natuke imelik on keset kisa ja kära, päris keset linna tonkat panna, aga no mis sa hädaga ikka teed. Paar meest eemal ka juba püüdsid ja sättisin ennast samuti kalda äärde.
Vesi jões maru selge ja puhas, veetase üsna madal. Väljas vaid kraad sooja ja puhus kole vali loode tuul. Kevadine päike oli ennast häbenedes pilve taha ära peitnud ja kogu pealelõunane aeg oli ilm üsna pime. Otsisin kaldavarjus pisut tuulevaiksema koha ja saatsin tinad Port Arturi suunas lendu...Üks tonka mullaussidega; teisel üks lips ussi ja teine lips plastmarmõssi ning kärbsevastsetega.Kui Rumba all ei tundud mitte üks uimeline huvi kärbsevastsete vastu, siis siin vastupidi. Vaevalt sai kärbsevastne vette, kui läks vaikseks togimiseks. Ussid aga jäid enamasti puutumata, vaid kiisad tundsid nende vastu aegajalt lähemat huvi. Võtte tuli üsna sageli ja riburada pidi ronis veest välja erinevate pudinate palett - ahven, nurg, vimmapoeg, kiisk... Suuremad isendid aga vältisid edukalt minu pakutavat. Aga vähemalt igav ei olnud...
Püügikoht oli muidugi klass omaette. Tühjad lauaviina pudelid kalda äärde poetatud, õlletaara, mis mõnes kohas ka kenasti purustatud killuhunnikuks virutatult, tühjad suitsupakid, mis andsid aimu erinevatest maitsetest (erinevus rikastab!)... Kohe näha, et hea kalakoht, või siis hoopis miski "seltsimise koht". Õnneks täna tundus rahvas külma ilma eest peitu läinud olevat, vaid korra miski gäng kogunes kokku, justkui krimmi referendumi valimisjaoskonna taha järjekorda tekitades ... Peagi sai aga õige vastus ilmselt valitud ja rahvas jooksis laiali, võttes endaga kaasa ka teised tonkatajad. Nii jäingi ootamatult päris üksi, vaid aegajalt mõni jalutaja mööda kõndis.
Kala võttis kuniks jätkus voolu. Kella poole viiest sai aga vool otsa ja vesi hakkas tõusma. Võtud lõppesid kui lõigatult. Istusin koos paari pardiga ja jõllitasin üle jõe linnas toimuvat. Pardid olid ilmselt kalameestega üsna harjunud, sest iga minu liigutuse peale sätiti ennast kael õieli lähemale. Ja oh hullu, kui võileiva veel välja võtsin, et heledaks kiskunud kõhtu pisut turgutada, ... palju ei puudunud, et mulle kallale oleks tuldud...Istusin lindude seltsis kella kuueni välja. Õhtupoolikul aktiveerusid kiisad, kuid teised liigid vaikisid jonnakalt kuni lahkumiseni.
Üsna eriskummaline kogemus oli see linnavaheline püük.
Rohkem nagu "kultuurikeskonnaga kohandumine", kui tavaline looduses kalapüük:-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar