laupäev, 17. september 2016

Puhkus jee - Lääne-Soome koha otsima, 17. september 2016

Tööteemadest sai stepsel seinast tõmmatud. Nädal puhkust kalavetel ootamas. Seekordne minek koos "Üloga". Tamur ja co on meid juba ees ootamas ning saanud paar päeva korralikult lammutada. Esimene päev 14 koha, teine päev 8 koha paadis. Suurim 2.5. Nii jigi kui ka trollimisega. Lima ka muidugi sekka. Pole paha, ütleks mõni suusakunstnik.

Ilma lubab nädal aega stabiilselt ühesugust - päike, pilv ja kerge külmakaare tuul. Sooja 13-14 kraadi. Ei piiskagi vihma ega tormi. Need halbade ilmade katsumused tunduvad teiseks korraks jäävat. Loodame, et ilmaennustajad peavad oma sõna...

Hommikusele viikingile sättimine toimus sedapuhku ennaktempos. Tund viisteist olime enne väljumist sadamas. Midagi olin kusagil valesti arvestanud. Ülo muidugi mõtetes siunas, aga reisipalaviku vastu ju ei saa. Võtsime eelisväljumise teenuse ka lisaks ja saime auto pargitud nii, et tuiskame esimestena laevalt maha. Jäi ära see vastik ootamine, kuni sõitma saab.

....

Sõit möödus viperusteta. Asjad künaga üle jõe ja juba poole neljast olime valmis peale minema. Mehise paat sai tühjaks visatud ja minu kahekümnene honda sellele peale seatud. Silla pealt paati astudes mega kena ilm. Nii kui kümne harule jõudsime näitas jõgi oma tõelist palet. Väike, aga vilu tuul. Suurel jõel juba vähe korralikum laine.

Alustasime traditsiooniliselt kümne märgi alt. Esimene vise ei jõudnud veel põhja langedagi, ja loomulikult polnud ma selleks valmis, kui keegi juba togis. Ahvenad tundusid üsna aktiivsed olema. Ilmselt ka haugitatid, sest peagi olin esimesest sabast ilma. Ülo tegi käe ühe punniga limaseks ja peale seda kihutasime hirmunult minema - äkki tuleb veel mõni...

Mehise paat ikka kõvasti kergem kui minu oma. Klissi läks hetkega, samas kui mul pea paarsada meetrit vaja hoogu võtta. Huvitaval kombel aga lõppkiirus väga vinge polnudki, nii 31-32 kilti tunnis (2 meest paadis). Ehk siis paar kilti rohkem kui minu aurik. Samas tänu kergusele ujub paat iga kord, kui Ülo külge keerab:-) Suhteliselt ebastabiilne, kuid kiire sõit oli.

Järgmisena vale ilusa maja käär, seejärel põõsa auk ja kopra auk ning lõpuks punase maja sirgele. Ahven igati koostööaldis, teised kalad aga... Punase maja all oli ka päris kenake laine juba peal ja nii seal pikalt paigale ei jäänud. Tagasi. Vaja ikka esimese päevaga kiirelt põhikohad läbi katsuda, küll järgmised päevad saab rohkem paikselt olla.

Tünni sirgel paar kohta. Päikese paneelide maja juures korraks ka keegi korralikum otsas - ilmselt latikas. Paar ahvenat. Ilusa maja sirge alla, jälle vaid ahvenad. Diivani auku, seal polnud üldse kedagi.

Kuna Ülo keeldub kategooriliselt trollimast, jättes ankru lihtsalt põhja ...  ja ma keeldun sama  resoluutselt ankur põhjas lante vedamast, siis jigitasime lihtsalt päeva õhtusse.

Päeva siiberdasime lõpetasime saare taga ja olime lõpuks sunnitud tõdema, et koha toksu kätte ei saanudki. Ilmselt põhjus olematus veevoolus - seda lihtsalt polnud, vesi täiesti seisis. Ei mäletagi nii väikest voolu selles jões.

...

Õhtul kui meil juba söök juba keresse aetud ja paar tõstet sangaga klaasistki tehtud, maabusid lõpuks teised. Illimar oli enne pimedat korraliku trumbi lauda pannud - 5.05 kilone koha, trollides kümne haru alumisest otsast nii 500 meetrit ülesvoolu. Väga ilus kala. Tamuril sellele sedapuhku vastus puudus.

Teine paatkond tampis kõvasti kapsaaeda ja kraapis sealt hauge välja. Nii olime me Üloga kahekesi need, kes sauna said, samas kui teised kalu puhastama sättisid:-)

Kuidagi peab homme Ülole augu pähe rääkima, et vahel trollima peame. Ja seda, ka et ta piltidele nõustuks tulema. Muidu fotodele tumedad laigud tekivad:-)

Aga muidu on mõnus. Elagu puhkus! Juhhuuu!

PS! Sauna ees, trepi all, elab keegi skunkahv, teeb seal imelikke hääli. Mehis kui tuled, võta talle süüa kaasa.

1 kommentaar: