Kasaril vimba otsimas, Vanamõisa all, 29. märts 2014

Algselt ei olnud täna plaanis üldse kalale minna, kuid hommikune varane äratus ja kohvikruusi tagant piiluv ilus päikeseline ilm muutsid meelt. Nii paningi auto poole kümne paiku käima ja vurasin Kasari poole.

Rõõmsaks üllatuseks oli reedel suur kruusatee ära freesitud ja sõita hoopis teine tera, kui eelmistel kordadel. Ilus tee sai maakonna sildi all otsa ja sealt edasi ikka auk augus kinni. Rumba all pea kümme masinat, siia ma ei mahu ja vurasin edasi. Vanamõisa sügava all vaid kolm masinat ja keerasin rõõmsalt sisse. Masin jälle poolele teele, vana talumaja kõrvale ja sealt edasi kand ja varvas. Suund sügava poole, sest madalam pool kõik hõivatud.  Vesi oli natuke langenud ja nii suundusin vanast püügikohast veel rohkem ülesvoolu. Otsisin paiga, kus sai kenasti kummikutega rohuäärele ligi ja lajatasin tonkad sisse. Riistvara täpselt sama, mis eelmistel kordadel, ka meeskondade koosluses ei teinud muudatusi. Ei viitsinud söödatopsiga mängima hakata...

Kell pool üksteist võtsin istet. Ja kohe läks togimiseks. Tõsi küll, ühte ritva. Kärbsevastsed pakkusid kellelegi huvi, kuid mullaussid nukrutsesid omaette. Viie minuti pärast esimene särg sumpa. Peagi ühe korralikuma võtu järel midagi väga kopsakat taga, vaikselt tuli piki põhja, erutus juba laes, kui aru sain et võnkeid ju pole ... ning korraliku puuvõre välja tirisin. Ilus särg näris üsna korralikult ja vaikselt sai sump lisa.

Võtt kestis pea kaheteistkümneni välja ja siis lõppes kui lõigatult. Nautisin ilusat sooja ilma, tuul oli praktiliselt nullis ja päike küttis pidevalt  temperatuuri kõrgemale. Vaikselt kiskusin riideid vähemaks. Soojas hea mõnuleda ja vaikselt hakkas silm looja minema. Üks silm juba unenägusid nautimas, teine vaevu pilukil, kui parempoolne ussitonka pani ühtlases rütmis võnkuma. Kiirelt sirutasin ennast ridva juurde ja hoppa otsa jäi. Mõnus raskus taga, see peab vimb olema. Ja oligi...

Edasi jälle vaikus. Pool tundi hiljem  samasugune võtt teisel ridval, kuid olin liialt tormakas ning kala ei jäänud otsa.  Ilm mis hommikul oli nii mõnus ja soe sai pealelõunal teise ilme, läänetuul hakkas vaikselt tugevnema, tekitas jõele päris kena laine. Toppisin uuesti riideid selga tagasi.

Ülejäänud aeg kuni kella neljani, kui kodupoole sünnipäeva tordi söömisele suundusin, oli jõgi enamasti nagu kaevus. Vaid kaks särge eksisid ära ja ega rohkem võtte ka ei olnud. Võibolla hakkas veel õhtul võtma, aga võibolla ka mitte. Pealt kuuldud venelase telefonikõne põhjal võis järeldada, et hommikul oli vimb paremini närinud... Igaljuhul tundub, et nagu hakkaks vimb vaikselt liikuma ja võtma.

Kokku sirka kümme särge, üks ahven, üks vimb ja mõni kiisk.

EMHI: vee kõrgus +75 ja 4,1 kraadi