esmaspäev, 23. aprill 2018

Kiire põige Vigala jõele, 23. aprill 2018

Nädalavahetus läks reisi nahka. Barcelonas oli küll soe ja tore, aga kevadel tahaks ikka rohkem jõe äärde saada. Kuna pidin esmaspäeva õhtul korraks maale tulema, siis ei saanud jätta võimalust kasutamata ning põikasin paariks tunniks jõele. Jõgede risti, pika kaikaga.

Vimma sirgel kaks autot parkisid. Sättisin enda oma samasse kohta ja tegin kand ning varvas üle heinamaa. Stella ühes, plastämber teises käes. Hea lihtne käia, ei mingeid tonkasid ega kilodekaupa tinasid:-)

Kohale jõudes veendusin esmalt selles, et lõksus olnud kaks vimba olid kadunud. Lomp oli nii pisikeseks kuivanud, vaevu paari meetri suurune. Kalu polnud kusagil. Keegi nad sealt ilmselt välja noppis... Edasi juba oma koha peale. Vastaskallas oli täiega vallutatud. No oma kümme autot kindlasti ja nii paarkümmend meest kaldaääres korke leotamas. Kell võis olla kuus läbi ja tundus, et esimesed olid juba minekule sättimas.

Veetase eelmise nädalaga võrreldes üle kümne sentimeetri madalam. Voolujoon ka hoopis teises kohas. Alustasin kammimist vana joont pidi ja loobusin sellest peagi. Vool kaugemal, isegi särg ei kippunud vaiksel alal torkima. Lõpuks leidsin kala liini üles. Tõsi küll, esmalt särje oma. Nii kakkusingi umbes poolt tundi karvast meresärge, samas kui vastaskaldal 2-3 vimba välja võeti.

Saatsin korgi veel rohkem voolu sisse. Pehmelt öeldes kärestikku. Ja siis hakkas juhtuma. Voolus pidurdatud kuldne kirp noppis ükshaaval vimbasid rajalt maha. Enamus võttudest ühest ja samast kohast, mille ees tundus olevat mingi kõrgem rant, kuhu kirp aeg-ajalt kinni jäi. Ükshaaval hakkasid vimmad ämbrisse kolima.

Vahel  lõi sekka särge, mis kõik vastaskalda meelehärmiks jõkke tagasi sai saadetud. Siis jälle vimb. Põhiline action kestis pea kaheksani, kuni lõpuks oma kuldsest kirbust ilma jäin. Järgmisena läks otsa vähe pikema konksuga ja pisut raskema peaga kuldne kirp ja minu täielikuks hämminguks triivis too täiesti tühja. Poole tunniga vaid üks särg. Ei tea kas kala polnud all või oli kirp liiga suur? Mingi hetk sain sellegi kirbu põhja jäetud. Polnud nagu üldse kahju...

Järgmisena sai otsa seotud punane, Kasari talvise vimma kirp. Pisut väike konks küll, aga... vaikselt hakkas uuesti särge tulema ja lõpuks eksis ka üks vimb ära. Püüdsin kuni sellegi kirbu vette jätsin ja enne kella üheksat astusin juba koduteele.

Kokku sai ära võetud kümme vimba. Paar tükki läksid otsast ja ühe pisema viskasin tagasi. Särgesid ... noh mõni kilo ikka, aga nood ujuvad rõõmsal meelel edasi. Ain kurinahk polnud ja kalu tassima tulnud:-)

Vimba on jões korralikult. Särge samuti. Väga mõnus õhtupoolik oli.

PS! Ilm alguses päikeseline, hiljem keeras pilve. Rõhk kukkus kolinal. Sooja lausa 13 kraadi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar