Väylänpää, 12.-13. august 2025

Teisipäeva õhtul sai tehtud jägmised kolm tunnikest. Leotasin punast edit, oranzi hejot, oranzi wäylät ja punast jässet. No ei miskit. Männi juures oleva veealuse kõrgendiku tagant sain ühe kolmesajase ahvena. Hejo otsa ronis. Rohkem ridvad ei liigatanud.

Olen nüüd teinud nii kaldaäärset, kui keskvee sõitu. Kalda ääres oma kivide juures on paras sõudmise vesi. Hea rahulik lasta. Isegi kerge kirde tuulega ei pidanud eriti vaeva nägema. Loodi põhjal ütleks, et miski koll seal elab aga ärritada teda ei suutnud.

Ühte kala nägin pinnas seljauime näitamas männi augu järel oleva kivi kõrval. Kivist keskvee poole.  Sain landid üsna hästi kalale peale, too käis kahe kaugema landi vahel veel korra pinnas, aga ei käivitunud...

Kolmapäeva hommikupoolikul tegin veel 3 tundi. Jäin vihma kätte ja seetõttu kulgesin aeglase ala peal pikalt. Ei tahtnud hooga vihmas tagasi sõita... Kollase maja vastaskaldas on üks kena kivi. Selle ees, nii 20 meetrit kivist nägin ilusat kala loodi peal. Sõudsin koha üle lausa kaks korda (kalda äärest tõmbasin paadi vastuvoolu tagasi), aga ei miskit.

Vahetasin oranzi wäyla pruunika jesse ja hiljem punase poppeli vastu.

Timol oli männi augus miski otsas, aga enne kahvamist lahkus.

...

Lõunapaiku läksin uuele katsele. Punase edi kõrvale sai seotud kollane edi. Päike ju säras mis hirmus, äkki heledam paremini peale läheb.

Lükkasin paadi rannast lahti ja hakkasin ritvu sisse laduma. Kaks keskmist kenasti sees, panin parempoolse kaika ridvahoidjasse ja lasin selle landi allavoolu minema. Neljandat ritva haarates silmanurgast nägin kuidas punase edi kaigas vajus. Ritv jäi võtmata, haarasin hoopis aerude järele ja sain kiirete liigutustega kärri valla.

Seejärel tuli kolmas ritv meelde ja stoppisin selle tamiili lahti rullimise. Hea, et meelde tuli, pärast oleks landist ilma.

Paat sai suunatud jõe keskpaiga poole. Kerge kärr käimas  ja siis hakkas kala paadile järgi tulema. Hüpe veekohal paljastas ära, et pole just suurem asi suurus.

Ridvad välja keritud asusin kalaga majandama. Too ujus ühel hetkel täishooga paadi suunas ja ma oleks peaaegu tamiili paadimootori taha kinni tõmmanud. Napilt pääsesin kerge ridva sirutusega.

Need väikesed lõhed on selles mõttes tüütud, et nende välja võtmine käega on üks pikk protsess. Ei saa saba kätte. Turjast haarata ka ei taha. Mässab ka nagu turbojänes. Lõpuks Iivika kivi kandis sain sabast kinni ja tõstsin kala paati. Võtsin ära. 2.1 kg. Punase ediga.

...

Õhtul tegin naisele paadiga lõbusõitu ja sain männi aluse kivi kõrvalt ühe alamõõdulise otsa. Olin natuke varem seal keerist näinud ja õnnestus see keerutaja ära meelitada. Kargas kollase edi otsa. Too kala toimetab oma asju vees edasi.

Vesi vaikselt langeb, nii 7 cm ööpäevaga. Vee jahtumisega aga on kehvasti. Hommikupoole oli 17, õhtupoole 18 kraadi.