Soomes, 31. juuli 2020

Hommikul ei tormanud, mökki peremees tuli rahale järgi ja sunnitud sotsialiseerumine parklas rahvusvaheliselt tuntud teemadel võttis aega... peale läksime seetõttu umbes kella kümnest.

Lubas jälle päikeselist ja sooja päeva. Tuule pidi põhja keerama ja tugevnema. Seetõttu võtsime suuna linna poole.

Hommikul jões nagu ikka voolu polnud ja trollisime. Esimene võtt tuli venelaste tonkatamise koha juures. Hõbedase jesse otsa. Sain oma esimese selle reisi koha külmakasti. Väike küll, vaid 47 cm, aga ikkagi koha. Jigitama ei viitsinud hakata ja kulgesime edasi.

Mõni haugipunn ja siis jalakäijate silla sirge keskelt rahulik võtt ning ilus kala taga. Sedakorda oli aktsioonis kollane jesse, sest hõbedase olin viis minutit varem vetevanale ohverdanud... Kala tegi paar rahulikku ridvapainutust ja keerasin siduri maha. Tundus päris kena poiss olevat, kuni lõpuks vaid 45 cm koha punn pinda tuli. Kolmik oli kala lõpusekaare juurest kinni ja nii tuli kala  praktiliselt risti vastu voolu.

Peale jigipausi sügavas augus trollisime edasi. Suund oli linna teise serva, aga jalakäijate sillast ei saanud esmalt kuidagi mööda, sest iga kord kui selle alt läbi läksime järgnes võtt ning kala ära kukkumine. Loomulikult pidime siis uuesti proovima. Peale kolmandat tiiru panime ennast ka ankrusse ja üritasime jigitades kala närvi ajada... Poole tunnise jahmerdamise järel andsime alla. Krt teab mis kala seal oli.

Linnast läbi ja siis paus - paadi vallutas teamsi koosolek. Moodsa ajastu värk. Tunnike hiljem kulgesime edasi. Ikka ülevoolu. Sügav ja pikk vagu valmistas pettumuse. Peale haugide ei miskit. Pansionaadi all samuti haugid. Tagasiteel...jälle haugid. Kui üks alamõõduline koha välja arvata.

Lood näitas kala ka ikka üliharva. Päeva peale sa kolm latikaparve ka üles leitud. Imelikul kombel mere poolel neid mitte ekraanile ei joonistunud.

Päeva jooksul aina enam kasvanud tuul õnneks õhtupoole pisut rahunes ja nii ei pidanudki terve tee vastikute lainetega võitlema. Lõpetasime päeva diivani augus edasi ja tagasi trollides. Keda aga polnud olid kohad. Poole kümne paiku tulime maha ära.

Teisel paatkonnal lisaks haugidele üks 2.4 kilone koha ja kilone turb. Püüdjad olid ikka ohtralt päevitanud - õhtusöögi lauas oli justkui keedetud vähkide kokkutulek:-)

PS! Venelane istub iga õhtu koskineni haru nurga vastas ja tonkatab. Ilmselt siis kalatükiga ikka midagi tuleb.