laupäev, 8. aprill 2017

Maavõistlus Ainiga, Rumba all, 08. aprill 2017

Aasta tagasi käisime Ainiga koos vimba otsimas. See aasta plaanisime uuesti. Ain tuli reedel maale ja laupäeva hommikuks panime kella helisema ... 4.45... ebanormaalselt vara, aga tahtsime enne pimeda kadumist kohal olla, et endale head kohad saada.

Rumba sirge peale jõudes saime aru, et see oli naiivne lootus. Pool Lasnamäge oli ilmselt ööbinud jõe ääres. Viis autot parkis maja juures. Jõe ääres, sirge peal, teist samapalju pealekauba. Üllataval kombel polnud kurve peal veel kedagi ja nii saime ennast sinna sisse seada. Enne valget.

Niipea kui kannatas ussi konksu otsa toppida sai ka tonkatinad lendu saadetud. Kaks tonkat traditsioonilised, kummalgi üks lips, mille otsas mullauss. Ja teine lips, mille otsas kirptirk koos kärbsevastsetega. Ühel kirp kollane, teisel roheline-hõbedane.  Kolmas tonka sai kümme meetrit allavoolu pandud, see oli varustatud ainult mullaussidega. Ain sättis ennast sellest ridvast omakorda allapoole.

Vaevalt sai valgenema hakata, kui hakati järjepidevalt küünarnuki tunnet kasvatama. Venelased sättisid ennast külje alla. Mingi hetk tahtis üks mees ennast oma kolme tonkaga kahe minu tonka vahelisele viiele meetrile sisse seada. Tere talv. Saatsime ta minema... Aga rahvast tuli aina juurde ja peagi meenutas püügipaik mõnda vene turgu - lärm, viin, lällamine, kõva lärm. Looduslikud hääled olid täiega tapetud. Mõttes ümisesin ühte vana viisijuppi "kuni ühel õhtul, keegi äkki kloppis, ukse taga seisid kährikkoerad troppis, trügisid kõik sisse, pambud pandi maha, vaatasid siis ringi, korter pole paha" ...Õnneks oli vähemalt päikesetõus ilus ja kena silmale vaadata.

Esimese vimmavõtu sain eemal seisvale tonkale kella poole seitsme paiku. Pool tundi hiljem sama ridvaga teine võtt. Mõlemad said kenasti ära realiseeritud, venekeelsete nõuannete saatel. Ilmselt ilma nende soovituste poleks ealeski neid kalu kätte saanud:-)

Kui eemal seisnud ritv justkui toimis, siis teise passisid täiega jõude. Aeg-ajalt toimus miski üksik särje togimine, kuid vimmast ei kippu ega kõppu. Kella kaheksa paiku saabus jõele särgede tähetund. Kõikvõivalikud ridvad said nende poolt ära karistatud. Õnneks see tohutu ussiõgimine lõppes kella üheksa paiku ja jõkke tekkis vaikus.

Kahjuks mitte kaldale. Pakun et selleks ajaks korgiti naabrite seas lahti kolmas viin ja volume nupule keerati vürtsi juurde. Otsustasime Ainiga siiski veel paigale jääda, et äkki päeva edenedes kala vähemalt ennast rohkem ilmutab. Hommikul puhunud kerge loode tuul keeras ennast läände ja hakkas tugevamini puhuma. Päike säras taevas ja kõik oli justkui nii nagu peaks olema.

Punkt kell üksteist sain kolmanda vimma kaldale ja peale seda Ainil veerand tunniga kolm võttu. Ühe pudistas ära, teine vimb pani kalda alla kinni ja võttis kogu rakenduse endaga kaasa ning kolmanda kala sai kätte. Peale selle veerand tunni möödumist rahunes meie tsoonis asi jälle maha.

Lõuna ajal sõnasin Ainile, et aitab küll, läheme maailma avastama, mõnda paika kus linnulaulu ka kuulda on. Sain lause vaevu huulilt teele saadetud, kui eemal olev tonka kellukese helina saatel tõmblema hakkas. Kena poiss otsas. Pika väsitamise tulemusena 750 grammine vimb kaldale tuli. Sättisin just kala ämbrisse, kui samal ajal järgmine ritv lendama pani. Veel üks vimb kaldale jõudis.

Võtu peal ei saa ju ära minna ja nii jäime veel paika. Tunniks ajaks. Peale seda tegime kand ja varvas selle kohast eemale. Kääru teise otsa, mis nii imelik kui see ka polnud, oli täiesti tühi.

Siin ilm mõnus soe. Tuul, mis keeras vist iga minutiga aina rohkem tuure peale, jäi põõsaste taha kinni. Panime ridvad sisse ja poole tunniga sain veel kaks vimba juurde. Võtsid teised rohelist kirpu. Võtt aga selline nagu tegemist oleks särgedega. Ikka nöka nöka.

Järgmist vimma võttu pidin pea tunni ootama. Kirpu rünnati jälle vaikselt ja hiilides ning haakisin sisuliselt nöksutamise peale. Kala jäi otsa. Ja mitte väike. Tuli teine tublisti võideldes rohuni välja ja kukkus siis ära. Pinda teda ei saanudki. Ära läinud vimb viis ka võtu ja jõgi jahtus korralikult maha.

Peale kella viite hakkas ilm vaikselt pilve kiskuma ja muutuse peale saime veel mõned võtuhakatised. Ain sai ühe vimma ka kätte. Minul üks liiga varajane haakimine ja veel ühe vimma ära kukkumine. Kõik kalad ronisid kärbsevastsete otsa. Ussi vimb enam millegipärast ei tahtnud, samas särg ründas just seda ning vältis täiega kärbest. Imeliku võtuga päev...

Kella kuuest panime võistupüügi tulemused lukku ja tulime tulema. Tulemus 7:2.  Üldsegi mitte Leicesteri moodi, kui eelmise aasta sama aja püüki meenutada:-)

Kodus kaalusin kalad ära: 750, 610, 600, 600 ... maru ilus sort on see aasta. Vaid üks kala neljasajane ja see nägi teiste kõrval välja kui nilbakas.

PS! Eemalt vaadates paistis et üks venelane lammutas täna päris kenasti, viisteist vimba kindlasti kui mitte rohkem. Aga ta oli ka erand. Ülejäänud särgedega piirdusid.


PS2! Vesi 5 kraadi soe. Tundus, et vimb ainult sügavas liikus. Krundi peal veel vaikus.


...


Pühapäeva hommikul siis lõpuks esimene vimb sellel aastal ka krundil olnud tonka otsas.






Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar