Öösel oli teinud öökülma, peale minnes oli temperatuur vaid 7 kraadi. Tundus külm ja kõle tuuletu ilm. Aga nii kui päikese kätte jõudsin, muutus olukord silmnähtavalt. Riburada pidi hakkasin riideid vähendama.
Kaugele selle protsessiga ei jõudnud, sest kase augus pani parempoolne, punase jässega varustatud ritv laulma. Võtt oli kentsakas. Esmalt kergemat sorti jõnks, mille järel ridva ots kergelt paindesse jäi. Mõtlesin, et harjus... Ja siis peale paari sekundilist mõtteaega pandi kärriga minema.
Kala jooksis ilusasti. Suunasin paadinina soome kaldasse. Vahele pakuti paar hüpet - tittilohi. Seekord kala ära ei kukkunudki. Taltsutasin võitleja ära ja sain kalda lähedalt sabast haaratud. Paari kilone lõhe ise oli kõvasti vatti saanud. Kas võrguhaavad või keegi oli rünnanud. Mul hakkas tast natukene hale ja otsustasin ta tagasi lasta. Kui ta nii kõva võitleja on, küllap tuleb ka sellest väsitamisest eluga välja.
Võtsin siis mootoriga tagasi sadama alla ja tulin uuele katsele. Seekord jõudsin natukene kaugemale. Saare kõrvale, kus kollase sabaga jässe jäi järgmisele lõhele silma. Kõva mats ja kohe jooksu. Sõudsin natukene kohapeal, et näha kas jääb otsa. Jäi. Seejärel tõmbasin juba paadi rootsi kaldasse.
Sain seda poissi pikalt väsitada, sest vahepeal istutas too ennast ühe kivi taha kinni. Välja meelitasin ja lõpuks sellegi sabast veest välja tõstsin. Otsustasin, et selleks korraks aitab ja korjasin ta kaasa.
64 cm, 2.04 kilo, isane. Kollase saba jässega.
Õhtupoole tegin koos Kattiga ühe tiiru alla välja. Suutsin elus vist esimest korda pumba auku siseneda nii et see toimiks. See on suht keeruline - jõge ületades tuleb enne auku sättida landid paadist ettepoole ja seda siis paari kivi kohal, mis seal vee all keeriseid tekitavad. Enamasti jõuan sinna kas liiga vara või hilja. Seekord sain õigesti tuldud. Sõudmine oli peaaegu et olematu, landid mängisid üsna kerge tempoga ja hetkel kui madaliku servast üle jõuti, lajatati korralik pauk punasele jässele. Kahjuks ei jäänud lööja otsa ja uut katset ka ei pakutud.
Viimase kärestiku järel tõmbasin paadi vaiksesse vette, et siis landid üle kontrollida ja edasi kalda äärt pidi alla laskuda. Sain landid kenast paadi taha ritta kui kollase ediga varustatud ritv paindesse lendas. Aerudega meelitasin kenasti kärri välja ja järgnes päris korralik jooks allavoolu. Nii 30-40 meetrit.
Kuna kala oli otsa jäänud, siis suundusin soome ranna poole. Tolle manöövri ajal passis kala ühe koha peal ja sidurit käristasin vaid ise aerudega paati liigutades. Seejärel tehti teine sööst. Umbes sama pikk aga ülesvoolu. Ja ühel hetkel anti lant tagasi. Lõhet kordagi ei näinud, sööstude järgi tundus kobe kala olevat.
Seega päeva lõpuks sain seisu 12-4 peale. Kolmandik võttudest jäävad kidata konksudega püüdes otsa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar