Velisel nuruparadiisis, 20. juuli 2021

Lõpuks ometi keeras keegi radiaatori kinni. Peale kuu pikkust 30 kraadi tundus 22 kraadi peaaegu et... külm. Igal juhul oli tegemist temperatuuriga, mis mulle rohkem sobib ja liikuma paneb. Muidu istu nagu kudend räim...

Lõuna paiku tegin esmalt metsas mustika tiiru. Tundus, et parmud olid saanud külma shoki, kuna neid seal ei olnud; sääsed olid põuaperioodil ilmselt kuumarabanduse saanud, kuna neid metsas ei olnud; põdrakärbsed, need tüütud väikesed vastikud satikad, olid ilmselt ka kuumusesse surnud, kuna neid polnud üldse näha... Vaid kärbsed olid ellu jäänud ja pinisesid. Ütlemata lihtne ja mõnus oli korjata ning pooleteise tunniga oli talvenorm autos.

Järelejäänud õhtupooliku otsustasin Velisele pühendada. Pole seal oma kohta sisse söötmas käinud, kuid lootsin, et venelased on traditsioone aus hoidnud ja seda ise teinud.

Kohale jõudes ootas mind kena tühi plats, kus võtsin istet vasakpoolseimas nurgas. Märkide järgi oli seal ilmselt nädalavahetusel püütud.

Järgmised tunnid pakkusid aga täieliku üllatuse. Ja mitte heas mõttes. Kui tavaliselt on seal sügavas püüdes selline rahulik istumine ja ootamine, hea kui kork korra tunnis liigub... siis nüüd käisid kaks ritva edasi tagasi, sisse-välja. Mingil imelikul põhjusel olid nurud pidevalt all ja ametis. Sellist asja polnud seal enne näinud - ülesöötmise tagajärg?

Igal juhul kulus minu kärbsevastsete varu kordades kiiremini, kui olin planeerinud. Kella kaheksa paiku panin ühe ridva kokku, et varudega enam-vähem õhtuni vastu pidada. Ikkagi olid kella poole kümneks mul vastsed otsas ja sättisin tulema. Selle aja jooksul olid nurud sisuliselt järjest ametis olnud ja latikas (v.a. punnid) alla ei jõudnudki. Vaid korra tekkis hetk, kus nagu...

... kena korgi lappi tõstmine, haakimine ja kala otsas. Tundus selline nurupunn, aga kuna latikas tõstab kirbu peale võtmist tavaliselt üsna kõrgele, siis on ennegi ära petetud ... ka seekord, peale haakimist ja nn "esimest paari meetrit" järsku raskemaks läks. Kala, mis enne oli punn, osutus mitte punniks ja tegi kena sõitu. Tükk aega väsitamist enne kui kala pinnavette kerkis ja siis korraga veest "ära äestatud" nurg hooga välja lennutati. Selgus, et haug oli poolel teel olnud nurgu haaranud ja sellega mulle kena sõidu teinud ning siis viimases hädas saagist loobunud ja hammaste vahelt lendu lasknud.

Enne minekut söötsin igaks juhuks oma vana platsi ka sisse. Peaks sealt proovima ja kui seal on sama hull nururalli - ma ei viitsi 6 meetri sügavusest ketti nurgu välja rebida - siis tuleb vist uus plats teha.

Aga istuda oli õhtul ütlemata mõnus - ei parme, ei sääski, mõni üksik kärbes ja võrratu temperatuur. Vee peal.. Vesi ise muidugi endiselt veel üsna "kuum". 24 kraadi.