laupäev, 1. november 2014

Lääne Soomes koha otsimas vol.2, 01. november 2014

Õhtul saunast tulles vaatas õues vastu lumesadu, talv on meie kanti jõudnud. Tõsi pühapäevaks uuesti sügist lubatakse. Temperatuuri mõttes oli talv ka jõe peal terve päeva. Külm, külm ... külm...

Hommik algas kui kellavärk kella poole kaheksast. Ei mitte hiirte, seekord naabrimehe kolistamise peale. Ei tea kas läks plekkämbritega poodi piima ostma... Une igaljuhul ajas ära. Algselt plaanisime hommikul bensiini ostma minna, seejärel vaatasime bensiinikanistri osutit, noogutasime üksmeelselt, et merele ei lähe ja tuterdame parem lähiümbruses. Seega bensiini pole vaja. Läksime hoopis kohvi lürpima.

Üheksa paiku ronisime paati. Kõik asjad jääs. Kajaloodil paks jääkiht peal, mida tükk aega maha kraapima pidi. Hea et touchscreen pole. Mootorile hääled sisse ja jõele.

Tänane taktika oli lihtne - kõigepealt läheme püüame punne, et mitte päris nullitada ja hiljem läheme kondama, ehk maakeeli suuri kalu otsima.  Punne aga saab meil teatavasti - diivani august. Suurele jõele keerates oli hea meel tõdeda, et olime esimesena kohal. Teised ilmselgelt miinuskraadide eest mökkidesse peitu jäid. Nõrgad need kohalikud:-)

Ilm oli külm, kuid püüda oli alguses ikka väga hea. Tuult ei olnud. Õhk seisis paigal ja kuigi ridvaotsad jäätusid, andis kaasavõetud toasoe mõnusa püügitunde. Lisaks kõigele algas kõik lausa suurepäraselt. Eile otsa jäänud roheline silikoon sai hooga esimeses ankrupaigas teele saadetud. Kuna nöör oli jääs, siis viskepikkus vast kümme meetrit sattus olema. Sellest aga piisas, et esimene mõõdukonn kohe korraliku laksu ära pani. Järgmine vise sai viis meetrit pikem ja kordus sama. Kuna mõlemad mõõtus, aga mitte selle paadi jaoks piisavalt "mõõtus",  siis tagasi saatsin. Tarmo samal ajal kordas nagu korrutustabelit, võttis-võttis-võttis. Ja siis sai hommikune võtt läbi.


Otsisime mõningaste vahedega alguses sama kandi läbi, seejärel liikusime ülespoole, sinna kus eile õhtul lõpetasime. Mõnda aega oli täielik vaikus ja mingit liikumist polnud näha. Pikapeale tuli sirge peale paate juurde. Algselt kogunesid kõik kokku, kuid tunnike hiljem hakkasid laiali jooksma. Tundus, et tantsupidu seekord ära jäi...

Olime pea tunnike täiesti ilma mingi actionita olnud, kui Tarmo ootamatult nii viiekümne sendise koha välja võlus. Ei kusagilt. Ja ikka rohelisega. Sain peale seda ka paar toksu ja õnnistati lõpuks ka ühe neljakümnesega ära. Mõnda aega vaikus ja otsisisime samas rajoonis edasi. Paus-paus-paus ja siis mõlemal võtt. Sellises rütmis tiksusime lõunani välja. Kuna kastis selleks hetkeks juba poole rohkem kalu, kui eile päeva lõpuks, otsustasime otsima minna paremaid jahimaid. Ikka neid suureimaid tahaks.


Viisin Tarmo linna. Ta seal polnud käinud. Läksime sillataguste aukude peale. Seal pea kümme meetrit vett, kitsas jõesängis, mille ääres kasvavad puud kenasti tekkinud päevased tuuleiilid ära katsid. Paate siinkandis ka muidugi piisavalt. Kokku pea kümme tükki lõpuks ära loendasin.

Esimesed visked sügaviku peal ei andnud midagi. Tõmbasin paadi viskepikkuse edasi, kerge toks. Veel viskepikkus edasi ja laksti kena allakilo koha paadis. Ilmselt ta üksinda elas või siis naise kuhugi viidikaid püüdma oli saatnud, igaljuhul seltsilist talle ei tekkinud.  Veel viskepikkus edasi, vaikus. Lõpuks hakkas see linnamüra ja paatide ülerahvastatus närvidele käima, võtsime paadile hoo sisse ja kimasime ilus maja suunas minema.


Vahepeatus mökki haru ristis andis ahvena ja mõned togimised veel, kuid mitte koha. Järgmisena "pudeli" all, kus aastaid alati olnud platsis valvekoha. Seekord olime ise valvel, kuid koha polnud. Vaikselt ilusa maja rajooni välja jõudsime, kui täiesti ootamatult esimene mõõdukonn rohelise otsa koperdas. Lisa küll ei tulnud, kui paar paadipikkust edasi sattusime juba agressiivsemalt meelestatud tegelastele. Esimene litter vajutati ridvale nii, et kogu mu pärastlõunane uimasus oli hetkega pühitud. Peagi järgmine võtt ja mõni sekund päris korralik kala taga, kergelt kärri kiskus ja siis ära pudises. Vandusin omaette päris pikalt.  Ei ole vist minu koha aasta...

Vaikselt hakkas koha ennast liigutama, mõned mõõdupunnid tagasi sai visatud. Veel paar päris ilusat toksu, nagu muistsetel headel aegadel. Ja siis kella kolme paiku jahtus kõik see asi korraga maha. Päike mis enne oli paistnud läbi uduvine kadus läänest tuleva frondi taha ja sellega rauges ka võtt. Edasi tilkus juba täiesti juhuslikult.

Õhtul väikese trolli ka tegime. Tarmo ühe allakilose välja korjas, ma isegi võttu ei saanud. Kaks päeva trollimist, null kala - müstika. Trollimine alati toitnud, kui jigi ei võta...

Päeva lõpuks kuus kala ära korjasime. Mõõdus kalu oli täna kenasti, kuid suuri siiski mitte. Kokku mul neliteist ülemõõdulist paadis käis. Igaljuhul parem päev, kui eile, sest õhtused togimised juba selgelt paremale sortimendile viitasid; kahju ainult et see ilmamuutus kõik ilusa ära lõpetas.

Värvidest töötas ainult neoonrohelin (väkk), paar korraliku toksu kollasega välja meelitasin ja ka valge kellegile mõnikord meeldis. Kõik teised värvid oleks vabalt võinud üle parda visata. Täna neid ikka päris korralikult sai ka läbi mängitud...

Nüüd lumememme peaks minema ehitama:-)




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar