Esiletõstetud postitus

reede, 23. september 2016

Viimased poolteist päeva, 23.- 24. september 2016

Ja saabki nädal kohe kohe täis. Eilne oli natukene lootusi kergitanud, et äkki saab viimasel hetkel midagigi...

Hommikul oli esimene mees keedukannu kallal miski 6-7 vahel. Keerlesin veel pisut ümber oma telje ja ajasin endal veerand kaheksa paiku jalad alla. Pikk pikk kohvitamine ja kella üheksa paiku ronisin lõpuks paati.

Ilm väljas kardinaalselt teine kui terve nädala oli olnud. Pilves, külm ja külma kaare tuul. Kolisin kroksidest kummikutesse üle ja otsisin talvemütsi kotist välja. Sügis lõpuks ometi kohale jõudnud. Vesi oli paari päeva taguse 14.8 pealt 13.7 ni kukkunud. Võtsin suuna linna poole. Kahe silla vahelise ala peale.

Esmalt trollimine, karistuseks sain käe kohe limaseks. Seejärel jigitamine koha paigas. Ankrusse polnud vaja panna, vool ja tuul tasakaalustasid peaaaegu teineteist ja nii vajusin tempos viis minutit/kümme meetrit alla poole. Panin klouni otsa ja läks loopimiseks. Viis minutit hiljem ootamatult selline korralik löök, et ärkasin lõplikult hommikusest uimasusest. Otsa ei jäänud. Peksin samas kohas vee vahtu ja sain mõni aeg hiljem ühe ahvene otsa. No see nüüd küll sellist lööki ei teinud.

Kammisin igaksjuhuks teist korda veel tsooni läbi, seejärel trollisin veel üle, kuid ei midagi. Kella üheteistkümne paiku võtsin suuna kopra augu poole - vooluni oli tunnike kopikaga ja selleks ajaks tahtsin kohal olla.

Paigale välja jõudes selgus, et üks paat seal ees ukerdas. Võtsin siis täpselt koprapesa kõrvale ankrusse ja proovisin sealt. Esimese viskega 47 sendine koha. Klouni peale. Mõneks ajaks naelutas see mind paigale, kui aga sügav auk vabanes, kolisin sinna üle. Ja jäin voolu ootama.

Vool tuli kella poole ühe paiku, aga mitte pooltki selline kui olin oodanud. Üsna nõrguke teine. 28 grammine pea tundus järsku natuke liiast olevat. Jätkasin siiski entusiastlikult, mängisin kõikvõimalikud värvid läbi ja sain paar kohapunni paadini. Suurem kala, aga...

Tund hiljem andsin alla ja trollisin minema. Mere poole. Punase maja sirgele, punase poi alla. Rahustasin oma pettumust mõne haugi välja venitamisega, viskasin solvunult paar ahvenat kasti. Pikalt jännata ei tahtnud, tundus ainult aja küsimus, kui haug koos jigiga jehhat paneb. Ja trossi ei viitsinud ka panna. Läksin hoopis haugitapjaid tervitama.

Mõlemad paadid olid ennast väikese rohelise poi juures ankrusse pannud ja peksid lante rohu poole. Haug pidi tulema jutti. Üks pooleteisene latikas ka veel. Rohus tundus tõeline elu keevat, nagu kevadine kudemise aeg. Kratsisin pead - polnud ju haugile tulnud - ja keerasin otsa ümber. Trollides ülesvoolu.

Järgmine tunnike möödus lanti vedades. Kollane jesse, ahvena värvides jesse ja sinine jesse. Kõik said mänguaega ja olid ühtemoodi ... kehvad. Kollane lõpuks ühe haugi ikka meelitas välja (Ülo - kilo pluss!), teised aga. Tõsi sinine suutis ka ühe võttu saada, aga nii, et kui olin teda välja kerimas ja lant juba pinnas ukerdas, siis keegi korraks üritas rabada...

Sügavas piirkonnas loopisin uuesti jigi. Paaris kohas. Paar kohapunni, korralik kala justkui magas. Peagi sealtki lahkusin, et ülesvoolu edasi trollida. Mõnes paigas, kus lood kala näitas, proovisin ka jigitada. Aga kõik olid ühtemoodi jamad paigad.

Päiksepaneelide all ühe haugi lõpuks klouni otsa sain, aga kohast ei kippu ega kõppu. Lõpetasin trollimise ja jigitamise ilusa maja all ja läksin viimaseks pooleks tunniks veel kümne harule latikat tonkatama. Viimase ussiräbalaga ühe alla kilo konna lõpuks sain. Tundus, et latikas alustas oma söömatuuri päris hämaras...

...

Õhtul sauna küttes selgus kurb tõsiasi, et meie sauna ahi on läbi - suits tuleb läbi kivide välja. Täna siis suitsusaun tuleb:-)

Teised paadid lammutasid päev otsa kõvasti haugi - ühes 14 teises 18 haugi. Enamus sellised 2 kilo kanti, paar suurimat 4 kilo piiril. Rookimine kestis poole ööni. Üks ilus kala oli ka, 2.2 kilone säinas.


...

Haugitapp ei tundunud endiselt isuäratav ja nii sai laupäeval veel põhipaigad läbi jigitatud. Martin tuli mulle seltsi.

Ilm natukene soojem kui reedel. Pilves ja kerge tuulega. Alustasime linna alt, kus ahvenad mässasid ja kohad magasid. Seejärel sügava peale.

Hommikune kerge vool keerati kella 11 paiku täiesti kinni. Aru ma ei saa, kuidas nad seda voolu see aasta reguleerivad. Kõikus metsikust vetemõllust praktiliselt seisva veeni välja.

Proovisime sügava peal kajaloodi abil kala üles leida ja siis ta segaseks loopida. Enamasti lõppes see sellega, et igas ankrupaigas saime ühe võtu, kuid kala siiski mitte. Läbi häda ühe siiski kasti meelitasin. 45 sendise.

Kohalikud vertikaalset jigitamist harrastasid. Ühte haugi nägin ja ühel paadil kahte kohakala. Viie paadi peale kuidagi vähe...

Kella kolmeks oli sedapuhku reis läbi.

...

Kokkuvõtvalt oli kogu reis lahe - fantastiline ilm puhkuseks. Lebotatud sai. Mõnus oli lihtsalt olla.

Kohapüügiks (jigiga) oli aga aeg natukene varajane. Veetemperatuur kõikus 15 ja 13.3 kraadi vahel.
Haugi kapsaaias jõhkralt, kui vaid oleks tahtmist haugi püüda.... Latikaparvi jões küllaga.

Eks mõni teine kord läheb vähe teistsuguselt.

Pühapäeval juba oma metsas kukeseenetasin:-)


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar