Lääne Soomes, Mihklipäev, 21. oktoober 2016

Hommikul olime laisad. Oi kui laisad. Kell võis juba pool kümme olla, kui paadi nina sillast eemale lükkasime. Selleks ajaks oli tragi Kõuts juba kaks haugi ja viis linaskit kõrvale pannud:-)

Võtsime suuna mere poole. Väljas pilves ilm ja nõrk idakaare tuul. Mõni kraad sooja ka. Kajalood näitas kümne harus 5.6 kraadi sooja. Talv ei ole enam kaugel... Alustasime kümne märgi alt ja võtsime sajameetrise triivi - voolu polnud, vaid tuul lükkas paati allavoolu. Triiv andis paar imelikku trügimist ja null kala.

Järgmine katse sama haru teises otsas päädis ahvenate trügimisega. Edasi päikese paneelide maja alla, kus Tarmol keegi korra togis, kuid otsa ei jäänud. Seejärel põõsa auk ja kopraauk. Seal Tarmol ka üks korralik võtt ja mul miski otsa vajumine, kuid tulemustes see kuidagi ei kajastanud. Olime seal pea lõunani ja kolisime siis trollima. Allavoolu, kuni esimese punase poini. Üks haug. Kui kõvasti ja mitu päeva venitada, siis äkki kolmkümmend sentimeetrit oleks täis tulnud.


Mihkel ja Kõuts tulid samal ajal merepoolt trollides vastu. Neil haugitapp oli ebaõnnestunud. Madalas ei olnud kedagi otsa karanud, trollides miski punn paadis käis. Panime selle info peale asjad kokku ja suundusime mõlemad üles voolu minema. Ühe sõiduga ilusa maja alla välja. Sealt kohe esimese viskega ahven, seejärel paadi alt tõstes korraga keegi otsa vajus ja hetk hiljem otsast läinud... Järgmine vise ja täpselt samamoodi - paadi alt tõstes korraga keegi otsas ja hetk hiljem otsast läinud... De ja vue ...

Hilisemad visked midagi huvitavat ei pakkunud ja nii suundusime linna. Kalev seal juba ees ja rääkis miskite kohapunnide rünnakust. Keegi soomlane olla ka ühe kenama kala välja võlunud. Võtsime siis suuna ülespoole auku ja tulime sealt viskepikkustega alla. Seal vool hoopis teine mis mere ääres ja kala ka pisut aktiivsem. Togimine siit ja togimine sealt, aga otsa ei midagi.

Vahetult enne auku korraga kolme minuti pikkune päeva tippvõtt - Tarmol kilone koha külmakasti, mul samal ajal keegi otsa põrutas kuid ära kukkus, siis Tarmol neljakümne sendine paadis käis, mul keegi otsas käis ja jälle ära kukkus. Panin siis suures tuhinas oma jigile topelt konksu ja sain kenasti landist lahti. Krt.

Kõik see tegevus toimus meil mõlemal koleda daiwaga pildudes. Ja edasi vaikus. Veerand tunni pärast Tarmol keegi veel proovis, kuid lisa ei saanud. Mingi hetke Kõuts ja Mihkel sirge peal ringi tuuseldamisest tüdinesid ja meie veerde uudistama tulid. Jutud räägitud, võttis Mihkel lõpuks ridva, otsas daiwa haugi värvi maimuke, virutas selle teele ja ... venitas minuti pärast haugi kahva. 7.5 kilo. Mihkli uus rekord. Fotosessioon kestis tunnikese ja seetõttu jäi c&r tegemata. Hilisemad mõõtmised näitasid kala pikkuseks 99.5 cm. Ehk pool kopikat ja meetrist puudu. Marja oli haugil kõhus kõva kilo ringis.

Meie edasine tegevus alla voolu ankrut venitades ei pakkunud midagi peale landikao. Mingi hetk trollisime silla poole tagasi, kuid vaid üks punnkoha tundis meie voblerite vastu huvi. Seejärel uuesti silla juurde ankrusse. Ja jälle miskid võtud aeg-ajalt, mis tühihaakimistega päädisid. Korra paadi alt ka korralik mats, korraks kena kala taga ja hetk hiljem jällegi tühjad pihud.


Õhtu poole seadsime ennast pisut allavoolu olevale alale ja sain sealt ka enda jaoks päeva kala otsa - kena poiss hoidis põhja, tegi uimaseid võnkeid ja keeldus paadi suunas ujumast. Paarkümmend sekundit mõnusat adrenaliini, mis päädis ... ära kukkumisega. Kuidagi väga tüüpiline tänasele päevale. Mõni aeg hiljem samast kohast veel keegi otsas ja jälle korraks. Õhtust võttu kui sellist nagu ei tulnudki. Kuuest tulime tulema.