kolmapäev, 27. november 2013

Kasaril lutsu püüdmas, 27. november 2013

Eilne ilm oli külm ja selge, tänaseks lubas tugevat tuult, pilvi ja sooja. Võiks ju lutsule sobida paremini kui eilne?

Kella poole kolme paiku sättisin ennast täpselt sama koha peale, kus eilegi. Vesi oli öö jooksul  paarkümmend sentimeetrit allapoole langenud ja suhteliselt selge. Ilm trööstitu ja masendavalt hall.

Mullaussid otsa ja sööt vette. Vaevalt sain käed jões puhtaks pestud kui vasakpoolne ritv väga konkreetselt hüppama hakkas. Tormasin ummisjalu vee äärest ridva suunas ... ja jäin hiljaks. Jõudsin kohale just siis kui see paigale tardus...See jäi ka kogu valge aja ja hämara ainukeseks võtuks. Aga tuldud sai ju lutsule:-)

Kui eile hakkas action pihta kella viiest ja oli praktiliselt tunniga läbi, siis tänane esimene pimeda tund kulges vaikselt ja igavledes. Tuul kõigutas kellasid ja pani ridvad tuules tantsima, kuid sööta ei tulnud keegi proovima.

Tund pimedust möödas toimus kohe kaks võttu järjest; esmalt keegi väga tugevalt ja konkreetselt, mille peale unustasin rahuliku ootamise ja haakisin koheselt, selgelt liiga vara - kala ei jäänud otsa. Teine vaikne nökerdamine kohe otsa ning väike luts sai tasuta sõidu kaldale. Lugesin sõnad peale ja saatsin tagasi. Jätku aga ei kippunud tulema.

Möödus pool tunnikest, enne kui keegi uuesti ussi proovis, kuid ootamatult võtu pooleli jättis. Ootasin minutit viis ja siis kerisin välja, lootuses et kala "magas" ennast otsa. Tutkit. Ussidki päris korralikud, ju siis tuli lutsul midagi paremat vahele...

Siis veel pool tunnikest, kui paarisajane grammine lutsupoiss liialt uudishimuliks läks. Oma konksu suust välja võttes leidsin sealt veel teise konksu koos kalatükiga. On ikka ahnik. Seejärel jälle pikalt vaikus...

Vahepeal sai tuttavaks saadud kõrvale püüdma tulnud püügimehega (tervitused Argole) ja kuna ka temal eriti võtte ei olnud, siis möödus õhtu kalapüügistoryde vahetamise lainetel.

Kella kaheksa paiku leidis tee kaldale kolmas lutsupoiss ning see jäi ka viimaseks võtuks, sest kella üheksaks oli minu püügiisu ammendanud ja sättisin ennast koju. Seekord siis ilma kalata, kuna lasin kõik lutsud tagasi.

Vahepeal käis püüdmas veel kolm meest, kuid lahkusid peagi. Vist ikka ei olnud lutsuilm.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar