neljapäev, 3. aprill 2014

Kasari ja Vigala jõel, 03. aprill 2014

Hing ei andnud ikka rahu ja linnas istumisest sai enam kui küll ning vurasingi hommikul maale ära. Plaaniga pisut jõeääre tonkasid vahtida.

Ilm külm ja pilves, sooja vast 3-4 kraadi ning kerge läänetuul ei teinud ka olukorda soojemaks. Ilmast lähtuvalt sai suund võetud Rumba alla - seal vähemalt tuulevari käepärast. Kell üks laksasin kaks põhjaõnge sisse ja võtsin istet. Ümbruskonnas ei ühtegi kalameest, isegi silla juures ei parkinud kedagi.  Vahtisin pingsalt ridva otsasid ja mõlgutasin oma mõtteid. Tunnike möödus nii, et ridvad isegi ei liigatanud. Kerisin asjad kokku ja sammusin minema. Ei viitsi oodata, millal siin elu tärkab.

Edasi Vanamõisa alla. Põld küll kuiv, kuid peale sõita ikkagi ei julgenud ja parkisin poolele teele. Tatsasin üle põllu sügava poole. Ühtegi teist autot polnud näha, kõik püüdjat vist juba loobunud selle vimma ootamisest:-)

Vesi nädalaga mõnusalt langenud ja nii suundusin eelmise korra püügipaigast veel rohkem kurve poole. Otsisin mõnusa kõrkjataguse koha, kuhu tuul kergelt kinni jäi ja seadsin siia uuesti ritvad likku. Koht täpselt see, kus jääpealt viimase vimma ja kena ahvena sain. No võiks ju midagi siin olla?

Vahepeal olid pilved ka hajunud ja hooti lausa päikest näha pakkus. Selga aetud talvekombe hakkas vaikselt juba kuumaks minema...
Viis minutit hiljem kukkus kärbsevastsetega varustatud ritv kergelt ventruma. Korralik särg toimetas sööda kallal ja peagi haakisin ära. Algus ikka parem kui Rumba all ...

Uuesti tina lennuga teele ja istet. Samal hetkel teist ritva keegi torkima tuli. Sellel ainult mullaussid otsas, ilmselt pole särg. Võtt üsna vaikne, kuid mõnusalt sujuv, sikutas vaikselt sentimeetrit viis ja siis lasi tagasi. Peagi liigutused päris ühtlaseks muutusid ja otsustasin haakida. Kohe tunda, et midagi kenamat taga. Kala venitas ennast põhja ligi ja sidur andis vahepeal kergelt järele. Kaldaääre tagant sai kenasti mööda ja ohhoo, jälle keskpäevane luts. Nii poole kilone luts oli jõudnud konksu nii sügavale sisse õgida, et otsustasin tamiili puruks tõmmata ja konksu sisse jätta.

Võtud jätkusid vahelduva eduga poolteist tundi, pakkudes enamasti särge, vahele ka ahvenat ja veel ühe lutsu. Sedapuhku küll väikese, nii paarisaja grammise.

Kella neljapaiku aga hakkas ilm muutuma, tuul keeras loodesse, kiskus uuesti pilve ja sellega lõppes ka võtt. Lutsud pugesid peitu ja kiisad tulid saamale. Järgmise nelja tunni jooksul sai välja kraabitud kamaluga kiisku ja vaid ühe särje. Vimmast ei kippu ega kõppu.
Vahepeal käisid eemal ka paar teist tonkatajat, kuid lahkusid üsna pea. Ilmselt ei leidnud ka nemad eldoraadot üles...

Õhtu eel hakkas mingi suurem kala rahulikult pinnas mängima, ilmselt latikas. Võtuks aga enam ei läinudki...

Kokku poole päeva peale vaid kuus särge, kolm ahvenat, ohtralt kiisku ja kaks lutsu. Ei ole see võtt mitte paremaks läinud. Lasin lutsud jõkke tagasi, loodetavasti see suurem saab kuidagi oma konksust ka lahti, võtsin särjed kassidele kaasa ja tulin loojangu aegu tulema.

Ilm oli küll väga sürr - kord sompus, siis pilves, siis tuuline ja õhtu eel veel korralikult külm ka. Nagu erinevad aastaajad oleks päeva jooksul jõeäärest läbi käinud.

EMHI andmetel vesi Kasaris +58, vee soojus vaid 3.1 kraadi. Varsti jää vist tuleb...





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar