kolmapäev, 26. november 2014

Kohapüügi hooaja lõpetamine, 25.november 2014

Viimane selle sügishooaja kohapüük. Õhtul laevaga koju tagasi. Hommik algas seetõttu üsna vara, tõmbasin juba hämaras paadimootori käima. Paadi suund endiselt saare alla.

Poolik püügipäev tõotas tulla rahuliku ilmaga. Front oli möödas. Tuul raugenud. Taevas küll ühtlaselt pilves, kuid sademeid polnud. Ja õues mõnusalt soe. Olin toppinud endale samad riided selga, mis eelmistel päevadel ja peagi sain aru, et pingutasin üle...

Ankur saare taha sisse ja püüdma. Väljas veel nii pime, et eriti ridvaotsa ei näinud. Aga kala ei maganud. Või ikka magas, sest esimene võtt oli täpselt selline otsas tukkumine. Ritv vajus kerides kergelt pingesse ja ilma haakimata jäi keegi otsa. Mässas kenasti ja lähemale ei kippunud tulema. Hiljem selgus põhjus - kalal konks kurgu all kinni, ehk sisuliselt pooleldi risti otsas. 1.35kg näitas kaal päeva esimesele kohale. Polnud paha algus.

Uusti "vale mootoriõli" otsa ja järgmised visked. Kulus vast viis minutit, kui kordus sama lugu. Vajumine otsa, kena madin ja sama suur kala paadis. Ok. Viiskümmend grammi kergem. Ja konks samuti kurgu alt kinni. Mihkel samal ajal mingeid tokse väitis olevat. Pommitasin edasi ja sain samuti uusi puudutusi, kuid otsa ei kippunud jääma. Pool tundi hiljem ühe alamõõdulise lõpuks ikkagi välja võlusin.

Mängisin seejärel vahelduseks värvidega. Kõik põhitoonid sai läbi näpitud ja lõpuks mingi musta tooni juurde pidama jäi. Seda kaks korda keegi togis samuti nagu pruuni. Teised värvid aga... Saagilisa siiski ei tulnud kuidagi ja mingi hetk lõppes seegi vähene togimine, mis olnud oli.

Kammisime järgmise tunni jooksul põhjalikult ümbruskonna läbi ja ootasime, et suur kala karbi lahti teeks. Lõpuks kella üheteistkümne paiku sai Mihkel korraliku löögi kätte ja kena kala taha. Võngete järgi suur koha, istus ühes kohas põhjas ja peksles, ilma sööstudeta. Ja ühel hetkel nöör lõtvus. Välja kerides selgus, et landilõks oli lahti läinud (need on need plekist äärtega pehmed lõksud). Pettumus oli kindlasti suur... samas tekkis uuesti lootus, et äkki mõni veel ründab.
Kala võttis loomulikult "vale mootoriõli"...

Järgmine tund samas tsoonis ei andnud midagi. Lõuna paiku ilmus peale kolme päeva taevasse
päike ja vee all hakkas vaikselt uuesti midagi looma. Paar konna käis otsas, mõned toksud veel lisaks. Mihkel pika hambaga võtu lõpuks kilose kalaga ära realiseeris. Kuid jälle lisa ei tulnud.

Kell lähenes juba äramineku hetkele, kui korraga neeme tipust metsik rabak, mis kohe ka nööri lõtvumisega päädis. Haug landiga jehat tegi. Sellega sai meie püügipäev õhtale ja tulime tulema.

Kokkuvõttes saab reisiga üsna rahule jääda. Lõpuks ometi sai suurte kalade lööke tunda, mis sest et saak arvuliselt nadiks jäi. Selle võrra sai vähem aega kala puhastamisele kulutatud:-) Haugirekordi parandus ja kolmene koha, pole ju paha...

Taktikaliselt oli meie otsus viimased kaks päeva  ühes tsoonis püsida õige. Teine paat kolm päeva ümber maailma ringi kondas - linna all, diivani augus, ilusa maja all, tünni juures ja veel muud kõikvõimalikud paigad. Suuri alasid läbi trollisid, kuid kala üles ei leidnudki.

Ning kõige mõnusama tunde tekitas see, et tegijaks värviks osutus üle paari aasta uuesti traditsioonilist tooni silikoon, sedapuhku "vale mootoriõli" näol.  Õli ruulib!Kõik need neoonid ja kohupiimad ja kollased ... need landikastist nüüd välja võiks visata:-)

Ja seltskond oli ka tore...

...lahe reis oli...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar