Päev sai molutatud - seenelkäik, kiigel lebotamine, ujumine...Tegelikult küll poiss ainult ujus, mina vaid ässitasin. Väljas uskumatu suveilm - juba mitmendat päeva kraadiklaas 25 piire kompab. Tänagi sama oli, õnneks meeldiv lõunatuul jahutas pisut...
Kuuest läksin peale. Varustatud lillaka hejo, punase poppeli, saksa värvides edi ja sama tooni jässega. Putukas harjustele ka veel seltsi. Harjumusele truuks jäädes, lükkasin kodurannast paadi lahti ja võtsin oma traditsioonilise marsruudi ette. Hommikuse otsa aegu nägin suurest männist allapool kena kala veest välja plärtsatamas, seetõttu suund sinna kanti võetud saigi. Endal kuklas küll tiksumas mõte, et ega ma liiga kauaks ole ometi sellele trassile truuks jäänud - tulemusi ju erilisi pole...
Kuna tuul oli soosiv, siis võtsin saaretaguse samm-sammult läbi. Paar kohta lausa kaks korda. Olin jõudnud just sinna, kus hommikupoole kala olin näinud - suure männi järel vees olev kivi ... kammisin kivist meetrit kümme eemal. Landid vajusid vaikselt kivi kõrvale, lasin pausi sisse ja... vasakpoole hejo ritv pani võnkuma. Kiirelt aerudega hoo sisse saanud järgnes mõnus kärr ja siis lõhe hüpe vee kohale... krt jälle tittilohi oli esimene reaktsioon. Anyway tuli ta kuidagi paadini saada. Tõmbasin siis paadil voolus kiiruse üles, ritv jäi paindesse ja andis võimaluse teised ridvad välja kerida. Lõhe tantsis kenasti ja kulus tükk aega, enne kui väsis ja paati sain. Paadis muidugi pekslemine jätkus pikalt ...Lant oli ka veel nii valusasti kinni, et kiskus kergelt vere lahti. Kaalu lõhel paari kilo ringis, välimuselt üsna sama suur kui hommikune.
Kala konksust vabastatud lasin ta tagasi. Ei olnud tahtmist veel püüki lõpetada... Võtsin mootoriga jupikese maad tagasi ja alustasin enam-vähem sealt kus lõpetasin. Kammisin oma iga-aastased lemmikpaigad usinalt läbi, kuid rohkem võtte ei saanud. Isegi harjus oli kuidagi vait. Selline mulje nagu oleks mu putukal "best before" tähtaeg läbi saanud ja kõik ujusid sellest kaarega mööda. Õhtu veeres vaikselt loojangu poole. Ja paatide sisselaskmise kohas kuulutasin päeva lõppenuks. Polnud just paha päev - vaid varem korra olen kaks lõhet päeva jooksul saanud ja kolme võttu pole vist kunagi ühele päevale mahtunud. Nii et tegevust justkui jagus, kuigi kolli pole kuidagi võtma saanud. Ja sellest on natsa kahju...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar