laupäev, 9. jaanuar 2016

Pärnu jõel, 09. jaanuar 2016

Hommiku magasin, kuis jaksasin. Alles kell 10 tegin silmad lahti. Plaanis oli Pärnusse poisile järele minna ja kui juba sinna kanti asja ... siis paariks tunniks ikka jõele ka. Vaikselt asjad kokku, rullile uus tamiil peale, Salmo Grand Ice Magic 0.12mm,  (vana juba päris otsakorrale saanud oli) ja üheteistkümne paiku minema.

Miinus kahtkümmned kraadi enam väljas polnud, vaid -15, aga ilm pilves ja kerge tuulega. Pärnus samasugune. Läksin Kalastuskeskusest läbi ja võtsin sealt uue puuri kaasa. Kuna vana puuri käepide oli kuhugi kadunud, siis paarikümne sendist jääd sellega puurida oleks olnud kole vastik. Nii võtsin ühe uue sinise venelase vanale puurile seltsiliseks. 130mm läbimõõduga. Kahjuks kaarjad terad - ma neid teritada ei oska.

Peale kahteteist parkisin jõe äärde ära. Tuul täpselt piki jõge, idast. Vantsisin esmalt vimmatsooni, tee polnud küll pikk ja panin kindad kätte, aga peale puurimist ja pintsli kirbu otsa sättimist käed juba külmetasid. Tuul puhus vastikult ja jahutas kiirelt. Nii pidingi kinnastega püüdma, mis mulle kohe üldse ei istu. Mäng kuidagi tundetu ja kohmakas.

See selleks, aga teise tiiru järel oli esimene vimb hakkamas; paara korda näkitses ja siis vajutas ära. Pildi tegemine võttis niikaua aga aega, et kala vaikselt jäätuma hakkas. Õnneks teisest august alla lastes ikka kuidagi minema ujus. Loodetavasti ei saanud kopsupõletikku... Samal augul jätkates jätku ei tulnud. Eelmisest nädalast õppust võttes kolisin kohe paar meetrit edasi. Aga ka siin mitte kui midagi. Uuesti esimesele augule, vaikus...

Mnjah, tegin siis meetrit viis ülesvoolu samale liinile uue augu. Ka sealt mitte kui midagi, kui umbes viie minutilise mängu järel kiisk segama hakkas. Tirisin ta kättemaksuks jää peale - ka varesed tahavad süüa. Nii kui kirbu uuesti alla lasin, keegi uuesti kallal. Nagu särg - nõka nõka. Ja ühel hetkel ta uuesti otsa jäi. All keegi vonka vonka tegi, uus tamiil aga nii jäik, et ülimalt keeruline oli kala pinge all üles saada. Lõpuks ikka sain. Teine vimb kõrval olevast august uuesti alla. See kala tegi selgeks, et peab endale uue tamiili ostma - liiga jäik, kui mõni korralikum kala otsa tuleb, siis raudselt plehku pääseb...

Kohmitsesin veel minutit kümme samal augul ilma lisa saamata. Selle aja jooksul jahutas tuul keha nii maha, et läksin rännakule. Esmalt vimma tsooni, siis kalda varjust pisut ahvenat otsides, seejärel ülejõe sügava peale. Ainukeseks seltsilisteks kogu selle tuuri jooksul olid kiisad. Seejärel ots ringi ja alla tuult allavoolu tagasi. Ranna juures siiatsoonis, miski väike kala kiusas, korraks otsas oli, pooles vees plehku pääses ... ilmselt sininina...Lõpuks päeva alguse tsooni tagasi maandusin.

Vaikselt juba hämaraks hakkas kiskuma. Proovisin esmalt paar lõunast auku läbi, kuid neis valitses vaikus. Seejärel natuke teisele liinile ennast sättsin. Seal pika pika mängitamise ajal keegi kaks korda endast märku andis, kuid käima teda ei saanud. Proovisin veel enne minekut esimese augu ära ja sealt lõpuks kaks vimba järjest välja tuli. Peale seda aga...

Püüda oleks veel saanud, aga nii külm oli, et tulin tulema. Miinus 15 kraadi ja tuul on ikka liig mis liig. Isegi pilte ei suutnud teha...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar