Soomes, 22.-23. oktoober 2025

Torm oli tulemas. Päris kõva edelatuult lubas ja ka sooja vaid alla 9 kraadi. Sättisin ennast juba enne päikesetõusu jõele, teadmises et pealelõuna on põrgu ja ilmselt siis veepeal olla ei taha. Katsepüüke erinevatel lõikudel ei teinud, suundusin otse mere äärde.

Voolu polnud üldse. Püüdsin alguses 12 grammisega, aga tuule tõustes ei olnud enam aru saada, millal tina põhja jõuab ja nii kolisin hiljem 20 grammistele üle. Kohe alguses sain ühe mõõdukoha. Siis ühe togimise. Paar ankrut hiljem üks haugilaks, kes parda ääres ka ära käis. Midagi nagu toimus ja samas ei toimunud ka.

Edasi läks veel kehvemaks. Tuul kerkis, väikeseid togimisi enam kindlalt tuvastada ei suutnud. Käisin ankrutega edasi tagasi ja siis järsku enam ankur ei pidanud. Tuule mõju oli juba liiast. Vahetasin ankru suurema vastu, too aga on selline, et sellega võiks läänemerel kaableid katki vedada. Sisse viskad, välja sikutada ei taha.

Vahelduseks tehtud troll andis rapala ahvena värvides landiga ühe kolme kilose haugi. Peagi sain aga aru, et ega see vool täna ei tule = võttu ka mitte. Kella ühest kuulutasin oma kannatamise selle tormi käes lõppenuks.

Tagasiteel vaatasin korraks kümne haru alumist osa. Trollides ei miskit, jigitades üks kerge togimine. Poole kolmest kuulutasin päeva juba lõppenuks.

Kokku siis vaid kaheksa võttu. Üks mõõdukoha, kaks kohakonna (üks tragitud - neid seal ikka järelikult on) ja kaks haugi.

...

Peale kolmapäevast nõrka tulemust olid ootused neljapäevaks suuremad. Vaevalt, et kaks päeva voolu pole ja üldse lubas terveks päevaks väga mõnusat sooja ning sompus ilma. Tuul ka poole nõrgem kui päev varem. ..Aga lõpuks läks nii, et täna samuti voolu ei antud.

Hommikupooliku olin mere ääres. Kella üheni. Käisin kõikvõimalikud paigad mitu korda läbi ja sain kokku... 2 võttu. Üks neist oli haugilutt. Kauemaks ma sinna jääma ei nõustunud. Suundusin sügava peale, kopra augu tsooni.

Alustuseks proovisin sügava lõigu alumise osa läbi. Siis trollisin pool lõiku ja seejärel maandusin kopra augu juurde ankrusse. Keskvett oleva randi serva. Juba esimene vise pakkus võtu. Õigemini otsavajumise paadi all. Kukkus ära. Lisa ei tulnud.

Teine ankur viskepikkuse võrra allavoolu ei pakkunud midagi. Tegin vist kuuenda viske selles ankrus (üldjuhul ma üle 3-4 viske ei tee, kui mingit märku ei anta) ja plaanisin seejärel edasi tõmmata, kui natukene enne paati rünnati lanti tagant poolt. Kala jäi otsa ja sain üle pika aja kahva kasutada. 1.7 kilone koha tuli kohupiima/roosa kõhualusega silikooni peale.

Järgmine vise pakkus korduse eelmise ankrupaiga võtust ja ka see kala kukkus ära. Mõlemad vajusid otsa kohe väljakerimise alguses, kuidagi täiesti passiivselt, ilma matsu või pauguta. Seejärel tekkis vaikus.

Hakkasin siis värvidega mängima ja mingi aeg läks pruuni silikooni peale närvi üks 43 cm konn. Seejärel veel keegi proovis... Järgmised värvid hakkasid vaikselt veealust elu läbi kammima. Kolmanda kala leidsin rohelise silikooniga. Kilone koha.

Peale viimast ei aidanud enam ei värvide vahetamine, ankrupaiga sättimine, allpool ankrus proovimine ega ka ülalpool loopimine. No mitte kui midagi. Kogu "action" oli kella poole kolme ja poole nelja vahel. Rohkem võtte ei saanudki.

Koduteel trollisin kümne haru enda poolse osa läbi. Kus lood alles joonistas kalu. Latikaparved, miskid väikeste kalade parved ja palju ilusaid kaari parvede servades, mida ma oma peas ikka röövkalaks liigitaks. Palju neid oli, võtma neist keegi ei nõustunud.

Päeva peale kokku siis vaid 9 võttu. Trollides 0... Kolm mõõdukoha, üks haugipoiss. Kehvake...